Maikuu – lehekuu, külvikuu – laatasid nimetati ka mailaatadeks või kevadlaatadeks, ehkki mai algusesse jäid veel mõned jürilaadad (Pärnus ja Rakveres). Vanemal ajal ei olnud mai oluline laadakuu, sest siis algas juba kibedam põllutöö hooaeg. 1803. aastal laadakalendrist leiame üksnes suvistepühal peetud Vastseliina laada ning sajandi teisel poolel ilmusid lisaks eelmainitud Pärnu ja Rakvere laatadele kalendrisse ka Loodi mõisa, Karilatsi ja Võõpsu laadad, lisaks mõned laadad Liivimaa Läti aladel. Vabariigi ajal kasvab aga ka maikuiste laatade arv plahvatuslikult, ent jääb siiski arvukuselt eelnevatele kuudele alla ning laadateadeteski kurdetakse sageli, et maarahvas on põllutööga hõivatud ning seetõttu laadad hõredavõitu.
read more >Autor: Avinurme Ajavakk
Laudnõude valmistamise kunstist kirjutasime juba varem, ent selle töö juures on üheks olulisemaks kunstiks vitsad ettevalmistamine ja nõule peale panemine. Vanemal ajal tehti puuriistade vitsad puust ning ehkki 20. sajandil alguses said suuremate nõude puhul samm-sammul valdavaks raudvitsad, jäi puust vits kasutusse väiksemate puuriistade ja samuti suuremate liha- ja kaposanõude puhul. Uurimegi nüüd täpsemalt, millisest puust ja kuidas vitsasid valmistati ning puuriistadele peale pandi.
read more >
Teadupoolest sai Avinurme endale jaoskonnaarsti 1925. aastal, ent sellele eelneval ajal ei jäänud ka talurahvas arstiabita – neid tohterdasid rahvaarstid. Rahvaarste nimetati ka maatarkadeks, lausujateks, posijateks, kupupanijateks, tuusijateks ehk tundjateks ning nad olid Eesti talurahva peamised ravitsejad enne koolitatud arstide tööleasumist. Avinurme vallas oli mitmeid tohterdajaid, nende seas ka Kaarel Kalaus ehk Kaasiku papa.
read more >
Eesti Looduse toimetus on 1996. aastast alates valinud aasta puud ning tänavuse aasta puu tiitli pälvis harilik mänd (Pinus sylvestris). Maailmas tuntakse oma 120 männiliiki, ent Eestis kasvab looduslikult üksnes harilik mänd. See-eest on see siinmail tõepoolest harilik : et ta on visa puu, mis suudab kasvada nii niiskes kui kuivas pinnas, nii soisel, liivasel kui paekivisel mullal, siis on kolmandik Eesti metsadest männikud. Anumapuudest oleme kirjutanud ka varem, ent seekord uurime Ants Viirese ja teiste abiga lähemalt, millist tähtsust omas mänd talurahvakultuuris tarbepuuna.
read more >
Aprilli – porikuu, jürikuu, lihavõttekuu – laatasid nimetati samuti porilaatadeks, jürilaatadeks, lihavõtte- või kevadlaatadeks. Vanemad kevadlaadad – Pärnus, Märjamaal, Lihulas, Vastseliinas jm – olid seotud liikuvate pühadega – lihavõtte/ülestõusmispühade ja vastlapäevaga –, mistõttu nende toimumisaeg oli aastati erinev: vahel aprillis, vahel märtsis või maiski. Ehkki aprill ei olnud ajalooliselt peamiste laadakuude hulgas, muutus see samm-sammult populaarsemaks ning kokkuvõttes peeti aprillis üle kahe korra rohkem laatu kui põlistel laadakuudel jaanuaris-veebruaris.
read more >
1923. aasta märtsis ilmus Gustav Vilbaste (Wilbergi) raamat “Kodumaal rännates I”. See oli esimene väljaanne kolmeosalisest rännukirjelduste sarjast, mille sihiks oli tutvustada kodumaa tähelepanuväärsusi ja edendada kodutundmist. 1920. aastatel saabki alguse kodumaal huvirändamise populariseerimine nii ajaleheveergudel kui raamatutena avaldatud reisikirjade, aga ka kodumaal matkamise võimalusi tutvustava tarbekirjanduse kaudu. Rahva poolt soojalt vastu võetud “Kodumaal rännates” esimeses osas tuleb tutvustamisele ka Avinurme, kus Vilbaste 1921. aastal ringi rändas. Mida Vilburg Avinurme kohta kirjutas?
read more >
Õ-häälik on eesti keeles vast enim tähelepanu pälvinud häälik. Ehkki eesti keel ei ole ainus, kus õ-häälik esineb, on see Euroopa keelte kontekstis küllaltki eripärane ning nagu Karl August Hermann omal ajal märkis, on selle hääldamine raskuseks kõigile, kes ei räägi eesti keelt emakeelena. Ning samuti on selle häälikuga seotud ühed suuremad piirkondlikud erinevused eesti murretes. Need kaks tahku moodustasid ka peamised põhjused, miks Õ-tähe ilmumine eesti kirjakeelde ja tähestikku jäi nii hiliseks sündmuseks ning ehk sai juhtuda üksnes tänu eesti juurtega ning õ-rikkalt murdealalt pärit Otto Wilhelm Masingu usinale tööle eesti kirjakeele arendamisel.
read more >
Märtsikuu ehk vastlakuu, paastukuu, kevadkuu laatu nimetati ka märtsilaatadeks, vastlalaatadeks, paastulaadaks, puhuti ka kevadlaatadeks või maarjalaatadeks. Ajalooliselt ei olnud märts laadakuuks ning laatu hakati paastukuul pidama alles 19. sajandi II poolel. Populaarsemaks laadakuuks muutus see alles 20. sajandil. Seejuures oli märts ka Avinurme meeste jaoks tagasihoidlikum laadakuu. Tsaariajast leiame nende kohta mõne üksiku teate ning märtsikuised laadareisid sagenevad Vabariigi ajal – käsikäes kodumaise laadakalendri tihenemisega.
read more >
100 aastat tagasi, 5.–7. mail 1923. aastal toimusid Eestis II Riigikogu valimised. Uurime, millised olid avinurmikute poliitilised eelistused toonasel kireval poliitmaastikul. Eesti Vabariigi Riigikogu valimised toimusid Asutava Kogu poolt 15. juunil 1920. a. vastu võetud Eesti Vabariigi Põhiseaduse ja 2. juulil 1920. a. vastu võetud Riigikogu walimiste, rahwahääletamise ja rahwaalgatamise õiguse seaduse alusel. Tänasega võrreldes […]
read more >
1968. aasta septembris avati Pirita jõe suudmes vanaaegsel kolmemastilisel kuunaril Eesti originaalseimaks kohvikuks tituleeritud “Kihnu Jõnn” – mereteemaline ujuv restoran, kus külastajaid teenindasid madruseriietes ettekandjad, pakuti rikkalikku valikut rahvustoitudest ning õhtuti algusega kell 22:40 pakuti meelelahutuseks varietee programmi. Suvel tegutses kuunari tekil kokteil-baar. Ujuvkohviku oli oma nime saanud legendaarse Kihnust pärit metskapteni Enn Uuetoa ehk […]
read more >