AVINURME RAUDTEESILD 90

See sild, mille ümber teeb külatee suure aupakliku ringi, on otsekui loodud põlistamaks mälestusmärgina siinseid metsi läbinud “eluteed”. ( K. Pärn, K. Mölder, Sonda-Mustvee raudtee elu ja taassünd) 90 aastat tagasi, 1931. aasta augustis-septembris valmis Avinurme uus raudteesild, mis oli pikim ja suurim sild kitsarööpmelisel raudteel Eestis. Augusti alguses kirjutasime Sonda-Mustvee raudtee avamisest 1. augustil […]

read more >

SINIMUSTVALGE AVINURMES

Taasiseseisvumispäeval ja Kultuurikeskuses avatud lipunäituse taustal meenutusi ka mõnest esimesest taasiseseisvumiseelsest sinumustvalgest lipust Avinurmes. Eesti Muinsuskaitse Seltsi koosolekul Tartus 14.–17. aprillil 1988 pandi lehvima sinine, must ja valge ning 2. juunil 1988. aastal võttis Eestis Muinsuskaitse Seltsi volikogu vastu deklaratsiooni eesti rahvusvärvidest ja eesti rahvuslipust, milles tunnistati sinimustvalge lipp eesti rahvuslipuks. See sütitas tegutsema ka […]

read more >

AVINURME FATAMORGAANA

1925. aastal avaldatud raamatus Tartumaa. Maadeteadusline, majanduslineja ajalooline kirjeldus tutvustatakse ka toona Tartumaal asunud Avinurme kihelkonda. Siinset loodusolu kirjeldades tuuakse esile meie võrdlemisi lauge, ühetooniline metsamaastik, kus ürgmetsade vahel on mõned kõrgemad “saared” üksikute elamute või asulatega, võsastiku ja heinaküünidega kaetud sood ning paeladena puude vahel looklevad metsarajad. Seejärel lisatakse: Ei saa nimetamata jätta, et Avinurmes hommikuti […]

read more >

AVINURME TALU 19. SAJANDIL

Millised olid avinurmikute talud? Uurime, mida on räägitud nende suuruse kohta, millistest hoonetest talumajapidamine koosnes ning millised olid avinurmikute rehielamud. Muidugi mõista ei ole olemas ühte kindlat Avinurme talu laadi – talude ülesehitus sõltus nii talude tüübist ja suurusest, põhitegevusest, jõukusest ja mitmest muust mõjurist. Ehitati ikka vajaduse ja võimaluste järgi. Kuid 19. sajandi talu […]

read more >

AVINURME PUUTÖÖ JA EESTI LASTE INTELLIGENTSUS

Kes ei oleks kuulnud üle maa kuulsatest Avinurme puunõudest? 1933. aastal otsustas Haridusministeerium ja Eesti Koolinõunikute Ühing Eesti algkoolilõpetajate seas läbi viia ulatusliku uurimuse, mille üheks osaks oli ka õpilaste intelligentsuse taseme väljaselgitamine. See anti ülesandeks Juhan Torkile (1889–1980), silmapaisvale psühholoogile ja kasvatusteadlasele, kes oli lisaks Tartu Ülikoolile end täiendanud ka Leipzigis ja Hamburigis. Kuna […]

read more >