Avinurme Ajavakk

SUUSKADEST JA NENDE VALMISTAMISEST

Seda, millal suusad – või suksed, nagu neid siinkandis nimetati – meil talvise liikumisabinõuna kasutusele tulid, ei oska keegi täpselt öelda. Igal juhul olid nad 19. sajandil peamiselt jahimeeste ja metsavahtide kasutuses, et talvise metsa pehmes lumes kõndimist hõlbustada – sellest ka nende laiem ja toekam kuju. Seejuures siinkandis kasutasid neid ka riistameistrid talveises metsas materjali hankimas käies. Lisaks märgitakse, et suusad olid seotud just metsas käimisega ning neid kasutati metsarikastes piirkondades rohkem kui nendes piirkondades, kus suured metsad puudusid. Nii võiks endisaegseid suuski ka “metsasuuskadeks” nimetada. Tänapäevased spordisuusad ja suusasport on siinmail 20. sajandi avastus ning 1930ndatel said nad ka üheks Avinurme meeste kaubaartikliks. Ehkki eks neid tehti vanal moel ja omaks tarbeks juba varemgi. Uurime, kuidas vanasti suuski tehti ja kuidas eestlastest 20. sajandil suusarahvas sai.

read more >

AVINURME KESKKOOLI ENDINE DIREKTOR MATI LUKAS: NOORUS ON VOORUS

Hiljuti käis uudistest läbi, et Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse uueks juhiks sai kogenud haridusjuhi Mati Lukas, kes alustas peale Tallinna pedagoogilise instituudi lõpetamist oma karjääri Avinurme keskkooli direktorina. Seda ametit pidas ta u. neli aastat – 1978-1982. Ning juhuse läbi sattus meile näppu 1981. aasta 3. oktoobril ilmunud Nõukogude Õpetaja number, kus oli pealkirja all “Noorus on […]

read more >

KUIDAS AVINURMES TEHTI 1925. AASTAL 100 MEETRI JOOKSU “MAAILMAREKORD”

1967. aastal avaldatakse väliseesti nädalalehes Vaba Eesti Sõna lugu sellest, kuidas Avinurmes 42 aastat varem ehk 1925. aastal püstitati külamaanteel ja paljajalu 100 meetri jooksu “maailmarekord”, mis küll jäi ametlikult kirja panemata. Kes oli rekordi tegija ja miks see ametlikult arvesse ei läinud, saate lugeda alljärgnevast meenutusest. Et külamaanteel paljajalu joostes on püstitatud maailmarekord või […]

read more >