KEISRI AURAHA AWINURME MEHELE JAAN KARROLE

1863. aasta lõpus jõuavad siiamaile uudised, et kaks eestlast on Venemaa keistrilt auraha välja teeninud. Paar kohalikus ajakirjanduses avaldatud teadet on ka ainsad kättesaadavad infokillud selle sündmuse kohta ning suuremalt jaolt jääb meeste kangelastegu veel saladuseloori varju. Esmalt avaldatakse uudis saksakeelses ajalehes Livländische Gouvernements-Zeitung (nr. 147) 20. detsembril 1863, seejärel, väikese viivitusega, jõuab teade järgmise […]

read more >

AVINURME MEESTE PUUTÖÖJÄRIDEST

Traditsioonilise puukäsitöö tegemisel oli üheks keskseks töövahendiks pink ehk TÖÖJÄRG, nagu seda Avinurme keeles nimetati, või tööjäri, nagu seda uuemas pruugis kutsutaks. Tänapäeval me kujutleme puutööpingist mõeldes ette ilmselt pigem kruupinki (ehk tisleri– või puusepapink), mis on aga uuem nähtus. Ants Viirese hinnangul on see vast 2–3 sajandit vana ilming, mis jõudis Eesti maapiirkondadesse alles 19. sajandi lõpus ja hiljemgi. Ent Avinurme mehed eelistasid muistset tööjäri. Uurimegi Viirese Eesti Rahvapärase puutöönduse (1960) kaudu, milliseid puutööjärisid Avinurme mehed kasutasid.

read more >

PÄRANDIKOGUJA MIHKEL SILD – 140

2. novembril (vana kalendri järgi 21. okt) 1881. aastal sündis Mihkel Sild – Avinurme valla üks silmapaistvamaid pärandikogujaid, kelle pea 35 aastat väldanud kaastöö tulemusel on mitmetes Eesti mäluasutustes – Eesti Rahva Muuseumis, Eesti Kirjandusmuuseumis, Eesti Ajaloomuuseumis, Teatri- ja Muusikamuueumis jne –talletatud Avinurme piirkonna ajaloost ja paljude avinurmikute mälestustest sadu väiksemaid ja suuremaid infopalasid kohanimedest rahvajuttudeni, noodikirjadest hoonete skeemideni, rahvatarkustest talumajapidamise ja kohaliku eluolu kirjeldusteni.

read more >

AWINURME TAADI ROHI IGA TÕVE VASTU

Lugusid avinurmikutest võib vahel kohata ka ootamatutes kohtades. Üheks selliseks näiteks on 1931. aasta 3. septembril ajalehes Põhja Eesti (Narva ja Alutaguse häälekandja) avaldatud artikkel “Sügisesi suwituspilte Tõrwalast II. Tõrwala tüüpe“. Tõrvala ehk Smolka (ka Tervola), mis asub Narva jõe idakaldal, Kudruküla vastas, oli 20. sajandi alguses oma põlise männnimetsa ja kõrgete liivakallastega populaarne suvituspiirkond. […]

read more >

PAINUTATUD KEREGA TOIDUKARBID

Uurime Ajavaka pärandikooli puukäsitöö kursuse taustal, milliseid Avinurme meeste valmistatud karpe võib leida Eesti muuseumite kogudest. Ent esmalt Ants Viirese uurimuse toel põgusalt painutatud kerega karpidest ning nende valmistamisest. * * * Puulaastust ahk õhukesest lauast painutatud ja õmblustega kinnitatud kerega, tüüpiliselt ovaalse põhjaga väikeseid, u 10–20 cm läbimõõduga ja alla 10 cm kõrguseid TOIDUKARPE […]

read more >