Rubriik: 20. SAJANDI I POOL
Ehkki Awinurme mehi tuntakse ennekõike osavate aamisseppadena ja jännimeistritena, oli nende elulaadi lahutamatuks osaks ka laadalkäimine. Nii kirjutatakse, et avinurmikud on üks omapärane rännakrahvas, Awinurme mees on rändav puunõudega kaupleja, kes pool eluaega viibib laatadel ja võõrastel teedel.
read more >Avinurme raudteesillast mööda sõites on tähelepanelikumad möödujad ehk märganud sillal aastaarvu 1931. Sündmustik, mis päädis 90 aastat tagasi, 1931. aasta augustis uue raudteesilla valmimisega sai aga alguse juba sama aasta aprilli lõpus. 1931. aasta talv oli erakordselt lumerohke ning juba aprilli alguses kirjutati lehtedes, et kevadine suurvesi võib muutuda hädaohtlikuks ja sildade kaitseks tuleb varakult […]
read more >20. sajandi alguse tõstatus Eestis ikka ja jälle tööoskuse ja tööjaotuse temaatika. Tööjaotust peeti nii eduka tööstuse kui ka üksikute (käsi)tööharude edenemise võtmeks. Kodumaise tööjaotuse näitena toodi sageli ka Avinurme mehi.
read more >1925. aastal avaldatud raamatus Tartumaa. Maadeteadusline, majanduslineja ajalooline kirjeldus tutvustatakse ka toona Tartumaal asunud Avinurme kihelkonda. Siinset loodusolu kirjeldades tuuakse esile meie võrdlemisi lauge, ühetooniline metsamaastik, kus ürgmetsade vahel on mõned kõrgemad “saared” üksikute elamute või asulatega, võsastiku ja heinaküünidega kaetud sood ning paeladena puude vahel looklevad metsarajad. Seejärel lisatakse: Ei saa nimetamata jätta, et Avinurmes hommikuti […]
read more >Eesti Vabariigi 103. sünnipäeva puhul on paslik meenutada Avinurmes, Maetsma külas sündinud ARNOLD PAUL SÜVALEP‘a (kuni 1935. aastani Schulbach; 18.04.1888 Avinurme vald – 23.06.1968 Tallinn), Maetsma kooli õpetaja August Eduard Schulbachi (23.03.1841 – 15.06.1894) poega, Asutava Kogu ning Riigikogu I–IV koosseisu liiget (Eesti Tööerakonna nimekirjas). Süvalep on kirjeldanud Eesti iseseisvumist kui siinse rahva “ammuigatsetud unistuse” […]
read more >Seekord uurime, mida kirjutavad Vilbaste, Evald Hint, Ants Viires ja teised sellest, milliste omaduste poolest Avinurme mehed eri puuliike hindasid ja sobivat materjali valisid ning mis puust Avinurme kandis puuriistu tehti.
read more >Kes ei oleks kuulnud üle maa kuulsatest Avinurme puunõudest? 1933. aastal otsustas Haridusministeerium ja Eesti Koolinõunikute Ühing Eesti algkoolilõpetajate seas läbi viia ulatusliku uurimuse, mille üheks osaks oli ka õpilaste intelligentsuse taseme väljaselgitamine. See anti ülesandeks Juhan Torkile (1889–1980), silmapaisvale psühholoogile ja kasvatusteadlasele, kes oli lisaks Tartu Ülikoolile end täiendanud ka Leipzigis ja Hamburigis. Kuna […]
read more >Täna 95 aastat tagasi, st 11. jaanuaril 1926. a. asutati AWINURME ÜHISPANK. Esimesed laenu-hoiuühingud ja -kassad loodi Eestis 20. sajandi alguses. Eesti rahvusliku ühistegevuse alguseks loetaksegi 17.03.1902. a. Eesti Laenu- ja Hoiuühisuse asutamist Tartus (Leetsar 1999: 33). Laenu- ja hoiuühingute asutamine hoogustus 1920. aastail. 1927. aastaks oli Eesti eri piirkondades 105 ühispanka, nende seas Avinurme […]
read more >