AVINURME PUUNÕUDE MÕÕTUDEST JA MÕÕTMISEST

Ühelt poolt olid erinevad (puu)nõud – vakad, tündrid, vaadid, ankrud, panged ja toobid – ka mahuühikuteks ja sellisena pidid olema kindlate mõõtudega. Samuti ei olnud puutöömeistritele võõrad ka mitmesuguseid mõõte- ja märkeriistad – mõõdupuud, nurgikud, vinklid, sirklid, rööbitsad jne.

Ent käsitöö käis ikka rohkem “silm on sirkel, nina vinkel” põhimõtte järgi ning igapäevaseid tarbeesemeid ei valmistatud enamasti “riigimõõtude” järgi, vaid vastavalt harjumusele ja vajadusele erinevas suuruses: näiteks panged võisid olla suuruses 10–15 toopi, toobrid 20–50 toopi.

Ants Viires täheldas veel 1940ndate lõpus läbiviidud välitööde järel:

Nii on siis Avinurme riistameistri peamiseks mõõtmisvahendiks käsi. Kuna töö ei nõua üleliigset täpsust, ongi võinud püsida vana käega mõõtmise viis, mis toimub palju kiiremini, kui näit. mõõtmine tollipulgaga. Seejuures on riistade standardmõõdud kõigil teada ka tollides.

Millised need rahvapärased käega mõõtmise viisid ja ühikud olid ning milliseid mõõtusid riistategemisel kasutati?

TOLL

Käega mõõtmine oli “tolliajastul” väga loomulikuks juba seetõttu, et paljudes keeltes tulenes tolli nimetus ja tollimõõt ise pöidlast, st 1 toll = täiskasvanud mehe pöidla laius ehk ~2,5 cm. Võti illustreerib seda küll pöidla esimese lüli pikkusega, puhuti võeti selleks hoopis nimetissõrme esimese lüli pikkus.

VAKS

Vaksaks nimetati väljasirutatud pöidla ja keskmise sõrme vahelist pikkust.

KÄMMAL ja KUKERUS

Kämmal = käe laius pöidla kondi kohalt põiki üle käe.

Kukeruseks nimetati peopesa suhtes täisnurkselt keeratud sõrmede, täpsemalt keskmise sõrme pikkust.

Idamurdes (Kodaveres) oli kukernoks keskmise sõrme küünest sõrme alguse kondini.

KÜÜNAR

Küünra pikkuseks loeti käsivarre pikkust küünarnukist keskmise sõrme otsani. See oli tüüpiline mõõtühik riide pikkuse mõõtmisel.

SÜLD

Väljasirutatud käte vahemaad nimetati süllaks.

KAMALUTÄIS

Perenaised kasutasid veel söögi tegemisel toiduainete hulga mõõtühikuna kamalutäit ehk üksteise kõrvale asetatud kaht peotäit.

arilikkult mina olen tehnud nii, et vaaks on see mõõt ja kõik.

– Madis Mänd ütles mõõdupulga näitamise juurde.

“Riigimõõtude” asemel olid Avinurme meeste tavapärasteks mõõtühikuteks VAAKS (voaks ehk vaks) NÜKK (ehk nukk) ja KÄMMAL (ehk käe laius).

Etteruttavalt võib öelda, et avinurmikute vaaks oli ümberarvutatult u. 8,5 tolli ehk ~22 cm. Aga vaaksa puhul eristati ka esivaaksa – pöidlast nimetissõrmeni – ja keskmist vaaksa ehk peris vaaksa – pöidlast keskmise sõrmeni.

Nükk tähistas keskmise sõrme üksikute lülide pikkust ning seda oli kahes mõõdus: keskmise või viimase nüki jagu. Kekmine nükk oli u. 3,5 tolli ehk u. 8,5 cm ning viimane nükk = ümmarguselt 5 tolli ehk ~12 cm.

Aga eks täpsed mõõdud olenesid ühe või teise mehe kämbla suurusest.

Seejuures ilmneb, et riistade tegemisel arvestati peamiselt põhja pikkust (ovaalse põhja puhul nii põhja pikkust kui ka laiust) ning küljelaudade pikkust.

Täpsustuseks tuleb lisada, et arvestati just põhjalaua pikkust, mitte valminud nõu läbimõõtu – uurdesse poetuvale põhjale tuleb viimasel juhul ka sentimeetrit paar küljelaua paksust juurde.

Tööd alustades ei peetud silmas ka riista ülemise ava läbimõõtu. Külgede laienemise või kitsenemise nurk tehti ilmselt käe ja silma järgi – nagu alati tehtud oli –, sest eraldi mõõtusid nende tarvis ei täpsustatud.

Küljelaudade laiusel kindlaid mõõtusid ei olnud. Need olid ilmselt sellised, nagu materjal välja andis ja riista valmisladumiseks vaja läks – sest laudade küljed lihiti kokku silma järgi. See sõltus ka sellest, kas riist oli kõrvade ja jalgadega – sest sel juhul tuli need üks-kaks kõrva ja kolm jalga põhja ümber sümmeetriliselt ära paigutada ning ülejäänud küljelaudade laius nende järgi sättida.

Samuti ei täpsustatud Viiresele põhja- ja küljelaudade paksust. Eks üldiselt olid suuremate nõude põhjad ja küljed tugevamad – pealt tollisedki. Ning ka uurde sügavus tulenes omakorda küljelaua paksusest – see oli umbes kolmas jagu laua paksusest.

Kõige väiksem pealt laienev riist oli VITSIK. Johannes Kõre räägib, et need mahutasid 0.5–1 kilo võid, vanemal ajal oli kõige väiksem vitsik mahu järgi naelane, aga meister mõõdab seda ikka vaaksaga – või silma järele.

KAPA kohta ütles Jüri Kalaus:

Selle mõõt käis silma järele, sellel mõõtu ei ole.

Vitsiku tüüpi, ent sellest suurem oli LÄNNIK:

Länniku küljelavva pikkus on üks voaks, põhja lavva nii-sama. Kui suuremast, siis võttab nükki lisast.

KOOREKIRNA kõrgus oli umbes poolteist vaaksa. Kõre Johannes lisab, et kirn on:

pialt kitsamb, ümbermõõt silma järele. Tämal ei soa muud mõõtu võtta kui pikkus.

Pealt kitsenevatest riistadest väiksemaid oli PANG. Selle põhja laius oli üks vaaks ja keskmise nükki ehk 12 tolli (~30 cm), küljelaudade pikkus sellest “tsuti tagasi”. Madis Mänd ütles:

Pange laud oli üks vaaks, toovril oli kaks vaaksa.

TOOBRIL ehk tuovril oli nii põhi kui ka külg ikka kaks vaaksa ehk 17 tolli (~44 cm).

Lännikust suuremad, vähemalt puudased või kahesed (kahepangesed) ehk “pooleteisesed” olid ASTJAD. Johannes Kõre ütles astja mõõtude kohta:

Mina paen umbes poolteist voaksa, siis akkab juba asten. Tie või kümne-puudane, kõik on asten.

Madis Mänd nimetab lihatünni küljekaua pikkuseks kaks ja pool vaaksa.

JÄNNID olid astjatega sama mõõtu, aga pealt kitsamad ja jalgadega. Jüri Kalaus kirjeldab jänni mõõtusid järgmislet:

Kakskümmend tolli lavvad pikad kuni kahekümne neljani. Põhi ja küljed ühe pikkused. Vanast kaks vaaksa ja viimase nükki. [~60 cm]

Jalad olid neil lühemad, umbes vaaksa pikkused, kaljajännil pisut pikemad, et nõu alla mahuks). Samas Kõre Johannes lisab:

Sel ei ole täpsust mettu [voaksa], igaüks tieb nagu arvab.

Jännide ja astjatega samas kandis olid TÕRRED, aga eelmistest erinevalt olid need jalgadeta ja kõrvadeta. Mahutasid nad 25 pange jagu vett.

Kapsatõrre põhi ja küljed olid näiteks kolm vaaksa ehk 26 tolli (~66 cm). Toona oli tõrre ja jänni põhi läbimõõdult võrdne küljelaua kõrgusega. Endisel ajal aga olid tõrred laiad ja madalad – põhi ikka kämmal pikem – või sõrmede jagu laiem – kui külg. Madis Mänd ütleb, et nuditõrre küljelauad on kolm vaaksa pikad, põhi neli vaaksa.

Kui ümmargustel riistadel ehk ümmarguse põhjaga nõudel oli üldiselt põhi niisama lai kui külje pikkus, siis pikerguste riistade ehk ovaalse põhjaga nõude kohta ütleb Kõre Johannes:

Pikkergustel käib voaksaga see põhja mõõt ehk mõnedel käib tollidega ehk sentimeetritega. Pikkergusel riistal sirkliga sirgeldame kahelt poolt õt’st (muud ütelust põlegi kui ära sirgeldatta põhi) ja kriimustame ära. […] Põhjalavva pikkus on tiada. Kui pikkergust riista teha, siis kolm sirklit tuleb mõõt: üks sirkel ja teine sirkel ja kolmas sirkel ja siis tõmmame kriimu. Kui suuremat riista tahame: kolmest sirklist vähäkkese juure ja nukkade pialt ja külgede pialt tõmmame kitsamast, siis annab plaani välja, muidu soab liiast lai.

SILMIVANN ehk silmapesuvann oli pikergustest riistadest kõige väiksem. Jüri Kalaus täpsustab mõõtudeks:

[põhja] pikkus vaaks ja keskmisse nükki või viimasesse nükki, laius kolmas jagu vähem, kõrgus lasti silma järele

VANNI põhja pikkus tavaliselt 2,5–3 vaaksa ja keskmise nükki (~54–66 cm), laius ikka kolmas jagu vähem. Madis Mänd ütleb vanni mõõtudeks 1.5–4 vaaksa. Ka Jüri Kalaus lisab, et vann võis ka kolmeks vaaksast ehk 28 tollist suuremaks minna.

Johannes Kõre märgib:

Vanemal aegadel kui suuremaid lasti teha, siis üeldi lamba-pesuvann, ta lähäb umbes umbes nagu kahe voaksane põhi, nagu lamba joodu vann. Siis tuleb titepesu vann, põhja mõõdu järele nagu vähä suuremb, kaks ja pool voaksa. Kõik ikke pealt vähäkkese laiembad. Kui veel suremast, siis ei ole muud kui vanni nimetus. Mõõdud käivad tollides vai arsinad vai kuidas keegi tahab.

KOLMJALGADE põhja pikkus kõikus 2,5–4 vaaksa (~54–88 cm) vahel. Madis Mänd ütleb näiteks kolmjala mõõduks just 4 vaaksa.

Ent üldiselt olid riistade mõõdud ka sama nõuliigi piires erinevad ning seda ka seetõttu, et laadareisile minnes saaks koormaid ruumisäästlikumalt pakkida.

Nii tehti ka sarju, sõelu ja külimitte eri mõõdus, et neid oleks võimalik üksteise sisse pakkida. Ning ka siin ei järginud meister mõõdulinti – nagu Richard Kalaus sarja niite mõõdu kohta ütles:

Niied tõmmatasse nii papi paksus, raamatu kaane paksus. Meister teab ju kääga ära. Mina ei ole sentimeetriga mõõtnud.

Omaette mõõdud olid veel kahe põhjaga nõudel (ankrud, vaadid ja aamid) – ka need olid tarbe järgi eri suurustega ning alkoholi taara puhul olid mahud täpsemini paigas. Kõige suuremad olidki aamid, mille küljed võisid isegi 5 jalga ehk 60 tolli pikad olla.