Avinurme Ajavakk

KUIDAS AVINURME OMALE NIME SAI

Avinurme nime saamise legendi siinkandi rahvas teab. Vaatame Kirjandusmuuseumi arhiivist, kuidas seda lugu eri aegadel ja erinevate inimeste poolt on jutustatud. 1897. aastal on Eiseni rahvaluulekogusse E. Soodlalt saadetud selline lugu (E 32340/1 (19)): Avinurme rahvas kaebasid vanaste selle üle, et neil kala pole saada. Kalevipoeg, kes seda kaebtust ka kord kuulis, lubas selle vastu […]

read more >

AVINURME RAUDTEESILD 90

See sild, mille ümber teeb külatee suure aupakliku ringi, on otsekui loodud põlistamaks mälestusmärgina siinseid metsi läbinud “eluteed”. ( K. Pärn, K. Mölder, Sonda-Mustvee raudtee elu ja taassünd) 90 aastat tagasi, 1931. aasta augustis-septembris valmis Avinurme uus raudteesild, mis oli pikim ja suurim sild kitsarööpmelisel raudteel Eestis. Augusti alguses kirjutasime Sonda-Mustvee raudtee avamisest 1. augustil […]

read more >

SINIMUSTVALGE AVINURMES

Taasiseseisvumispäeval ja Kultuurikeskuses avatud lipunäituse taustal meenutusi ka mõnest esimesest taasiseseisvumiseelsest sinumustvalgest lipust Avinurmes. Eesti Muinsuskaitse Seltsi koosolekul Tartus 14.–17. aprillil 1988 pandi lehvima sinine, must ja valge ning 2. juunil 1988. aastal võttis Eestis Muinsuskaitse Seltsi volikogu vastu deklaratsiooni eesti rahvusvärvidest ja eesti rahvuslipust, milles tunnistati sinimustvalge lipp eesti rahvuslipuks. See sütitas tegutsema ka […]

read more >

AVINURME FATAMORGAANA

1925. aastal avaldatud raamatus Tartumaa. Maadeteadusline, majanduslineja ajalooline kirjeldus tutvustatakse ka toona Tartumaal asunud Avinurme kihelkonda. Siinset loodusolu kirjeldades tuuakse esile meie võrdlemisi lauge, ühetooniline metsamaastik, kus ürgmetsade vahel on mõned kõrgemad “saared” üksikute elamute või asulatega, võsastiku ja heinaküünidega kaetud sood ning paeladena puude vahel looklevad metsarajad. Seejärel lisatakse: Ei saa nimetamata jätta, et Avinurmes hommikuti […]

read more >