Juulikuu ehk rahvapäraselt heinakuu, jaagupikuu või niidukuu laatasid nimetati nii jaanilaatadeks, heinalaatadeks, jaagupilaatadeks kui ka aastalaatade puhul suvelaatadeks. Jaanilaatade nimi tulenes küll rohkem sellest, et uuele kalendrile üleminekul nihkusid mõnedki varem jaanipäeva paiku toimunud laadad juuli algusesse. Ehkki juulist leiab mõned vanad laadad ning, nagu ka eelnevate kuude puhul, kasvab aja jooksul ka juulikuiste laatade arv, siis teiste kuudega võrreldes jäi nende arvukus siiski tagasihoidlikuks – nagu ka Avinurme meeste laadasihtkohtade hulk.
read more >Rubriik: PUURIISTAD
Juunis ehk jaanikuul peetud laatasid nimetatigi sageli jaanilaatadeks või suvelaatadeks. Ajalooliselt ei olnud suvi peamine laadaaeg, sest siis vajasid tähelepanu põllud ja heinamaad ning ehkki ka juunikuiste laatade arv hakkas aja jooksul järk-järgult kasvama, jäid üldarvult laadad kevadkuudele ikkagi alla. Laadateadete järgi hinnates tegid ka Avinurme mehed kaubareise juunis tagasihoidlikumalt.
read more >
Kui suured olid suurimad tünnid, mida Avinurme tünnimeistrid valmistanud on? 30. augustil 1978. aastal avaldati Leninlikus Lipus artikkel hiigeltünnide tellimusest, mille Tallinna Puu- ja Köögiviljakaubastu Avinurme meistritele esitas … On alles tünn! Möödunud aastal hakkas Tallinna Puu- ja Köögiviljakaubastu tegema ettevalmistusi kapsa ulatuslikumaks hapendamiseks. Loomulikult läks vaja ka tünne, pealegi hästi suuri. Pöörduti Rakvere Metsakombinaadi […]
read more >
Mõõtühikute ajalugu on omajagu keerulin. Enne ühtsele rahvusvahelisele mõõtühikute süsteemile üleminekut oli eri rahvastel ja eri aegadel kasutusel erinevad mõõtühikud nii pikkuse, massi, aja kui muu arvestamiseks. Näiteks arvestati meilgi vahemaid jalgades ja verstades, kanga pikkust arssinatest või küünardes, puu kõrgust süldades, läbimõõtu tollides, jooki vaatides ja toopides, vilja vakkades, heeringaid naeltes, lina ja heina aga puudades või leisikates. Talu suurust mõõdeti vakamaades – aga Tallinna vakamaal ja Riia vakamaal oli vaks vahet. Seevastu setvertites sai mõõta nii pikkust, mahtu kui ka pindala. Meile täna harjumuspäraseks saanud meetermõõdustik töötati välja Prantsuse revolutsiooni ajal 1790ndatel, seal sai see süsteem kohustuslikuks pool sajandit hiljem ning laienedes 1870ndatel mujale Euroopasse. Eestis aga hakkas meetermõõdustik kohustusliku süsteemina kehtima 1. jaanuarist 1929. aastal.
Olgu tollid või sentimeetrid, Avinurme mehed “riigimõõtudele” kasutuselevõtuga ei kiirustanud, vaid tarvitasid oma töös rahvapäraseid mõõtmisviise veel 20. sajandilgi.
Maikuu – lehekuu, külvikuu – laatasid nimetati ka mailaatadeks või kevadlaatadeks, ehkki mai algusesse jäid veel mõned jürilaadad (Pärnus ja Rakveres). Vanemal ajal ei olnud mai oluline laadakuu, sest siis algas juba kibedam põllutöö hooaeg. 1803. aastal laadakalendrist leiame üksnes suvistepühal peetud Vastseliina laada ning sajandi teisel poolel ilmusid lisaks eelmainitud Pärnu ja Rakvere laatadele kalendrisse ka Loodi mõisa, Karilatsi ja Võõpsu laadad, lisaks mõned laadad Liivimaa Läti aladel. Vabariigi ajal kasvab aga ka maikuiste laatade arv plahvatuslikult, ent jääb siiski arvukuselt eelnevatele kuudele alla ning laadateadeteski kurdetakse sageli, et maarahvas on põllutööga hõivatud ning seetõttu laadad hõredavõitu.
read more >
Eesti Looduse toimetus on 1996. aastast alates valinud aasta puud ning tänavuse aasta puu tiitli pälvis harilik mänd (Pinus sylvestris). Maailmas tuntakse oma 120 männiliiki, ent Eestis kasvab looduslikult üksnes harilik mänd. See-eest on see siinmail tõepoolest harilik : et ta on visa puu, mis suudab kasvada nii niiskes kui kuivas pinnas, nii soisel, liivasel kui paekivisel mullal, siis on kolmandik Eesti metsadest männikud. Anumapuudest oleme kirjutanud ka varem, ent seekord uurime Ants Viirese ja teiste abiga lähemalt, millist tähtsust omas mänd talurahvakultuuris tarbepuuna.
read more >
Märtsikuu ehk vastlakuu, paastukuu, kevadkuu laatu nimetati ka märtsilaatadeks, vastlalaatadeks, paastulaadaks, puhuti ka kevadlaatadeks või maarjalaatadeks. Ajalooliselt ei olnud märts laadakuuks ning laatu hakati paastukuul pidama alles 19. sajandi II poolel. Populaarsemaks laadakuuks muutus see alles 20. sajandil. Seejuures oli märts ka Avinurme meeste jaoks tagasihoidlikum laadakuu. Tsaariajast leiame nende kohta mõne üksiku teate ning märtsikuised laadareisid sagenevad Vabariigi ajal – käsikäes kodumaise laadakalendri tihenemisega.
read more >
1968. aasta septembris avati Pirita jõe suudmes vanaaegsel kolmemastilisel kuunaril Eesti originaalseimaks kohvikuks tituleeritud “Kihnu Jõnn” – mereteemaline ujuv restoran, kus külastajaid teenindasid madruseriietes ettekandjad, pakuti rikkalikku valikut rahvustoitudest ning õhtuti algusega kell 22:40 pakuti meelelahutuseks varietee programmi. Suvel tegutses kuunari tekil kokteil-baar. Ujuvkohviku oli oma nime saanud legendaarse Kihnust pärit metskapteni Enn Uuetoa ehk […]
read more >
Jätkame Awinurme meeste laadakalendri uurimist ning seekord on järg veebruari ehk küünlakuu käes. Kogusime kokku ajalehtedes avaldatud teated Awinurme meestest ja puunõudega kauplemisest erinevatel kodumaa laatadel, et nende teadete najal panna kokku ülevaade sellest, millistesse Eestimaa piirkondadesse avinurmikud oma veebruarikuistel laadaretkedel jõudsid ning mida nende kohta “laadakroonikates” öeldakse.
read more >
Kaunite kirjadega ja voolitud õllekannud on saanud omamoodi eesti rahvusliku käsitöö sümboliks ning sageli nenditakse, et need on eesti rahvakunsti esinduslikumaks esemeks. Ehkki kaunistatud õllekannud ei olnud traditsiooniliseks Ainurme laadakaubaks ning nende valmistamine oli omane rohkem saarte ja Lääne-Eesti kannumeistritele, jõudis see kunst ometi aja jooksul ka Avinurme.
read more >