Avinurme Ajavakk

KÕRGEMÄGI – MUISTSEST PELGUPAIGAST TÄNASEKS KAITSEALAKS

Kõrgemägi on Avinurme kandis üks eriline paik. Rahvasuus pajatatud legendide järgi on see kõrgendik siinsetele inimestele läbi aja oluliseks olnud, ehkki selle külastamise põhjused on ajas muutunud: pühapaik, pelgupaik, piduplats, sinilillevälu, kuklaste kaitseala. Põlvest põlve on see maagiline koht avinurmikutele südamesse pugenud. Ehkki Avinurme piirkond on kuulsusrikkalt madal ja soine, on siinkandis siiski omajagu künkaid […]

read more >

KEVADE ARMSAIM JOOK KASEMAHL

Vaevalt on lumi kevadepäikeses sulanud — varjuliistes paikades, hoonete taga on veel jääkahmakaid —, kui algab kaskedesse augu puurimine. Meistermehed selleks toiminguks on igas talus nagu iseenesest platsis… ja varsti ripubki pang, tops või isegi va saunakibu kase tüvel, kuhu piisk piisa järel tilgub magusat mahla. Seda käib kogu pere “mekkimas” ning laitmissõnu ei kuulegi.” […]

read more >

AVINURME LAEVAMETSAD KIISSAS

Avinurme elu on ammusest ajast metsa ümber keerelnud ning just põliste metsade rohkus oli see, mida siinsele maastikule tunnuslikuks peeti. Rohkem on küll räägitud siinsetest metsadest kui kohaliku puukäsitöönduse sünnitajast ja tooraine pakkujast, ent Avinurme põlismetsad pakkusid materjali ka omajagu teistsugusele tööstusharule – laevaehitusele.

read more >

PÄRANDIKOGUJA MIHKEL SILD – 140

2. novembril (vana kalendri järgi 21. okt) 1881. aastal sündis Mihkel Sild – Avinurme valla üks silmapaistvamaid pärandikogujaid, kelle pea 35 aastat väldanud kaastöö tulemusel on mitmetes Eesti mäluasutustes – Eesti Rahva Muuseumis, Eesti Kirjandusmuuseumis, Eesti Ajaloomuuseumis, Teatri- ja Muusikamuueumis jne –talletatud Avinurme piirkonna ajaloost ja paljude avinurmikute mälestustest sadu väiksemaid ja suuremaid infopalasid kohanimedest rahvajuttudeni, noodikirjadest hoonete skeemideni, rahvatarkustest talumajapidamise ja kohaliku eluolu kirjeldusteni.

read more >

KUIDAS AVINURME OMALE NIME SAI

Avinurme nime saamise legendi siinkandi rahvas teab. Vaatame Kirjandusmuuseumi arhiivist, kuidas seda lugu eri aegadel ja erinevate inimeste poolt on jutustatud. 1897. aastal on Eiseni rahvaluulekogusse E. Soodlalt saadetud selline lugu (E 32340/1 (19)): Avinurme rahvas kaebasid vanaste selle üle, et neil kala pole saada. Kalevipoeg, kes seda kaebtust ka kord kuulis, lubas selle vastu […]

read more >

AVINURME RAUDTEESILD 90

See sild, mille ümber teeb külatee suure aupakliku ringi, on otsekui loodud põlistamaks mälestusmärgina siinseid metsi läbinud “eluteed”. ( K. Pärn, K. Mölder, Sonda-Mustvee raudtee elu ja taassünd) 90 aastat tagasi, 1931. aasta augustis-septembris valmis Avinurme uus raudteesild, mis oli pikim ja suurim sild kitsarööpmelisel raudteel Eestis. Augusti alguses kirjutasime Sonda-Mustvee raudtee avamisest 1. augustil […]

read more >

VANA RAUDTEESILLA LANGEMINE – JA TAASTAMINE

Avinurme raudteesillast mööda sõites on tähelepanelikumad möödujad ehk märganud sillal aastaarvu 1931. Sündmustik, mis päädis 90 aastat tagasi, 1931. aasta augustis uue raudteesilla valmimisega sai aga alguse juba sama aasta aprilli lõpus. 1931. aasta talv oli erakordselt lumerohke ning juba aprilli alguses kirjutati lehtedes, et kevadine suurvesi võib muutuda hädaohtlikuks ja sildade kaitseks tuleb varakult […]

read more >

MESIKÄPPADE TREHVAMISEST AVINURME METSADES

Mõned päevad tagasi Avinurme kandis ühel Jaaguvälja taluõuel trehvatud karu annab põhjust uurida, milliseid lugusid on ajakirjanduses avaldatud karudest ja nende trehvamisest Avinurme vallas ja lähiümbruses. Ent ajakirjanduses avaneb loomulikult väga põgus ja mõnevõrra ühekülgne pilt, mis annab vähe aimu sellest, milline oli karu – metsavana ja kuusiku kuninga – tähendus rahvakultuuris. Jäägu see edaspidiseks. […]

read more >

AVINURME FATAMORGAANA

1925. aastal avaldatud raamatus Tartumaa. Maadeteadusline, majanduslineja ajalooline kirjeldus tutvustatakse ka toona Tartumaal asunud Avinurme kihelkonda. Siinset loodusolu kirjeldades tuuakse esile meie võrdlemisi lauge, ühetooniline metsamaastik, kus ürgmetsade vahel on mõned kõrgemad “saared” üksikute elamute või asulatega, võsastiku ja heinaküünidega kaetud sood ning paeladena puude vahel looklevad metsarajad. Seejärel lisatakse: Ei saa nimetamata jätta, et Avinurmes hommikuti […]

read more >