Avinurme Ajavakk

KIIKEDEST JA KIIKUMISEST

1936. aastal avaldas Richard Viidalepp Eesti Rahvaluule Arhiiv (ERA) “Rahvapärimuse selgitajas” (nr 1) üleskutse saata teavet kiikede ja kiikumiskommete kohta, kuivõrd nende kasutamine on vähenenud ja vanavarakogudes ei olnud nende kohta rahuldavat ülevaadet. Sellele üleskutsele vastab siitkandist ka MEINHARD SÄRG, andes tänuväärse ülevaate sellest, milliseid kiikumise viise siinkandis viljeleti.

read more >

PLAANID JA TEGELIKKUS: AVINURME KALMISTU JA KABEL – 125

125 aastat tagais, 1897. aasta lõpus rajati Avinurme kabeliaed ehk kalmistu koos kabelihoonega. Enne seda asus Avinurme mõisavalla kirik ja kalmistu Lohusuus, ehkki Ulvi ja Laekannu kandi inimesed kasutasid Torma kirikut ja kalmistut ning valla põhjaosa külade inimesed on puhuti oma viimse puhkepaiga leidnud ka Simuna ja Tudulinna kalmistutel. Seega oli soov rajada Avinurme (mets)vallale […]

read more >

AVINURME VALLAMAJA 110

Avinurme keskuses asub väärikas punasest tellisest hoone – endine Avinurme vallamaja, mis avati pidulikult 22. detsembril 1912. aastal (vana kalendri järgi 9. detsembril). Oma 110 eluaasta jooksul on maja elanud omamoodi hunt kriimsilma elu: algsest valla- ja kohtumajast sai ka koolimaja ning hiljem kooli internaat ja söökla ning täna tegutseb seal ka muusikakool. Vallamaja ehitamise protsess jäi kolme vallavanema ametiaja sisse: Mihkel Jalaku (vallavanem 1908–1910) ametiaega jäi ettevalmistamine, Toomas Raja (1911–1913) ametiaega ehitamine ja Gustav Tamme (1914–1917) ametiaega lisatööd ning viimased eelarve küsimused. Uurigem Avinurme vallavolikogu protokollidest, kuidas toimus toona, 20. sajandi alguses uue vallamaja ehitamine.

read more >

ESIMESED EESTI TALURAHVA PORTREED LOHUSUU KIRIKUS

Avinurme mõis paiknes omal ajal Torma-Lohusuu kihelkonnas ning mõisavalla kirikuks oligi Lohusuu kirik – seda enne Avinurme kiriku ehitamist 1909. aastal. Praegune Lohusuu kirik, 1775–1780 aastatel ehitatud hoone on neljas, kiriku ajalugu ulatub aga 1667. aastasse ja sisaldab ka Eesti talupojakultuuri üht põnevat seika.

read more >

AVINURME NAISPROHVET SOTKA KADRI

1930. aastatel kirjutatakse ajalehtedes siinses rahvasuus elavatest mälestustest Avinurmest pärit naisest Sotka Kadrist, prohvetist, kes oli kuulus oma ennustuste poolest – ehkki paljud tema ennustused täitusid alles aastakümneid peale naise surma. Ent aja jooksul on Sotka Kadri elavast mälust kadunud ning nüüd saame ajakirjanduse abil omaaegset kuulsat naisprohvetit meelde tuletada.

read more >

PLAANID JA TEGELIKKUS: SONDA–MUSTVEE RAUDTEE KAVANDAMINE 100 AASTAT TAGASI

Iseseisvunud Eesti Vabariik alustas koheselt tegelema hoogsate raudteevõrgu arendamise plaanidega ning kavandatavate täienduste seas oli ka Sonda-Mustvee raudtee. 1922. aasta 22. jaanuaril avaldatakse Päewalehes (nr. 18) artikkel, kus teedetehnik ja kava üks koostajaid K. Kaal neid plaane lähemalt tutvustatab. Nagu me eelnevalt kirjutasime, oli Sondast oli metsaveo tarvis kitsarööpalise raudtee ehitamine Alutaguse metsade suunal alanud juba 1916. aastal ning 1921. aastaks oldi sellega Jõepereni jõutud. Avinurme jõuti 1925. aastal.

read more >

AVINURME MAGASIAIT – 190

2021. aastal möödub 200 aastat Avinurme kogukonnamagasi esmamainimisest ning 190 aastat tagasi, 1831. aastal ehitati Avinurme magasiait. Omaaegne magasiait on ainus siinne mõisa-ajast säilunud hoone, olles samal ajal ka silmale nähtamatu: aja jooksul on selle ümber ehitunud suurem hoonetekompleks, mis enda sees Avinurme vanimat hoonet peidab. Kirev on ka selle hoone saatus – magasiaidast sai meierei ja võitööstus, seejärel kolhoosikontor, misjärel pangakontor ning viimaks sotsiaalmaja. Ent unustada ei tasu ka magasiaida kui asutuse tähtsust omaegse talurahva elus.

read more >

AVINURME TRIANGULATSIOONIMAST

Triangulatsioonimastid olid sajandialguse Eesti maastiku harjumuspäraseks osaks. Neid, maade kaardistamisel ja mõõdistamisel kasutatud palkidest ehitatud maste ehk maamõõtjate vaatetorne ehitati teatud vahemaadega kõrgematele kohtadele. Asukoha ja distantsi määras ära see, et mastide vahel oleks silmside. Tehniliselt nimetati neid torne triangulatsioonisignaaliks ehk – torniks (vahel ka trigonomeetriliseks signaaliks).

read more >

AVINURME RAUDTEESILD 90

See sild, mille ümber teeb külatee suure aupakliku ringi, on otsekui loodud põlistamaks mälestusmärgina siinseid metsi läbinud “eluteed”. ( K. Pärn, K. Mölder, Sonda-Mustvee raudtee elu ja taassünd) 90 aastat tagasi, 1931. aasta augustis-septembris valmis Avinurme uus raudteesild, mis oli pikim ja suurim sild kitsarööpmelisel raudteel Eestis. Augusti alguses kirjutasime Sonda-Mustvee raudtee avamisest 1. augustil […]

read more >