Avinurme Ajavakk
1949. aasta 25.–28. märtsil toimus Baltikumis koodnimetust Priboi ehk Murdlainetus kandnud massküüditamine, mille käigus saadeti Eestist Siberisse ligi 21 000 inimest. Külmale maale saadetud “kulakuteks” ja “nõukogudevaenulikeks elementideks” olid valdavalt naised ja lapsed. Puutumata ei jäänud ka Avinurme vald: 23 külast kanti küüditamise nimekirja 148 inimest. Neist 52 õnnestus väljasaatmisest hoiduda, ent perekonna kodu ja vara konfiskeeriti.

Nõukogude ajal oli küüditamine tabuteema ning küüditamise ulatus ja tagajärjed jäid saladuseks. Avalikult hakati küüditamisest rääkima alles pea 40 aastat hiljem, 1987. aastal, mil Evald Laas avaldas ajalehe Sirp ja Vasar veergudel 27. novembril ilmunud artiklis “Mõnede lünkade täiteks” ülevaate märtsiküüditamise ulatusest.

Küüditamine algas Eestis 1941. aasta 14. juunil juuniküüditamisega, mille käigus deporteeriti u. 10 000 inimest, kellest enamik suri vangilaagrites või Siberis. Küüditamise ajendiks oli “kontrarevolutsioonilise tegevuse tõkestamine” ning sihtmärgiks olid vabariigiaegsed riigiametnikud, sõjaväelased, politseinikud, ärimehed ja jõukad talupojad ning nende perekonnad.

1947. aastal võeti vastu ÜK(b)P KK otsus kolhooside loomisest Baltikumis ning sama aasta sügisel hakati ette valmistama kulakunimekirju. Nimekirjadesse kanti paremal järjel talupered ja ettevõtlikumad majandustegelased.

1948. aastal võeti vastu seadus, millega muudeti asumisele saatmine igaveseks, sealt põgenemise eest määrati karistuseks 20-aastane sunnitöö.

1949. aasta jaanuaris võeti vastu määrus 29 000 pere väljasaatmise korraldamiseks Eestist, Lätist ja Leedust. Märtsi keskel kinnitati väljasaadetavate nimekirjad ja operatsiooni Priboi läbiviimise üksikasjalik plaan. Väljasaatmisele kuulusid “kulakud koos perekondadega, bandiitide, natsionalistide, illegaalses olukorras olevate, relvastatud kokkupõrgetes tapetud ning süüdimõistetud bandiitide perekonnad ja legaliseeritud bandiidid, kes jätkavad vaenulikku tegevust, ning nende perekonnad, samuti bandiitide represseeritud abistajate perekonnad“.

Kuna põhieesmärgiks oli talumajanduse ja metsavendluse hävitamine, siis oli märtsiküüditamisel peamisteks kannatajaks maarahvas.

Märtsiküüditamise viimase plaaniga oli ette nähtud 7503 perekonna, kokku 21 270 inimese väljasaatmine. Neile lisaks oli reservis 1906 perekonda – juhuks kui esialgu ettenähtud inimesi ei õnnestu kätte saada ning deporteerimise plaanis tekib “puudujääk”.

Määrusega lubati “väljasaadetavatel võtta endaga kaasa neile isiklikult kuuluvad väärisasjad, koduse majapidamise esemed (rõivad, toidunõud, põllumajanduslik, käsitöönduslik ja kodune väikeinventar) ning toiduvarusid iga perekonna kohta kokku kaaluga kuni 1500 kilogrammi. Ülejäänud varandus ja kariloomad konfiskeerida.” Vahetult enne küüditamise algust kinnitati määrusega küüditavatelt konfiseeritava vara realiseerimise ja kolhoosile üleandmise kord.

29. märtsi aruande järgi deporteeriti 7488 perekonda, kokku 20 535 inimega (neist u. 3000 kulakute pere):

  • 4579 meest
  • 9890 naist
  • 6066 last

Reservist võeti kokkuvõttes u. 1300 perekonda.

Lõpliku deporteeritute arvu osas on erinevaid andmeid. Ehkki operatsioon oli detailselt ette valmistatud, tekkis segadusi, rongidele jõudis ka inimesi, keda algses nimekirjas ei olnud. Tõenäoliselt küüditati Eestis 20 702 inimest. Asumispaika jõudis ametlikel andmeil 20 601 inimest, 40–50 inimest suri tee peal, u. 60 inimest sattusid teelolles haiglasse, aga oli ka põgenejaid.

1. aprillil 1949 kinnitatakse EK(b)P KK määrus “Kulaklike elementide välja- saatmise kohta”. KK büroo märgib, et kulaklike elementide väljasaatmine Eestist maa (NL) kaugetesse rajoonidesse on läbi viidud õigeaegselt ja edukalt.

Koondamis ehk laadimispunktide kaardi väljajõige. Tartumaalt oli plaanis välja saata 1300 pere (4100 inimets) Jõgeva ja Tartu raudteejaama kaudu. (Õispuu 2003: 71)

Operatiivplaani järgi oli Eesti alal ette nähtud 16 koondamis- ehk laadimispunkti ja 19 ešeloni koosseisu. Küüditamiseks eraldati 1169 vagunit, millest teele saadeti 1057. Avinurme valla elanike kogumispunkt asus Jõgeva raudteejaamas.

Kalju Jalakas on kirjutanud neist sündmustest oma raamatus “Olen Avinurmest”. Nagu mujal Eestis, algas ka Avinurmes operatsioon 24. märtsi õhtul, mil maakonnakeskuse nõudmisel kutsuti kokku kohalik aktiiv. Kogunemise põhjust ei teatud, aga oodata oli midagi tähtsat. Algselt koguneti rahvamajja, seejärel valla täitevkomiteesse, kus oodati 5 tundi.

Siis saabus kümmekond “Stude” veoautot relvastatud sõduritega, kes täitevkomitee ümber piirasid ning kokkutulnuid enam ruumist välja ei lasknud. Ühe-kahe kaupa kutsuti nad NKVD ohvitser Tulpi juurde, kes andis igale nimekirja 3–4 väljasaadetava pere kohta. Nimekiri oli koostatud nii, et igast külast oli paar perekonda. Kohalikku aktiivi oli vaja selleks, et nad juhataksid teed küladesse ja taludes. (Reeglina jäi kohalike õlule ka konfiskeeritava vara ülestäheldamine.)

Edasi liiguti pimeduse varjus sõdurite saatel juba küladesse.

Valla toonane partorg Arnold Liiv on hiljem meenutanud, et kutsus kogunemisele ka valla aktiivse tegelase Kaunissaare Karla, kes kohale ilmumise järel avastas ka enda pere väljasaadetavate nimekirjast. Nii läks ta aktiivi kohtumiselt pere juurde küüditamisreele – lumiste olude tõttu toodi inimesed küladest välja veokite asemel hobustega.

Küüditamiseks koondatud veoautode kolonn Türil 1949. Foto tegi oma kodu aknast koolipoiss Kalju Heinvee. (allikas: Järvamaa muuseum)

25. märtsi varahommikul mindi nimekirjas olevaid inimesi kokku koondama – esmalt toodi nad kohalikku kogumispunkti, milleks oli Avinurmes vallamaja tagune kruusaauk. Seejärel viidi küüditatud eelnevalt kindlaksmääratud marsruuti pidi Jõgeva raudtee laadimispunkti. Jaamas anti kohaletoodud inimesed üle komandantidele, kes nimekirjade alusel nende üle täpset arvet pidasid. Algse plaani järgi pidi operatsioon kestma kolm päeva, ent inimeste rongide peale laadimine võttis plaanitust kauem aega. Esimesed rongiešelonid lahkusid 26. märtsi pärastlõunal, viimane rong väljus 29. märtsil kell 21:10.

Küüditamisrongide sihtkohtadeks olid Krasnojarski krai (6 ešeloni, 6654 inimest), Novosibirski oblast (9 ešeloni, 10080 inimest), Omski ja Irkutski oblastitesse (2 ešeloni, 3867 inimest), kus küüditatud pidid tööle asuma sealsetes sohvoosides ja kolhoosides.

Teekond oli keskmiselt 14 päeva.

Küüditamisel kasutatud kaubavagun, mille pindala oli 17 m2 ja kuhu mahutati kuni 35 inimest (Õispuu 2003: 66).
Jõgeva raudteejaamast väljunud ešelonide info. (allikas: Õispuu 2003: 75)

Esimene ešelon 992 küüditatutega läks sihtkohta teele Tapa raudteejaamast 26. märtsil 1949 kell 12:32, viimane Võru raudteejaamast 1064 inimesega 29. märtsil kell 21:10. Jõgeva jaamast väljus 27. märtsil kaks ešeloni – 97311 ja 97313, sihtkohaks Novosibirski oblast. Avinurme inimesed viidi valdavalt Zdvinski ja Vengerovo rajoonidesse.

Novosibirski oblast (allikas: Vikipeedia)

AVINURME VALLA KÜÜDITATUTE NIMEKIRI


Kõige raskem oli esimene talv Siberis. Puudusid kogemused nii külma talvega. Ei teadnud, mis tähendab 40-50 kraadi külma. Ei teadnud, kui palju on vaja kütust ja kust seda hankida. Raskusi trotsides ei lubanud eestlasi uhkus minna kerjama.

– H. Sild (s. Reisenbuk), s. 1931, Tartumaalt Avinurme vallast

Küüditamine ja seetõttu ka küüditamise nimekirjad olid korraldatud perekonnapõhiselt. Avinurme valla küüditamisnimekirjas oli 43 perekonda, 148 inimest 23 külast. Märtsiküüditatute terviknimekiri on pikem, sisaldab 151 nime – ka Siberis sündinud lapsi (3).

Siiski ei saadetud kõiki nimekirjas olnuid asumisele. On teada, et mitmeid peresid suudeti hoiatada, et nad kodust lahkuksid (on teada sedagi, et kodust soovitati eemale hoida ka neil, kellel oli oht saada “värvatud” kaastööliseks.) Oli ka neid, kes juhuse tahtel saatuslikul ööl kodust eemal viibisid.

Nii on Avinurme valla küüditatute nimekirjas 52 ‘mitte küüditatut‘ – nagu tähistatakse, neid, keda erinevatel põhjustel 25.–29. märtsil välja ei saadetud. Nõnda pääsesid näiteks Adrakul kõik kümme nimekirja lisatutest. Ent see ei päästnud muudest repressioonidest ning ‘mitte küüditatute’ saatused olid erinevad.

Küüditamisnimekirjas oli:

  • 56 naist
  • 40 meest
  • 52 last

Vanimaks küüditatuks oli 80-aastane Joosep Paju (sünd. 1869), noorim laps nimekirjas oli 1948. a. sündinud Riina Sokk, kes küüditamisest pääses. 1946. a. sündinud Tiiu Kivi veetis oma lapsepõlve Siberis.

Märtsiküüditamisest puudutatud külad ja perekonnad

Avinurme valla küüditatute nimekiri ei anna täielikku pilti avinurmikutest, keda märtsiküüditamine puudutas. Elukoha või peresuhete kaudu sattusid Avinurmest pärit inimesed küüditamisnimekirjadesse ka teistes valdades.

Avinurmes olid küüditamise peamiseks sihtrühmaks “bandiitide perekonnad” – metsavendade, valel rindel või vabariigi ajal Omakaitses olnud meeste perekonnad. Nii saadeti Siberisse arreteeritud ja vangilaagris viibivate meeste naised lastega, vahel ka eakad vanemad ja õed-vennad.

Seetõttu lisame (tärnikesega) küüditatute nimekirja juurde teadaoleva info nende pereliikmetest, kelle represseerimine küüditamise ajendiks oli.

1948. aasta otsuse järg pidid küüditatud Siberisse jääma alatiseks. Küüditatud olid järelvalve all, lahkumine oli karistatav. Stalini surma järel avanes lootus koju naasta.

Esimesed otsused eriasumiselt vabastamise kohta tehti 1954. aastal, murrang Siberist vabanemises saabus 1956. aastal, massiline vabastamine jäi aastatesse 1957-1958. Ent oli ka neid, kes surid teel Siberisse või sealt tagasi ning koju tagasi ei jõudnud.

Nimekiri on esitatud perekondade järgi – vasakus veerus on ‘perekonnapea’, paremal tema ning temaga koos küüditamisele kuulunud perekonnaliikmete (nimed trükitähtedes) andmed nii, nagu need on ära toodud Eesti Represseeritute Registri Büroo avaldatud raamatutes. Tärniga on juurde lisatud andmed küüditamisele eelnevalt represeeritud pereliikmete kohta.


LEMBIT AMBOS

20.04.1932–02.02.1992
isa: August
KÕVERIKU

Kõveriku küla, ENSV RJM otsus 04.03.49, mitte küüditatud. [1212N]

Vend KALJU AMBOS, sünd 1936, mitte küüditatud


VALVE ARU

sünd. 1924
isa: Augusti t.
LISSI

Asumisel erin. 16.07.49; Novosibirski obl. Zdvinski raj., vabanes 14.01.56. [1297N]

Valve Aru arreteeriti eelnevalt ka 1945. aasta augustis metsavendade abistamise eest, vabanes sama aasta novembris.

Poeg HARALD ARU (Arro), sünd. 1944; Zdvinski raj.

  • Abikaasa Elmar Aru (1908–1983) arreteeriti 15.08.1945.; 1946. a. mõisteti 10 aastaks vangi.

JOOSEP ENNUKSON

sünd. 1881
isa: August
VADI, Kalda talu

ENSV RJM otsus 27.02.49, mitte küüditatud. [1228N]

abikaasa KATTA ENNUKSON, Mihkeli t., s. 1894, erin. 12.10.49; Novosibirski obl. Vengerovo raj., vabanes 31.10.56.

poeg LEOPOLD ENNUKSON, s. 1926, erin. 12.10.49; Vengerovo raj., vabanes 31.10.56.

poeg GUSTAV ENNUKSON, s. 1926, erin. 12.10.49; Vengerovo raj., vabanes 31.10.56.

poeg KALJU ENNUKSON, s. 1932, erin. 12.10.49; Vengerovo raj., vabanes 31.10.56.

tütar ELLI ENNUKSON, s. 1935, erin. 12.10.49; Vengerovo raj., vabanes 31.10.56.

  • poeg Robert Ennukson (1923–1984) arreteeriti 05.10.1945; 1946. a. mõisteti 10+5 aastat vangi (Komi ANSV Minerallag; Intalag), vabanes 04.11.54.
  • poeg Eduard Ennukson (1917–1947), puutöömeister, arreteeriti 8.02.45; 1946. a. mõisteti 18+5 a. vangi (Komi ANSV Vorkutlag), suri vanglas 04.08.47.
    Memoriaalil A 37, tuöp 1, rida 12.

ANTS HALLIK

22.11.1912–27.04.1946
isa: Juhan
ema: Liisa
suri Tartus
ULVI

ENSV MN otsus 14.03.49, mitte küüditatud. [1562K]

abikaasa VILHELMINE HALLIK (Johannese t), s. 1915; Novosibirski obl. Vengerovo raj., vabanes 25.06.58.

tütar MAIE HALLIK, s. 1938; Vengerovo raj.

poeg MAIDU HALLIK, s. 1941; Vengerovo raj.

poeg AAVO HALLIK, poeg, s. 1944; Vengerovo raj.


LEIDA HALLIK

1910
isa: Mihkel
ULVI

ENSV RJM otsus 07.03.49, mitte küüditatud. [2524N]

poeg VELLO HALLIK (Augusti p.), s. 1933, mitte küüditatud.

tütar MAIMU HALLIK (Augusti t), s. 1939, mitte küüditatud.

  • Abikaasa August Hallik (Mihkli p.), s. 1906, arreteeriti 18.11.44, tribunal 29.05.45 §58-1a, 58-11, 15+5; Irkutski obl. Taišet, vabanes 09.01.56. [ük]

LIISA HALLIK

1881
isa: Madis
ema: Miina
ULVI

asumisel ENSV MN otsus 14.03.49; Novosibirski obl. Vengerovo raj., vabanes 05.04.55. [826K]

poeg HARALD HALLIK, Johannese poeg, s. 1911, mitte küüditatud.

pojapoeg ANTS HALLIK, Haraldi poeg, s. 1936; Vengerovo raj., vabanes 05.04.55.

pojapoeg MATTI HALLIK, Haraldi poeg, s. 1939; Vengerovo raj., vabanes 05.04.55.

pojapoeg REIN HALLIK, Haraldi poeg, s. 1941; Vengerovo raj., vabanes 05.04.55.

pojapoeg JAAN HALLIK, Harald, pojapoeg, s. 1942; Vengerovo raj., vabanes 05.04.55.


HEINRICH JALAKAS

1912
isa: Juhan
RAJA

asumisel erin. 29.10.49; Novosibirski obl. Vengerovo raj., vabanes 06.12.57. [4532N]

ema ANNA JALAKAS, Jaani t., s. 1884; Vengerovo raj., suri asumisel 02.07.49.
Memoriaalil A 66, tulp2, rida 11.

  • õde Leida Jalakas (Jalak, Juhani t., sünd 1910) algh., töötas talus, arreteeriti 05.11.45, tribunal 21.12.46 §17-58-1a, 58-11, 4a. – varjas ennast ja vendade asukohta.

KARL-RICHARD JALAKAS

sünd: 13.02.1892
surm: 1971
isa: Mihkel
ema: Elisabet
MAETSMA, Kaunissaare talu

asumisel erin. 01.07.49; Novosibirski obl. Zdvinski raj., vabanes 26.10.56. [3875N]

abikaasa MARIE-LISETE JALAKAS, Marti t., s. 03.06.1896; Zdvinski raj., vabanes 26.10.56.

poja abikaasa ILSE JALAKAS, Augusti t., s. 1919, mitte küüditatud.

pojatütar AIME JALAKAS, Eevaldi t., 1938, mitte küüditatud.

pojatütar URVE JALAKAS, Eevaldi t., , s. 1940, mitte küüditatud.

poeg KALJU JALAKAS, s. 1933, mitte küüditatud.

  • poeg Evald Jalakas (1915) arreteeriti 07.01.45, tribunal 29.05.45 §58-1a, 58-11, 10+5; Krasnojarski krai Norilsk, vabanes 10.06.56. [ük]
  • poeg Heino Jalakas (sünd. 13.08.1921), 6 kl. Põllumajanduskool, arreteeriti 15.11.1951, tribunal 28.03.1952, §58-1a, 58-11, 20a., Komi ANSV, Vorkutlag, Inta, vabanes 15.05.59. Eesti sõjaväest Punaarmeesse. Porhovi alt üle. Omakaitse. Pitka-poiss. Põgenes Soome 28.09.51. Anti Soomest välja

OLGA KALAUS

1904
isa: Gustav
VADI, Vaino talu

ENSV RJM otsus 28.02.49, mitte küüditatud. [1217N]

tütar ELVI KALAUS, Madise tütar, s. 1930, mitte küüditatud.

poeg ANTON KALAUS, Madise poeg, s. 1932, mitte küüditatud.

  • Abikaasa Madis Kalaus (1897–1947, Jüri p.) arreteeriti 19.11.44, tribunal 29.05.45 §58-1a, 58-11, 15+5; Krasnojarski krai Norilsk, suri vangistuses 24.08.47. [ük]
    Memoriaalil A 85, tulp 1, rida 13.

JAAN KALLAIS

1888–1949
isa: Jakob
KÄRASI, Mäe talu

küüditati 26.03.49, erin. 18.10.49; Novosibirski obl. Zdvinski raj., suri asumisel 1949. [1230N]
Memoriaalil A 88, tulp 1, rida 12.

abikaasa LEENA KALLAIS (ka Kalais), Marti t., s. 1882, küüdit. Zdvinski raj., vabanes 31.01.57.

poeg HELMGERD–VOLDEMAR KALLAIS (ka Kalais), s. 1916, küüdit. Zdvinski raj., vabanes 31.07.57.

tütar SALME–ANGELA KALLAIS, (ka Kalais), s. 1922, küüdit. Zdvinski raj., vabanes 31.01.57.

pojatütar SIRIA KALLAIS (ka Kalais), Voldemari t., s. 24.12.54 Zdvinski raj., vabanes 31.01.57. Sündis Siberis.

  • poeg Eduard Kalais (1923–1983) ,3 kl., talupoeg, arreteeriti 10.09.45, tribunal 13.03.46 §58-1b, 58-11, 10+5. Deserteerus Punaarmeest, metsavend.

ELLA-JOHANNA KIIK

1899
isa: Gustav
ema: Marie
TAMMESSAARE

asumisel erin. 06.07.49; Novosibirski obl. Zdvinski raj., vabanes 18.12.56. [1588N]

poeg HEINO KIIK, Jaani poeg, s. 1927, ENSV RJM otsus 25.02.49, mitte küüditatud.

Heino Kiik oli sel ajal õppimas Tartu Ülikoolis.

poeg KALJU KIIK (ka Kaljo), Jaani poeg, s. 1935; Zdvinski raj., vabanes 18.12.56.

abikaasa ema LIISA KIIK, Madise t., s. 1874, elukoht Vadil; Zdvinski raj., suri 1952.
Memoriaalil A 107, tulp 1, rida 23.

  • abikaasa Jaan Kiik (1899–1947, Mihkli p.),  4 kl., taluperemees, oli Omakaitses; arreteeriti 02.10.45 Tammessaare külas, tribunal 26.11.45 §58-1a, 58-11, 17+5, suri 1947. [ar 9548]
    Memoriaalil A 107, tulp 1, rida 22.

MIHKEL KIMLI

1881–1958
isa: Jaan
ema: Leno
ADRAKU, Süvaoja talu

ENSV RJM otsus 24.02.49, mitte küüditatud.

Mihkel Jaani p. Kimli mõisteti 10.11.1945 ENSV NKVD Vägede Sõjatribunali poolt 17-58-2 alusel 3 aastat vabadusekaotust õiguste kaotusega 3 aastaks koos kogu vara konfiskeerimisega. 1949. aastaks oli Mihkel Jaani p. oma karistusaja ära istunud. 1949. aastal kuulusid Mihkel, Leena ja Lidija-Helene Kimlid väljasaatmisele, kuid jäid välja saatmata, kuna ei viibinud küüditamishetkel kodus.

abikaasa LEENA KIMLI, Marti t., s. 1889, mitte küüditatud.

tütar LIIDIA–HELENE KIMLI, s. 1925, mitte küüditatud.

  • poeg Jaan Kimli (1921–1990) deserteeris Punaarmeest, metsavend, arreteeriti 1945 ja mõisteti vangi (10+3) Jaroslavl; Krasnojarski krai Norilsk, vabanes 10.01.55.


VALVE KIVI

1923–2011
isa: August
VADI

asumisel erin. 02.11.49; Novosibirski obl. Vengerovo raj., Karaganda, vabanes 22.01.57. [1238N]

poeg UNO KIVI, Meinhardi p., s. 1944; Vengerovo raj., Karaganda, vabanes 22.01.57.

tütar TIIU KIVI, Meinhardi t., s. 1946; Vengerovo raj., Karaganda, vabanes 22.01.57.

  • abikaasa Meinhard-Voldemar Kivi (1918–1983, Juhannese p.) arreteeriti 21.05.46, elas illegaalselt, tribunal 31.10.46 §58-1a, 58-11, 10a.; Karaganda obl, vabanes 20.10.56. [ar 13889]

JOHANNES KRUUP

1875–1954
isa: Martin
KÄRASI

küüditati 26.03.49, erin. 02.07.49; Novosibirski obl. Zdvinski raj., suri asumisel 28.02.54.
Memoriaalil A 134, tulp 1, rida 14.

abikaasa KADRI KRUUP, Jüri t., s. 1879, ENSV RJM otsus 27.02.49, mitte küüditatud.

poeg RUDOLF KRUUP, s. 1912, ENSV RJM otsus 27.02.49, mitte küüditatud.

  • poeg Bernhard Kruup (1920)  5 kl., puusepp; deserteerus Punaarmeest, oli Omakaitses, metsavend; arreteeriti 10.09.45, tribunal 13.03.46 §58-1b, 58-11, 10+5 Irkutski obl. Ozjorlag, vabanes laagrist 09.03.55, asumisel Krasnojarski, krai; vabanes asumiselt 18.06.1956.

JOHANNA KUKK

(ka Juhanna)

1896
isa: Mart
KÕRVE

asumisel erin. 12.10.49; Novosibirski obl. Vengerovo raj. [376R]

algh., taluperenaine, abistas metsavendi; arreteeriti 25.08.45 Kõrve külas, tribunal 10.11.45, §17-58-2, 58-11, 3+3a., Mordva ANSV Dubravlag., erin. 19.10.49. asumisel Novosibirski obl, vabnes asumiselt 12.07.57.

poeg ENDEL KUKK, Aleksandri p., s. 1931; Vengerovo raj., vabanes 12.07.57.


VAIKE KULL

1927
isa: Richard
ÄNNIKSAARE, Oru talu

küüditati 26.03.49, erin. 06.07.49; Novosibirski obl. Zdvinski raj., vabanes 29.01.57. [1284N]

õde MALLE KULL, Richardi t., s. 1939, küüditati, jäeti haigena 07.04.49 Barabinskisse, viidi hiljem Zdvinski raj.

õde MARI KULL, Richardi t., s. 1944, küüditati Zdvinski raj.

  • isa Richard Kull (1900–1949, Juhani p.) arreteeriti 21.11.44, tribunal 29.05.45 §58–1a, 15+5; Permi obl., suri 20.03.49. [ük 7256].
    Memoriaalil A 140, tulp 1, rida 10.

JOOSEP LAURISSON

1888
isa: Toomas
ema: Mari
LAEKANNU

ENSV RJM otsus 28.02.49, mitte küüditatud. [1422N]

abikaasa ROSALIE LAURISSON (ka Mina-Rosalie Lauringson), Jaagupi t., s. 1892, mitte küüditatud.

tütar LEIDA LAURISSON, Joosepi t., s. 1913, mitte küüditatud.

Leida Laurissonile mõistis 27.2.1947 Mustvee jsk. rahvakohus eelnevalt krk 61 l. 3 alusel 2 a. vabadusekaotusega koos kogu vara konfiskeerimisega. Põhjus: jättis täitmata metsatöökohustuse. Vahistati 27.2.1947. ENSV Ülemnõukogu Presiidium otsustas 23.5.1947 tema armuandmistaotluse rahuldada ja määrata tema karistuseks kuus kuud paranduslikke töid üldalustel ühes 25 % kinnipidamisega töötasust ja tühistades vara konfiskeerimise.

  • poeg Elmar Laurisson (1914–1997, Joosepi p.) arreteeriti 30.11.44, trib. 29.05.45 §58–1a, 58-11, 10+5; Komi ANSV; Krasnojarski krai Norillag, vabanes 02.10.54. [ük 7256]

HELMI-ROSALIE LEON

1911
isa: Jüri
ema: Leenu
SÄLLIKSAARE

küüditati 28.03.49, erin. 23.07.49; Irkutski obl. Ussolje raj., vabanes 12.07.56. [5963N]

poeg HARRI LEON, Aleksanderi p., s. 09.07.33, küüditati Ussolje raj., vabanes 12.07.56.

poeg ÜLO LEON, Aleksanderi p., s. 06.01.35, küüditatud Ussolje raj., vabanes 12.07.56.

tütar HELGE LEON, Aleksanderi t., s. 16.02.36, küüditatud Ussolje raj., vabanes 12.07.56.

tütar NAIMI LEON, Aleksanderi t., s. 25.05.38, küüditatud Ussolje raj., vabanes 12.07.56.

poeg TAIVO LEON, Aleksanderi p., s. 13.07.41, küüditud Ussolje raj., vabanes 12.07.56.

tütar REET LEON, Aleksanderi t., s. 05.10.45, küüditati Ussolje raj., vabanes 12.07.56.

  • abikaasa Aleksander-Rudolf Leon (1902–1949, Tõnise p), sünd. Paasvere vallas, algharidus, talunik, oli Omakaitses, arreteeriti 05.10.45 Avinurme v., tribunal 08.01.46 §58-1a, 58-11, 10+5; Karaganda obl. Steplag, suri 09.11.49. [5963N, 9398]
    Memoriaalil A 172, tulp 1, rida 3

ANNA LIIS

1892–1978
isa: Jaan
ULVI

asumisel erin. 06.07.49; Novosibirski obl. Vengerovo raj., vabanes 27.02.56. [1211N]

poeg BERNHARD LIIS, Joosepi p., s. 1929, ENSV RJM otsus 15.04.49, mitte küüditatud.

  • abikaasa Joosep Liis (1891–1946, Andrese p.) arr. 18.11.44, trib. 28.05.45 §58-1a, 58-11, 15+5, 20.09.47 väh. 10 a.; Kemerovo obl. Siblag.
    Memoriaalil A 176, tulp 2, rida 21.

ALEKSANDER LIIV

1892–1871
isa: Jaan
ema: Kadri
LISSI

ENSV RJM otsus 08.03.49, mitte küüditatud. [3891N]

Aleksander Jaani p. Liiv pääses väljasaatmisest, kuna ei viibinud kodus. Peale abikaasa Elfriede küüditati pojad Meinhard (s. 1920) ja Heino (s. 1937). Tütreid küüditamistoimikus ei mainita. 

poeg MEINHARD LIIV, s. 1920, erin. 18.10.49; Novosibirski obl. Zdvinski raj., vabanes 29.05.57.

abikaasa ELFRIEDE LIIV, s. 1898, erin. 18.10.49; Zdvinski raj., Elfriede Liiv suri 16.05.1949 Novosibirski oblastis Zdvinski rajoonis tuberkuloosi.

poeg HEINO LIIV, s. 1937, erin. 18.10.49; Zdvinski raj., vabanes 29.05.57.

  • Poeg Oskar Liiv (s 16.06.1922) oli metsavend. Tema tõttu arreteeriti samaaegselt, 20.08.1945, tema isa Aleksander Liiv (s 18.01.1892) ja ema Elfriede Liiv (s 18.03.1898). Üks viibis Tartu ja teine Riia kinnipidamisasutuses. Samal ajal, kui nad olid arreteeritud, põletasid vene sõdurid nende Lissi külas asuva Sõstra talu maha. V vabanes 04.12.46.
    Oskar Liiv Memoriaalil A 177, tulp 2, rida 2.

JAAN LINDSAAR

1884–1951
isa: Jaan

NSV MN otsus 14.03.49; Novosibirski obl. Vengerovo raj., suri asumisel 28.06.51. [884K]

Memoriaalil A 181, tulp 2, rida 8.

Abikaasa ALMA-OTTILE LINDSAAR, Kristjani t., s. 1887; Vengerovo raj., vabanes 19.04.57. Elukoht ka Võrumaa Urvaste v.


LISETE MATHIESEN

1907
isa: Madis
SAARE, Puki talu

asumisel erin. 15.10.49; Novosibirski obl; Habarovski krai Verhnebureja raj., vabanes 20.11.57. [4497N]

tütar ASTA MATHIESEN, Jakobi t., s. 1933, ENSV RJM otsus 11.03.49, mitte küüditatud.

poeg PAUL MATHIESEN, Jakob p., s. 1935; Verhnebureja raj., vabanes 20.11.57.

  • isa Jakob Mathiesen (13.08.1912–03.03.1946, Madise p.) hukkus metsavennana. Jakobi elukoht oli Saarel, pärit Ulvilt. Oli Omakaitse rühmaülem. Metsavend 1944. aasta septembrist. Salgajuht. 03.03.1946 piiras NKVD Tatumaa OBB operatiivgrupp ümber tema ämma talu Saare vallas, kus Mathiesen peatus. Ta langes tulevahtuses. Operatiivgruppi juhtis v-ltn Grinko. A: PA 131-1-46. L 91; 131-1-66. L 63 jj.
    Memoriaalil A 202, tulp 2, rida 23

ELLA-PAULINE METSALU

1892
isa: Juhan
ULVI

ENSV RJM otsus 04.03.49, mitte küüditatud. [2597N]

poeg EDGAR METSALU, Augusti p., s. 1926, mitte küüditatud.

tütar HELGI METSALU, Augusti t., s. 1929, mitte küüditatud.

poeg VALDEKO METSALU, Augusti p., s. 1932, mitte küüditatud.

poeg KALLE METSALU, Augusti p., s. 1936, mitte küüditatud.

  • abikaasa August Metsalu (1900–18.10.1945) arreteeriyi 29.11.44, tribunal 29.05.45 §58-1a, 58-11, 15+5; Krasnojarski krai Norilsk.
    Suri vanglas 18.10.45. [ük]
    Memoriaalil A 208, tulp 2, rida 7

ROSALIE MÜÜR

1910–1984
isa: Joosep
ema: Kai
KÕRVE

asumisel erin. 15.10.49; Novosibirski obl. Vengerovo raj., vabanes 18.11.57. [1649N]

HARRI MÜÜR, Arnoldi p., s. 1929; Vengerovo raj., vabanes 18.11.57.

VAIME MÜÜR, Arnoldi t., en Vaike, s. 1936; Vengerovo raj., vabanes 18.11.57.

ILLAR MÜÜR, Arnoldi p., s. 1942; Vengerovo raj., vabanes 18.11.57.

  • abikaasa Arnold Müür (1908–30.05.1950, Joosepi p.) elas illegaalselt, arreteeriti 28.08.45, tribunal 10.11.45 §58-2, 58-11, 10+3. [ük]
    Memoriaalil B 217, tulp 2, rida 2.

JOOSEP PAJU

1869–1950
isa: Madis
ema: Ann
KODASAARE, Jaagapra (Jaagupera) talu

asumisel erin. 18.10.49; Novosibirski obl. Vengerovo raj., suri asumisel 14.01.50. [5001N; F8, 829]
Memoriaalil B 194, tulp 2, rida 20.

abikaasa ANNA PAJU, Andres t., s. 1883, ENSV RJM otsus 14.03.49, mitte küüditatud.

poeg AUGUST PAJU, s. 1907, ENSV RJM otsus 14.03.49, mitte küüditatud.

Perekonda hoiatati, et nad kodust lahkuks, ent voodihaige Joosep jäi koju ning võeti kaasa.

  • poeg Jaan Paju (1915–1960) arreteeriti 31.10.45, tribunal 26.01.46 §58-1a, 58-11, 10+5; Komi ANSV Intalag, vabanes laagrist 27.04.55. Asum. Komi ANSV vabanes asumiselt 20.06.57. Omakaitse. Saksa sõjavägi. [5001N]
  • poeg Valter Paju (1919–1969) arreteeriti 17.11.45, tribunal 04.04.46 §17-58-1b, 58-11, 10a.; Karaganda obl, vabanes 24.05.58. [ar 11517]

ELLA PART

1921
isa: Madis
ÄNNIKSAARE, Pärna talu

asumisel erin. 02.11.49; Novosibirski obl. Zdvinski raj., vabanes 19.11.56. [1227N]

tütar ELVI PART, Bernhard t., s. 1947; Zdvinski raj.

poeg ELDUR PART, Bernhardi p., s. 1948; Zdvinski raj.

abikaasa ema LEENA PART, Juhani t., s. 1885; Zdvinski raj., vabanes 25.04.56.

abikaasa õde HILDA ROOLAHT, Mihkli t.,, s. 1913, ENSV RJM otsus 25.02.49, mitte küüditatud.

  • abikaasa Bernhard Part (sünd. 1915, Mihkli p.) arreteeriti 06.01.48, tribunal. 08.04.48 §58-1a, 58-11, 25a., väh. 10 a.; Magadani obl. Sevvostlag, vabanes 17.08.56. [ar 846/9674]

MARIE PILLESAAR

1895–1961
isa: Juhan
ema: Kai
JÕEMETSA

asumisel erin. 12.10.49; Novosibirski obl. Vengerovo raj., Tšita obl. Šilka raj. Arbagari as., vabanes 26.01.57. [386R]

tütar PILLESAAR HELGI, Joosep Eduardi t., 1932; Vengerovo raj., Arbagari as., vabanes 26.01.57.

  • abikaasa Joosep Eduart Pillesaar (1896–1941) Madise p.) mõrvati 30.07.41 Avinurme vallas Kõrve külas Ülejõe talu karjamaal. [Lindmäe I]
    Memoriaalil B 176, tulp 1, rida 20
  • poeg Anton Pillesaar (1925–2002) elas illegaalselt, arreteeriti 25.08.45, tribunal 10.11.45 §58-2, 58-11, 10+3; Komi ANSV Uhta; Intalag; Magadani obl. Sevvostlag, vabanes 20.12.56. [ük 4319]

ALIIDE PUGRI

Aliide Johanna

1903
isa: Gustav
ADRAKU

ENSV RJM otsus 06.03.49, mitte küüditatud. [2642N]

tütar ELVI PUGRI, August t., s. 1932, mitte küüditatud.

poeg MEINHARD PUGRI, Augusti p., s. 1934, mitte küüditatud.

tütar ELLA PUGRI, Augusti t., s. 1936, mitte küüditatud.

  • abikaasa August Pugri (1903–1946), 2 kl., talunik, oli Omakaitses, arreteeriti 02.09.45, tribunal 28.10.45 §58-1a, 58-11, 20+5; Komi ANSV Vorkutlag, suri kinnip-k. 15.12.46. [ar 9049]
    Memoriaalil B 167, tulp 2, rida 7.

ALIIDE PUKK

1898–1964
isa: Madis
ema: Liisa
ADRAKU, Sombi talu

ENSV RJM otsus 04.03.49, mitte küüditatud. [1253N]

tütar EVI PUKK, Karli t., s. 1936, mitte küüditatud.

poeg ENN PUKK, Karli p., s. 1929, mitte küüditatud.

  • abikaasa Karl Pukk (1897–1963, Iisaki p.) 4 kl., talunik, oli Omakaitses, arreteeriti 02.09.45, tribunal 28.10.45 §58-1a, 58-11, 15+5; Irkutski obl. Angarlag, vabanes 24.01.56. [ar 9049]


MEETA PÄRN

1911–1998
isa: Kristjan
ULVI

asumisel erin. 06.07.49; Novosibirski obl. Vengerovo raj., Jakuudi ANSV Aldani raj., Krasnojarski krai Turuhhanski raj. Turuhhanski k., vabanes 08.02.57. [2579N]


ALMA RAAMAT

12.03.1906-1950
isa: Johannes
ema: Liisa
REHESAARE, Vanatoa talu

asumisel erin. 26.10.49; Novosibirski obl. Zdvinski raj., suri asumisel 05.09.50. [1587N]
Memoriaalil B 153, tulp 1, rida11.

tütar MILVI RAAMAT, Leonhardi t., s. 1935; Vadi küla; Zdvinski raj., vabanes 1954.

poeg OTTI RAAMAT , Leonhardi p., s. 1939; Zdvinski raj.

poeg AADU RAAMAT, Leonhardi p., s. 1942; Zdvinski raj.

  • abikaasa Leonhard Raamat (30.01.1907–1962, Gustavi p.) arreteeriti 02.09.45, tribunal 29.10.45 §58–1a, 10+3. [ük] Suri 08.08.1962.

ALIIDE REISENBUK

1904
isa: Kusta
PIILSI

asumisel erin. 19.11.49; Novosibirski obl. Vengerovo raj., vabanes 12.02.57. [1202N, kv]

tütar HILME REISENBUK, Augusti t., s. 04.11.32; Vengerovo raj., vabanes 12.02.57.

poeg VELLO REISENBUK, Augusti p., s. 18.07.43; Vengerovo raj.

tütretütar VILMA SILD, Reino t., s. 1954 Vengerovo raj. Sündis Siberis.

tütretütar LIIDIA SILD, Reino t., s. 1957 Vengerovo raj. Sündis Siberis.

  • abikaasa August Reisenbuk (1901–1949, Madise p.) arreteeritud 27.08.45, tribunal 28.12.46 §58–1a, 58-11, 10a.; Sverdlovski obl. Krasnoturjinsk, suri 15.09.49. [pr]
    Memoriaalil B 136, tulp 1, rida 25.

HELMI–ARMILDE ROSIN

1898
isa: Juhan
RAJAMETSA, Lellese talu

asumisel erin. 16.07.49; Novosibirski obl. Vengerovo raj., vabanes 27.09.56. [1424N]

tütar SUULE ROSIN, Otto t., s. 1929; Vengerovo raj., vabanes 26.09.56.

tütar ELSA ROSIN, Otto t., s. 1935; Vengerovo raj., vabanes 15.05.56.

tütar AIME ROSIN, Otto t., s. 1936, ENSV RJM otsus 28.02.49, mitte küüditatud.

tütar HELGI ROSIN, Otto t., s. 1936; Vengerovo raj.

  • abikaasa Otto Rosin (1897–1956) oli Avinurme OK jaoülem, arreteeriti 24.11.44, tribunal 29.05.45 §58-1a, 15+5; Arhangelski obl., vab. 18.01.56, suri peale vabanemist 29.01.56 teel koju. [ük 7256]
  • poeg Heino Rosin (24.08.1926–11.08.1945, Otto p.), pärit Avinurme valla Laekannu küla Raja talust. Oli üks 7 lapsest. Lõpetanud Laekannu põhikooli. Isa oli Avinurme OK jaoülem. Oli ise OK-s 1944 Eesti kaitselahingutes. Metsavend kodukandis alates 1944 aasta septembrist Kaarel Rajasalu salgas. Osales rünnakutes Sadala ja Avinurme TK-dele. Kevadel 1945 liitus salk Venevere-Paasvere metsavendadega. 11.08.45 läks kohtuma tütarlapsega, kes osutus NKVD provokaatoriks. Võeti vangi ja nõuti punkri asukoha näitamist. Põgenes metsas, kuid jälitajad tapsid ta kodutalu piiril. Maeti 12.08.45 salga poolt kodutalu metsa.
    Memoriaalil B125, tulp 1, rida 20.
  • poeg Johannes Rosin (1924–1966) arreteeriti 19.05.45, tribunal 04.01.47 §58-1a, 58-11, 7a.; Sverdlovski obl. Karpinsk, vabanes 20.03.52. Suri 24.09.1966 [pr 21795]

MIHKEL SILD

1896–1981
isa: Jüri
JÕEMETSA

asiselm. erin. 11.03.50; Novosibirski obl. Vengerovo raj., vabanes 21.10.57. [2540N]

abikaasa LIISA SILD, Karli t., s. 1900; Vengerovo raj., vabanes 21.10.57.

poeg REINO–AUGUST SILD, Mihkel p., s. 1931; Vengerovo raj., vabanes 21.10.57.

  • poeg Karl-Heinrich Sild (1918–1996) arreteeriti 14.09.45, tribunal 15.11.45 §58-1a, 18+5, 14.09.55 väh. 10 a. ; Komi ANSV Vorkuta, vabanes 04.08.56. [ük 10650]
  • vend August Sild (1913–1947, Jüri p), 6 kl., talunik, oli Omakaitses, arreteeriti 30.08.45, tribunal 14.12.45 §58-1a, 58-11, 18+5. Suri vangilaagris 22.03.1947. [ar 9005]
    Memoriaal B 99, tulp 1, rida 19.

AUGUST SOKK

1893–1941
isa: Peeter
ema: Anu
MÕISAKÜLA (Avinurme)

asumisel erin. 06.07.49; Irkutski obl. Ussolje raj., vabanes 13.07.56. [5637N]

abikaasa ELMA SOKK, Ivani t., s. 1895; Ussolje raj., vabanes 13.07.56.

poja abikaas HELMA SOKK, Adolfi t., s. 1923, ENSV RJM otsus 17.03.49, mitte küüditatud.

pojatütar RIINA SOKK, Gerhardi t., s. 1948, ENSV RJM otsus 17.03.49, mitte küüditatud.

  • poeg Gerhard Sokk (1924–1982), pärit Mustveest,  arreteeriti 26.08.47 Avinurmes, tribunal 31.08.48 §58-1a, 58-11, 25+5, 05.04.55 väh. 8 a.; Karaganda obl. Karlag; Džezkazgan, vabanes 10.05.55. [ük 16218]

EVELINE TAMM

1898
isa: Tiit
TAMMESSAARE

asumisel erin. 06.07.49; Novosibirski obl. Vengerovo raj., Karaganda obl. Lenini raj., vabanes 22.02.57. [5024N]

tütar JUTA TAMM, Augusti t., s. 1921, ENSV RJM otsus 13.03.49, mitte küüditatud.

tütar EHA TAMM, Augusti t., s. 1927, ENSV RJM otsus 10.03.49, mitte küüditatud.

tütar HELJU TAMM, Augusti t., s. 1930, ENSV RJM otsus 13.03.49, mitte küüditatud.

  • abikaasa August Tamm (1895–1948, isa Juhan, ema Kai) algh., talunik, oli Omakaitses, varjas metsavendi, arreteeriti 11.08.45. Tammussaare külas, erin. 01.02.47, §58-1a, 58-11, 8a., Sverdlovski obl., suri 20.03.48. (10) [R1 prokuratuuri materjalid 14343E,5024N]
    Memoriaalil B 74, tulp 1, rida 1.

MAIE TAMM

1914
isa: Kusta
VADI

asumisel erin. 20.07.49; Novosibirski obl. Vengerovo raj., vabanes 11.02.56. [1252N]

tütar KAARIN TAMM, Elmari t., s. 1937; Vengerovo raj., vabanes 07.04.56.

poeg LEMBIT TAMM, Elmari p., s. 1939; Vengerovo raj., vabanes 11.02.56.

poeg HARRI TAMM, Elmari p., s. 1940; Vengerovo raj., vabanes 11.02.56.

tütar ELLEN TAMM, Elmar t., s. 1942; Vengerovo raj., vabanes 11.02.56.

  • abikaasa Elmar Tamm (sünd. 1912, isa Kaarel, ema Anna-Marie) algh., talunik, oli Omakaitses, arreteeriti 04.08.45, erin. 04.01.47 §58-1a, 58-11, 6a., vabanes 01.07.51. [1252N, 13220-E]

ELIISA–ROSALIE TOOMING

1914
isa: Johannes
MURU

ENSV RJM otsus 28.02.49, mitte küüditatud. [1372N]

poeg ARVI TOOMING, Rudolfi p., s. 1934, mitte küüditatud.

poeg VAINO TOOMING, Rudolfi p., s. 1937, mitte küüditatud.

tütar TIIU TOOMING, Rudolfi t., s. 1944, mitte küüditatud.

  • abikaasa Rudolf Tooming (1909–1946, isa Joosep, ema Kai), arreteeriti 25.11.44, tribunal 29.05.45 §58–1a, 58-11, 15+5; Krasnojarski krai Norilsk, suri vanglas 06.11.46. [ük]
    Memoriaalil B 53, tulp 1, rida 25

ERNA UNT

1915
isa: Samuel
MÕISAKÜLA (Avinurme)

asumisel erin. 20.07.49; Novosibirski obl. Vengerovo raj., vabanes 14.11.56. [5047N]

tütar MILVI UNT, Pauli t., s. 1940; Vengerovo raj.

  • abikaasa Paul Oswald Unt (1907–1945, Gustavi p.) pärit Maetsmast, arreteeriti 06.12.44, tribunal 08.08.45 §58-1a, 10+5, suri 10.09.45. [ük 8796]
    Memoriaalil B 39, tulp 1, rida 25.


LINDA UNT

1917–2001
isa: Andres
ULVI

asumisel erin. 23.07.49; Novosibirski obl. Vengerovo raj., vabanes 14.11.56. [1639N]

poeg VAINO UNT, Rudolfi p., s. 1939; Vengerovo raj.


KATA–MARIA USAI

1883
isa: Karl
KARUSOO

asumisel erin. 06.07.49; Novosibirski obl. Vengerovo raj., vabanes 01.03.56. [2567N]


LEIDA VIHERMETS

1914–1998
isa: Mart
RAJA

asumisel erin. 20.07.49; Novosibirski obl. Vengerovo raj., vabanes 27.07.59. [5046N]

poeg AADU VIHERMETS, Voldemari p., s. 1941; Vengerovo raj.

poeg ANTS VIHERMETS, Voldemari p., s. 1942; Vengerovo raj.

  • abikaasa Voldemar Vihermets (1905–1946, isa Aleksander, ema Maria) tööline Rakvere Teraviljakombinaadis, oli Omakaitses ja Saksa sõjaväes, arreteeriti 7.11.45, tribunal 08.01.46 §58-1a; surmaotsus, suri 07.03.46. [ük]


JOHANNES VÄLJAOTS

1904
isa: Gustav
TÕNISMAA

asumisel erin. 06.07.49; Novosibirski obl. Zdvinski raj., vabanes 25.07.57. [372R]

abikaasa HELMI VÄLJAOTS, Karli t., s. 1903; Zdvinski raj., vabanes 25.07.57.

ema ANNA VÄLJAOTS, Juhani t., s. 1879; Zdvinski raj., vabanes 25.07.57.


Märtsiküüditamine Avinurme vallas arvudes:

Küladest küüditatute arvud: koguarv, sulgudes mitte küüditatute arv, kantsulgudes Siberis sündinud lapsed.
ALLIKAD

Evald Laasi 1987. “Mõnede lünkade täiteks”. Sirp ja Vasar, 21.11.1987.

Valdur Ohmann, Tõnu Tannberg 1999. 1949. aasta märtsiküüditamisest. Akadeemia 3/1999, lk 607–619.

Leo Õispuu (koostaja) 2003. Küüditamine Eestist Venemaale. Märtsiküüditamine 1949. Raamat 4. Tallinn.

Kalju Jalakas. 2009. Olen Avinurmest. Jõgeva.

Leo Õispuu 2014. Eestist küüditatute nimekiri 1945–1953. Raamat 8/3.Tallinn.

Eesti kommunismiohvrid 1940–1991. Elektrooniline memoriaal.