Rahvarõivaste lahutamatuks osaks on erinevad rahavpärased vööd ehk vüöd, nagu meite kandis öeldi. Neist silmapaistvamaks on kaunid kirivööd, mis triibuseeliku kõrval on ilmselt üheks sümboolsemaks esemeks, mis oli ühtaegu nii tähenduslikuks iluasjaks kui ka praktiliseks abivahendiks. Üldiselt kuulusid kirivööd naiste riietuse juurde, ehkki mõnes kandis ja mõnel puhul kandsid neid ka mehed. Uurime pisut kirivööde ning Eesti Rahva Muuseumis talletatud Torma kihelkonnast kogutud vööde kohta.
read more >Rubriik: LÄBI AJA
Eesti Looduse toimetus on 1996. aastast alates valinud aasta puud ning tänavuse aasta puu tiitli pälvis harilik mänd (Pinus sylvestris). Maailmas tuntakse oma 120 männiliiki, ent Eestis kasvab looduslikult üksnes harilik mänd. See-eest on see siinmail tõepoolest harilik : et ta on visa puu, mis suudab kasvada nii niiskes kui kuivas pinnas, nii soisel, liivasel kui paekivisel mullal, siis on kolmandik Eesti metsadest männikud. Anumapuudest oleme kirjutanud ka varem, ent seekord uurime Ants Viirese ja teiste abiga lähemalt, millist tähtsust omas mänd talurahvakultuuris tarbepuuna.
read more >
Jätkame Awinurme meeste laadakalendri uurimist ning seekord on järg veebruari ehk küünlakuu käes. Kogusime kokku ajalehtedes avaldatud teated Awinurme meestest ja puunõudega kauplemisest erinevatel kodumaa laatadel, et nende teadete najal panna kokku ülevaade sellest, millistesse Eestimaa piirkondadesse avinurmikud oma veebruarikuistel laadaretkedel jõudsid ning mida nende kohta “laadakroonikates” öeldakse.
read more >
Ehkki Avinurme toolidena on tuntud eelkõige 20. sajandi esimesel poolel Avinurme meeste poolt laadakaubaks valmistatud vineerpõhjaga toolid, on toolide ja muude istmete valmistamise ajalugu loomulikult pikem. Avinurme puutöö puhul on läbi aja suuremat tähelepanu saanud siinne laadatoodang ning koduseks tarbeks tehtavad puutööd on sageli märkamata jäänud. Seetõttu on paslik alustuseks tutvustada just neid istmeid – pakke, pinke, järisid ja toole –, mida talupojad kasutasid oma majapidamises ning mille valmistamisega nad suuremalt jaolt ise hakkama said. Seejuures võib kohe alustuseks öelda, et toolid, mis tänaseks on muutunud elementaarseks mööbliesemeks, on talutahva elutoas võrdlemisi uus nähtus.
read more >
Kaunite kirjadega ja voolitud õllekannud on saanud omamoodi eesti rahvusliku käsitöö sümboliks ning sageli nenditakse, et need on eesti rahvakunsti esinduslikumaks esemeks. Ehkki kaunistatud õllekannud ei olnud traditsiooniliseks Ainurme laadakaubaks ning nende valmistamine oli omane rohkem saarte ja Lääne-Eesti kannumeistritele, jõudis see kunst ometi aja jooksul ka Avinurme.
read more >
Hariduse andmise algus Avinurme mõisavallas ulatub 17. sajandi lõppu. Esimene kool asutati Avinurme mõisa alal 1697. aastal, selleks oli Lohusuu köstrikool. Hilisema Avinurme valla (metsavalla) esimesed koolid avati 1775. aastal Vadil ja Ulvil. Järgneva ümmarguselt 250 aasta jooksul on endise Avinurme valla territooriumil tegutsenud kooli 8 külas – Vadil, Ulvil, Piilsis (Jõemetsas), Laekannus, Adrakus, Maetsmas, Pärnikul ja Avinurmes (viimane, tõsi küll, oli peagi aleviku kool). Lohusuu vallas tegutses veel 4 kooli. Tänaseks on alles koolid Avinurmes ja Lohusuus. Igal koolil on oma lugu, ent alustagem Avinurme piirkonna haridusmaastikust üldise pildi visandamisega.
read more >
Kõrgemägi on Avinurme kandis üks eriline paik. Rahvasuus pajatatud legendide järgi on see kõrgendik siinsetele inimestele läbi aja oluliseks olnud, ehkki selle külastamise põhjused on ajas muutunud: pühapaik, pelgupaik, piduplats, sinilillevälu, kuklaste kaitseala. Põlvest põlve on see maagiline koht avinurmikutele südamesse pugenud. Ehkki Avinurme piirkond on kuulsusrikkalt madal ja soine, on siinkandis siiski omajagu künkaid […]
read more >