Iseseisvunud Eesti Vabariik alustas koheselt tegelema hoogsate raudteevõrgu arendamise plaanidega ning kavandatavate täienduste seas oli ka Sonda-Mustvee raudtee. 1922. aasta 22. jaanuaril avaldatakse Päewalehes (nr. 18) artikkel, kus teedetehnik ja kava üks koostajaid K. Kaal neid plaane lähemalt tutvustatab. Nagu me eelnevalt kirjutasime, oli Sondast oli metsaveo tarvis kitsarööpalise raudtee ehitamine Alutaguse metsade suunal alanud juba 1916. aastal ning 1921. aastaks oldi sellega Jõepereni jõutud. Avinurme jõuti 1925. aastal.
read more >Rubriik: 20. SAJANDI I POOL
Eesti Vabariigi algusaegsete Avinurme vallavanemate nimekirjas on mõned lüngad, ent üks on selge – Avinurme vallavanemaks oli 1934–1938 Liivojalt ehk Rajalt pärit August Tooming. Nagu oli kirjas mõned päevad tagasi internetis liikunud infonupukeses 1936. aastast: 1934. aasta 7. veebruaril alustas tööd Avinurme uus volikogu, mis valis ka uue vallavalitsuse. Vallavanemaks sai August Tooming, tema abideks […]
read more >
2021. aastal möödub 200 aastat Avinurme kogukonnamagasi esmamainimisest ning 190 aastat tagasi, 1831. aastal ehitati Avinurme magasiait. Omaaegne magasiait on ainus siinne mõisa-ajast säilunud hoone, olles samal ajal ka silmale nähtamatu: aja jooksul on selle ümber ehitunud suurem hoonetekompleks, mis enda sees Avinurme vanimat hoonet peidab. Kirev on ka selle hoone saatus – magasiaidast sai meierei ja võitööstus, seejärel kolhoosikontor, misjärel pangakontor ning viimaks sotsiaalmaja. Ent unustada ei tasu ka magasiaida kui asutuse tähtsust omaegse talurahva elus.
read more >
Maalehe Targu Talitas ilmus detsembri alguses lugu “Jõulutoidud Avinurme moodi”, kus oli juttu ka peenleiva tegemisest. Toome selle loo kõrval ära ka Jaagapra talu rukkipüüli leiva ehk peenleiva retsepti, nagu Meida Planken (96 a.) selle Avinurme keeles kirja on pannud. Retsept pärineb Meida emalt, omaaegselt Jaagapra perenaiselt Katta Rosalielt.
read more >
Triangulatsioonimastid olid sajandialguse Eesti maastiku harjumuspäraseks osaks. Neid, maade kaardistamisel ja mõõdistamisel kasutatud palkidest ehitatud maste ehk maamõõtjate vaatetorne ehitati teatud vahemaadega kõrgematele kohtadele. Asukoha ja distantsi määras ära see, et mastide vahel oleks silmside. Tehniliselt nimetati neid torne triangulatsioonisignaaliks ehk – torniks (vahel ka trigonomeetriliseks signaaliks).
read more >
1938. aasta 4.–11. detsembril peeti Avinurmes, nagu mujalgi Eestis, Raamatunädalat, mis oli suunatud meie “tumma sõbra” toetamiseks, raamatute viimiseks lugejale lähemale.
read more >
Traditsioonilise puukäsitöö tegemisel oli üheks keskseks töövahendiks pink ehk TÖÖJÄRG, nagu seda Avinurme keeles nimetati, või tööjäri, nagu seda uuemas pruugis kutsutaks. Tänapäeval me kujutleme puutööpingist mõeldes ette ilmselt pigem kruupinki (ehk tisleri– või puusepapink), mis on aga uuem nähtus. Ants Viirese hinnangul on see vast 2–3 sajandit vana ilming, mis jõudis Eesti maapiirkondadesse alles 19. sajandi lõpus ja hiljemgi. Ent Avinurme mehed eelistasid muistset tööjäri. Uurimegi Viirese Eesti Rahvapärase puutöönduse (1960) kaudu, milliseid puutööjärisid Avinurme mehed kasutasid.
read more >
Vaktsineerimise ajalugu algab rõugete vastu pookimisega ning tähtsündmuseks peetakse 1796. aastat, mil inglise arst Edward Jenner (1749–1823) viis ta läbi esimese kaitsepookimise. 18. sajandil olid rõuged väga levinud ja äärmiselt ohtlik haigus, millesse suri Euroopas igal aastal u. 400 000 inimest. Ka Eestis olid haiguspuhangud iga-aastased ning sagedased olid ka suuremad epideemiad. Ent u. 200 aastat peale Jenneri vaktsineerimismeetodi tutvustamist, 9. detsembril 1979, kuulutati võitlus rõugetega edukalt lõppenuks. Aga vaktsineerimise lugu algas juba varem ning ka Liivimaal ja Avinurme kandis tehti vaktsineerimisega algust pea pool sajandit enne Jenneri saavutust.
read more >
2. novembril (vana kalendri järgi 21. okt) 1881. aastal sündis Mihkel Sild – Avinurme valla üks silmapaistvamaid pärandikogujaid, kelle pea 35 aastat väldanud kaastöö tulemusel on mitmetes Eesti mäluasutustes – Eesti Rahva Muuseumis, Eesti Kirjandusmuuseumis, Eesti Ajaloomuuseumis, Teatri- ja Muusikamuueumis jne –talletatud Avinurme piirkonna ajaloost ja paljude avinurmikute mälestustest sadu väiksemaid ja suuremaid infopalasid kohanimedest rahvajuttudeni, noodikirjadest hoonete skeemideni, rahvatarkustest talumajapidamise ja kohaliku eluolu kirjeldusteni.
read more >
Oktoobrikuus on Avinurmes veel üks sünnipäevalaps, kes tänaseks on ajaloohõlma kadunud: 1. oktoobril 1946. aastal avati AVINURME HAIGLA. Ka Avinurme haigla lugu ootab veel põhjalikumat uurimist ja kirja panemist. Seekord anname esmase ülevaate mõnest inimesest ja seigast selle asutuse teekonnal.
read more >