Avinurme Ajavakk

KIIKEDEST JA KIIKUMISEST

1936. aastal avaldas Richard Viidalepp Eesti Rahvaluule Arhiiv (ERA) “Rahvapärimuse selgitajas” (nr 1) üleskutse saata teavet kiikede ja kiikumiskommete kohta, kuivõrd nende kasutamine on vähenenud ja vanavarakogudes ei olnud nende kohta rahuldavat ülevaadet. Sellele üleskutsele vastab siitkandist ka MEINHARD SÄRG, andes tänuväärse ülevaate sellest, milliseid kiikumise viise siinkandis viljeleti.

read more >

AVINURMES RÄNNATES – GUSTAV VILBASTE RÄNNUKIRI

1923. aasta märtsis ilmus Gustav Vilbaste (Wilbergi) raamat “Kodumaal rännates I”. See oli esimene väljaanne kolmeosalisest rännukirjelduste sarjast, mille sihiks oli tutvustada kodumaa tähelepanuväärsusi ja edendada kodutundmist. 1920. aastatel saabki alguse kodumaal huvirändamise populariseerimine nii ajaleheveergudel kui raamatutena avaldatud reisikirjade, aga ka kodumaal matkamise võimalusi tutvustava tarbekirjanduse kaudu. Rahva poolt soojalt vastu võetud “Kodumaal rännates” esimeses osas tuleb tutvustamisele ka Avinurme, kus Vilbaste 1921. aastal ringi rändas. Mida Vilburg Avinurme kohta kirjutas?

read more >

Õ-TÄHT JA OTTO WILHELM MASING

Õ-häälik on eesti keeles vast enim tähelepanu pälvinud häälik. Ehkki eesti keel ei ole ainus, kus õ-häälik esineb, on see Euroopa keelte kontekstis küllaltki eripärane ning nagu Karl August Hermann omal ajal märkis, on selle hääldamine raskuseks kõigile, kes ei räägi eesti keelt emakeelena. Ning samuti on selle häälikuga seotud ühed suuremad piirkondlikud erinevused eesti murretes. Need kaks tahku moodustasid ka peamised põhjused, miks Õ-tähe ilmumine eesti kirjakeelde ja tähestikku jäi nii hiliseks sündmuseks ning ehk sai juhtuda üksnes tänu eesti juurtega ning õ-rikkalt murdealalt pärit Otto Wilhelm Masingu usinale tööle eesti kirjakeele arendamisel.

read more >

AVINURME VALLAMAJA 110

Avinurme keskuses asub väärikas punasest tellisest hoone – endine Avinurme vallamaja, mis avati pidulikult 22. detsembril 1912. aastal (vana kalendri järgi 9. detsembril). Oma 110 eluaasta jooksul on maja elanud omamoodi hunt kriimsilma elu: algsest valla- ja kohtumajast sai ka koolimaja ning hiljem kooli internaat ja söökla ning täna tegutseb seal ka muusikakool. Vallamaja ehitamise protsess jäi kolme vallavanema ametiaja sisse: Mihkel Jalaku (vallavanem 1908–1910) ametiaega jäi ettevalmistamine, Toomas Raja (1911–1913) ametiaega ehitamine ja Gustav Tamme (1914–1917) ametiaega lisatööd ning viimased eelarve küsimused. Uurigem Avinurme vallavolikogu protokollidest, kuidas toimus toona, 20. sajandi alguses uue vallamaja ehitamine.

read more >

AVINURME MÕIS 200 AASTAT TAGASI

Avinurme mõisakompleksist ei ole tänaseks alles suur muud, kui kolm võimast pärna ja veel mõned puud ning magasiait, mis on peitunud ümberehituste varju. Muud mõisa-aegsed hooned on tänaseks hävinenud. Neist viimaste seas põles 1911. aastal maha mõisa peahoone ja laut. Nii ei ole meil väga palju teavet, milline mõisa-aegne Avinurme välja nägi. Ent mõningast aimu saame 19. sajand algusosas valmistatud mõisa kaardilt.

read more >

UNISTUS ISESEISVAST ULVI VALLAST

Avinurme kandis on läbi aja erinevaid piiritülisid olnud. 1871. aastal otsustas Lohusuu koos ümberkaudsete küladega omaette vallaks saada ning Avinurme mõisavald jagunes kaheks: Avinurme rannavallaks (hilisem Lohusuu vald) ja Avinurme metsavallaks (hilisem Avinurme vald). Seejärel otsustas metsavalla kogukond, et nemad tahavad Torma-Lohusuu kihelkonnast lahku lüüa ja omaette kihelkonnaks saada. Paarkümmend aastat hiljem – 1920. a. […]

read more >

ESIMESED EESTI TALURAHVA PORTREED LOHUSUU KIRIKUS

Avinurme mõis paiknes omal ajal Torma-Lohusuu kihelkonnas ning mõisavalla kirikuks oligi Lohusuu kirik – seda enne Avinurme kiriku ehitamist 1909. aastal. Praegune Lohusuu kirik, 1775–1780 aastatel ehitatud hoone on neljas, kiriku ajalugu ulatub aga 1667. aastasse ja sisaldab ka Eesti talupojakultuuri üht põnevat seika.

read more >

AVINURME KANDI RAHVARIIETEST

Eesti tahvarõivad jaotatakse nelja rühma: Lõuna-Eesti, Põhja-Eesti, Lääne-Eesti ja Saare. Lõuna–Eesti rahvarõivaste rühma kuuluvad Tartumaa, Viljandimaa, Võrumaa ja Kagu-Pärnumaa ning Setu rahvarõivad. Torma kihelkonna rahvarõivad, mille alla kuulub ka Avinurme piirkond, oli üks Tartumaa 15-st kihelkonnast. Liivimaa ja Eestimaa piiril asuva kihelkonnana olid Torma naaberkihelkondadeks Tartumaal (Liivimaal) Laiuse, Palamuse, Maarja-Magdaleena ja Kodavere ning Virumaal (Eestimaal) Simuna ja Iisaku kihelkonnad.

read more >

AVINURME (MÕISA)VALLA KOOLID LÄBI AJA

Hariduse andmise algus Avinurme mõisavallas ulatub 17. sajandi lõppu. Esimene kool asutati Avinurme mõisa alal 1697. aastal, selleks oli Lohusuu köstrikool. Hilisema Avinurme valla (metsavalla) esimesed koolid avati 1775. aastal Vadil ja Ulvil. Järgneva ümmarguselt 250 aasta jooksul on endise Avinurme valla territooriumil tegutsenud kooli 8 külas – Vadil, Ulvil, Piilsis (Jõemetsas), Laekannus, Adrakus, Maetsmas, Pärnikul ja Avinurmes (viimane, tõsi küll, oli peagi aleviku kool). Lohusuu vallas tegutses veel 4 kooli. Tänaseks on alles koolid Avinurmes ja Lohusuus. Igal koolil on oma lugu, ent alustagem Avinurme piirkonna haridusmaastikust üldise pildi visandamisega.

read more >