1923. aasta märtsis ilmus Gustav Vilbaste (Wilbergi) raamat “Kodumaal rännates I”. See oli esimene väljaanne kolmeosalisest rännukirjelduste sarjast, mille sihiks oli tutvustada kodumaa tähelepanuväärsusi ja edendada kodutundmist. 1920. aastatel saabki alguse kodumaal huvirändamise populariseerimine nii ajaleheveergudel kui raamatutena avaldatud reisikirjade, aga ka kodumaal matkamise võimalusi tutvustava tarbekirjanduse kaudu. Rahva poolt soojalt vastu võetud “Kodumaal rännates” esimeses osas tuleb tutvustamisele ka Avinurme, kus Vilbaste 1921. aastal ringi rändas. Mida Vilburg Avinurme kohta kirjutas?
read more >Rubriik: LOODUS
Suur osa Avijões – 28 km pikkune lõik u. Kaasiksaarest Separa külani – on kaitstud Natura 2000 võrgustikku kuuluva hoiualana ning selle üheks põhjuseks oli tõik, et nimetatud lõigus voolab Avijõgi oma looduslikus sängis ja on looduslähedases seisundis. Väiksemaid muutuseid on Avijõe sängis siiski aja jooksul toimunud. Üks sellistest kohtadest on Avinurme ja Maetsma piiril, kus 1960ndate alguses maantee õgvendamise käigus sai ka jõesäng sirgemaks tehtud. Ent just selle käänakuga, mis toona maanteele ette jäi, on seotud üks rahvapärimuslik jutt.
read more >
Kõrgemägi on Avinurme kandis üks eriline paik. Rahvasuus pajatatud legendide järgi on see kõrgendik siinsetele inimestele läbi aja oluliseks olnud, ehkki selle külastamise põhjused on ajas muutunud: pühapaik, pelgupaik, piduplats, sinilillevälu, kuklaste kaitseala. Põlvest põlve on see maagiline koht avinurmikutele südamesse pugenud. Ehkki Avinurme piirkond on kuulsusrikkalt madal ja soine, on siinkandis siiski omajagu künkaid […]
read more >
Vaevalt on lumi kevadepäikeses sulanud — varjuliistes paikades, hoonete taga on veel jääkahmakaid —, kui algab kaskedesse augu puurimine. Meistermehed selleks toiminguks on igas talus nagu iseenesest platsis… ja varsti ripubki pang, tops või isegi va saunakibu kase tüvel, kuhu piisk piisa järel tilgub magusat mahla. Seda käib kogu pere “mekkimas” ning laitmissõnu ei kuulegi.” […]
read more >
Avinurme elu on ammusest ajast metsa ümber keerelnud ning just põliste metsade rohkus oli see, mida siinsele maastikule tunnuslikuks peeti. Rohkem on küll räägitud siinsetest metsadest kui kohaliku puukäsitöönduse sünnitajast ja tooraine pakkujast, ent Avinurme põlismetsad pakkusid materjali ka omajagu teistsugusele tööstusharule – laevaehitusele.
read more >
2. novembril (vana kalendri järgi 21. okt) 1881. aastal sündis Mihkel Sild – Avinurme valla üks silmapaistvamaid pärandikogujaid, kelle pea 35 aastat väldanud kaastöö tulemusel on mitmetes Eesti mäluasutustes – Eesti Rahva Muuseumis, Eesti Kirjandusmuuseumis, Eesti Ajaloomuuseumis, Teatri- ja Muusikamuueumis jne –talletatud Avinurme piirkonna ajaloost ja paljude avinurmikute mälestustest sadu väiksemaid ja suuremaid infopalasid kohanimedest rahvajuttudeni, noodikirjadest hoonete skeemideni, rahvatarkustest talumajapidamise ja kohaliku eluolu kirjeldusteni.
read more >
Avinurme ja Avijõe nime saamise legendi siinkandi rahvas teab. Vaatame Kirjandusmuuseumi arhiivist ja mujalt, kuidas seda lugu eri aegadel ja erinevate inimeste poolt on jutustatud. 1897. aastal on Eiseni rahvaluulekogusse E. Soodlalt saadetud selline lugu (E 32340/1 (19)): Avinurme rahvas kaebasid vanaste selle üle, et neil kala pole saada. Kalevipoeg, kes seda kaebtust ka kord […]
read more >
See sild, mille ümber teeb külatee suure aupakliku ringi, on otsekui loodud põlistamaks mälestusmärgina siinseid metsi läbinud “eluteed”. ( K. Pärn, K. Mölder, Sonda-Mustvee raudtee elu ja taassünd) 90 aastat tagasi, 1931. aasta augustis-septembris valmis Avinurme uus raudteesild, mis oli pikim ja suurim sild kitsarööpmelisel raudteel Eestis. Augusti alguses kirjutasime Sonda-Mustvee raudtee avamisest 1. augustil […]
read more >
Avinurme raudteesillast mööda sõites on tähelepanelikumad möödujad ehk märganud sillal aastaarvu 1931. Sündmustik, mis päädis 90 aastat tagasi, 1931. aasta augustis uue raudteesilla valmimisega sai aga alguse juba sama aasta aprilli lõpus. 1931. aasta talv oli erakordselt lumerohke ning juba aprilli alguses kirjutati lehtedes, et kevadine suurvesi võib muutuda hädaohtlikuks ja sildade kaitseks tuleb varakult […]
read more >
Mõned päevad tagasi Avinurme kandis ühel Jaaguvälja taluõuel trehvatud karu annab põhjust uurida, milliseid lugusid on ajakirjanduses avaldatud karudest ja nende trehvamisest Avinurme vallas ja lähiümbruses. Ent ajakirjanduses avaneb loomulikult väga põgus ja mõnevõrra ühekülgne pilt, mis annab vähe aimu sellest, milline oli karu – metsavana ja kuusiku kuninga – tähendus rahvakultuuris. Jäägu see edaspidiseks. […]
read more >