AVINURME TRIANGULATSIOONIMAST

Triangulatsioonimastid olid sajandialguse Eesti maastiku harjumuspäraseks osaks. Neid, maade kaardistamisel ja mõõdistamisel kasutatud palkidest ehitatud maste ehk maamõõtjate vaatetorne ehitati teatud vahemaadega kõrgematele kohtadele. Asukoha ja distantsi määras ära see, et mastide vahel oleks silmside. Tehniliselt nimetati neid torne triangulatsioonisignaaliks ehk – torniks (vahel ka trigonomeetriliseks signaaliks).

read more >

AVINURME MEESTE PUUTÖÖJÄRIDEST

Traditsioonilise puukäsitöö tegemisel oli üheks keskseks töövahendiks pink ehk TÖÖJÄRG, nagu seda Avinurme keeles nimetati, või tööjäri, nagu seda uuemas pruugis kutsutaks. Tänapäeval me kujutleme puutööpingist mõeldes ette ilmselt pigem kruupinki (ehk tisleri– või puusepapink), mis on aga uuem nähtus. Ants Viirese hinnangul on see vast 2–3 sajandit vana ilming, mis jõudis Eesti maapiirkondadesse alles 19. sajandi lõpus ja hiljemgi. Ent Avinurme mehed eelistasid muistset tööjäri. Uurimegi Viirese Eesti Rahvapärase puutöönduse (1960) kaudu, milliseid puutööjärisid Avinurme mehed kasutasid.

read more >

TÜKKE VAKTSINEERIMISE AJALOOST AVINURMES

Vaktsineerimise ajalugu algab rõugete vastu pookimisega ning tähtsündmuseks peetakse 1796. aastat, mil inglise arst Edward Jenner (1749–1823) viis ta läbi esimese kaitsepookimise. 18. sajandil olid rõuged väga levinud ja äärmiselt ohtlik haigus, millesse suri Euroopas igal aastal u. 400 000 inimest. Ka Eestis olid haiguspuhangud iga-aastased ning sagedased olid ka suuremad epideemiad. Ent u. 200 aastat peale Jenneri vaktsineerimismeetodi tutvustamist, 9. detsembril 1979, kuulutati võitlus rõugetega edukalt lõppenuks. Aga vaktsineerimise lugu algas juba varem ning ka Liivimaal ja Avinurme kandis tehti vaktsineerimisega algust pea pool sajandit enne Jenneri saavutust.

read more >

AWINURME LAADAD

Täna on Avinurme tuntud jaanipäeviti toimuva tünnilaada poolest, ent see ei ole esimeseks laadaks Avinurmes. Talurahvakultuuris olid laadad, perioodiliselt kindlas kohas toimuvad turud, ühtaegu nii peamiseks kaubandusvõrgustikuks, meelelahutuse pakkujaks kui ka oluliseks kohtumis- ja suhtluskohaks – pidupäevaks kogu perele. Esmalt olid laadad peamiselt linnades ja mõisate juures, ent 19. sajandil hakati üha enam korraldama talurahvalaatasid ka maapiirkondades.

read more >