MATERJALI ETTEVALMISTAMINE PUURIISTADE TEGEMISEKS

Laudnõude – jännide, toobrite, tõrte, vannide, astjate, palide, kappade, kannude, püttide, tünnide jm – valmistamisel on oluliseks tööetapiks see, mis puunõude tarvitajate eest reeglina varjatuks jääb: materjali varumine ja ettevalmistamine. Töökindlate puunõude valmistamine ei sõltu üksi osavusest riista valmistamisel, vaid samavõrra või ehk enamgi kvaliteetsest materjalist, mille varumine ja ettevalmistamine on omaette kunst – kesanemise ja lõhkumise kunst. Traditsioonilise puukäsitöö puhul oli materjali ettevalmistamine pikk protsess: riistapuu varuti ette aasta enne puuriista valmistamist ning sellel olid omad põhjused.

read more >

AJAVAKA PÄRANDIKOOLI UUED KURSUSED 2022

2022. aastal jätkame Ajavaka pärandikoolis eelmisel aastal alustatud teemadega: jaanuaris algab Avinurme põrandateki mustrite lugemise ja talletamise kursus Veinika Västriku juhendamisel ning veebruarist alates jätkub traditsioonilise puukäsitöö meistrikursus Meelis Kihulase juhendamisel  Vaata lisaks: http://ajavakk.ee/parandikool/ Veinika Västriku juhendamisel alustame 29. jaanuaril Avinurme põrandatekkide mustrite lugemise, talletamise ja loomise kursusega. Kursus on osa suuremast projektist, mille eesmärgiks on […]

read more >

AVINURME MEESTE PUUTÖÖJÄRIDEST

Traditsioonilise puukäsitöö tegemisel oli üheks keskseks töövahendiks pink ehk TÖÖJÄRG, nagu seda Avinurme keeles nimetati, või tööjäri, nagu seda uuemas pruugis kutsutaks. Tänapäeval me kujutleme puutööpingist mõeldes ette ilmselt pigem kruupinki (ehk tisleri– või puusepapink), mis on aga uuem nähtus. Ants Viirese hinnangul on see vast 2–3 sajandit vana ilming, mis jõudis Eesti maapiirkondadesse alles 19. sajandi lõpus ja hiljemgi. Ent Avinurme mehed eelistasid muistset tööjäri. Uurimegi Viirese Eesti Rahvapärase puutöönduse (1960) kaudu, milliseid puutööjärisid Avinurme mehed kasutasid.

read more >

PAINUTATUD KEREGA TOIDUKARBID

Uurime Ajavaka pärandikooli puukäsitöö kursuse taustal, milliseid Avinurme meeste valmistatud karpe võib leida Eesti muuseumite kogudest. Ent esmalt Ants Viirese uurimuse toel põgusalt painutatud kerega karpidest ning nende valmistamisest. * * * Puulaastust ahk õhukesest lauast painutatud ja õmblustega kinnitatud kerega, tüüpiliselt ovaalse põhjaga väikeseid, u 10–20 cm läbimõõduga ja alla 10 cm kõrguseid TOIDUKARPE […]

read more >