AWINURME ELUOLUST 1922. AASTA LEHEVEERGUDEL

1922. aasta ajakirjandusest leiab mitmesuguseid teateid Avinurme valla eluolu ja toimetuste kohta. Muuseas saame teada, et Avinurme vald on Tartumaa 63-st vallast elanike arvu poolest suuruselt teine – Avinurmes on 4353 elanikku, suurim on Kastre-Wõnnu 4359 elanikuga (kõige väiksem aga Worbuse 318 elanikuga). Aasta jooksul avaldatakse lehtedes ka kolm lugejakirja, kus kirjeldatakse siinseid olusid, mille keskmes on […]

read more >

LEIDE MAARÜPEST: KOLLASED KIVID

Avinurme piirkond on väga pika asustusajalooga, mistõttu pole ka imestada, et läbi aja on põllu- ja ehitustööde või muude tegemiste käigus maa seest päevavalgele tulnud erinevaid leide. Ehkki arheoloogilisi kaevetöid hakati Eestis tegema juba 18. sajandi lõpus, ei ole need Avinurme kanti jõudnud. Sestap on siin olnud tüüpiliseks omaalgatuslikud varanduse otsimised või juhuleiud, millest mõned […]

read more >

KÕRGEMÄGI – MUISTSEST PELGUPAIGAST TÄNASEKS KAITSEALAKS

Kõrgemägi on Avinurme kandis üks eriline paik. Rahvasuus pajatatud legendide järgi on see kõrgendik siinsetele inimestele läbi aja oluliseks olnud, ehkki selle külastamise põhjused on ajas muutunud: pühapaik, pelgupaik, piduplats, sinilillevälu, kuklaste kaitseala. Põlvest põlve on see maagiline koht avinurmikutele südamesse pugenud. Ehkki Avinurme piirkond on kuulsusrikkalt madal ja soine, on siinkandis siiski omajagu künkaid […]

read more >

AVINURME PÄRANDVAIPADE MUSTRITE LUGEMINE JA TALLETAMINE

Avinurme on ajalooliselt tuntud meeste puukäsitöö keskusena, ent siinkandis oli 20. sajandi teises pooles ka võimas naiste käsitöö traditsioon – lõimeripsvaipade ehk niidivaipade kudumine. Aastakümnete jooksul jõudis Avinurme naiste telgedelt Eesti kodudesse tuhandeid meetreid lõimerips-põrandatekke. Just sellele traditsioonile uue hindamise andmiseks alustasime Ajavaka pärandikoolis 2021. aastal lõimeripstehnikas põrandatekkide kudumise kursustega, mille saatel korraldasime ka pärandvaipade […]

read more >

KANAMUNADEST, ULVI MUNAÜHISUSEST JA KANAASJANDUSEST

Kanamuna on hariliku kodaniku silmis niiwõrd wäike ja tähtsusetu asi, et temast rääkiminegi peetakse nagu rohkem köögipoole jutuks. Ei ole täismehe kõne wäärt. Aga kui nüüd korraga selgub, et kanamuna eest on riik 15 aasta eest saanud üle 25 miljoni krooni wäliswaluutat […], et selle aja jooksul on meil munatoodang kaswanud ligi neljakordseks ja sama […]

read more >