Kirivööde töötoas tuli jutuks, et meie kirivööde kaardilt on üks vöö puudu. Nimelt on Helmi Kurriku raamatus “Eesti rahvarõivad” (1938) üks Torma kihelkonna vöö (ERM 14982), mida aga enam ERM-i kogust ei leia. ERMi kogud said teise ilmasõja pommitamiste käigus omajagu kannatada ning see Torma vöö oli sõjas hävinud esemete hulgas. Ent õnneks on Kurriku […]
read more >Rubriik: TORMA KIHELKOND
Rahvarõivaste lahutamatuks osaks on erinevad rahavpärased vööd ehk vüöd, nagu meite kandis öeldi. Neist silmapaistvamaks on kaunid kirivööd, mis triibuseeliku kõrval on ilmselt üheks sümboolsemaks esemeks, mis oli ühtaegu nii tähenduslikuks iluasjaks kui ka praktiliseks abivahendiks. Üldiselt kuulusid kirivööd naiste riietuse juurde, ehkki mõnes kandis ja mõnel puhul kandsid neid ka mehed. Uurime pisut kirivööde ning Eesti Rahva Muuseumis talletatud Torma kihelkonnast kogutud vööde kohta.
read more >
Avinurme mõis paiknes omal ajal Torma-Lohusuu kihelkonnas ning mõisavalla kirikuks oligi Lohusuu kirik – seda enne Avinurme kiriku ehitamist 1909. aastal. Praegune Lohusuu kirik, 1775–1780 aastatel ehitatud hoone on neljas, kiriku ajalugu ulatub aga 1667. aastasse ja sisaldab ka Eesti talupojakultuuri üht põnevat seika.
read more >
Eesti tahvarõivad jaotatakse nelja rühma: Lõuna-Eesti, Põhja-Eesti, Lääne-Eesti ja Saare. Lõuna–Eesti rahvarõivaste rühma kuuluvad Tartumaa, Viljandimaa, Võrumaa ja Kagu-Pärnumaa ning Setu rahvarõivad. Torma kihelkonna rahvarõivad, mille alla kuulub ka Avinurme piirkond, oli üks Tartumaa 15-st kihelkonnast. Liivimaa ja Eestimaa piiril asuva kihelkonnana olid Torma naaberkihelkondadeks Tartumaal (Liivimaal) Laiuse, Palamuse, Maarja-Magdaleena ja Kodavere ning Virumaal (Eestimaal) Simuna ja Iisaku kihelkonnad.
read more >
Vaktsineerimise ajalugu algab rõugete vastu pookimisega ning tähtsündmuseks peetakse 1796. aastat, mil inglise arst Edward Jenner (1749–1823) viis ta läbi esimese kaitsepookimise. 18. sajandil olid rõuged väga levinud ja äärmiselt ohtlik haigus, millesse suri Euroopas igal aastal u. 400 000 inimest. Ka Eestis olid haiguspuhangud iga-aastased ning sagedased olid ka suuremad epideemiad. Ent u. 200 aastat peale Jenneri vaktsineerimismeetodi tutvustamist, 9. detsembril 1979, kuulutati võitlus rõugetega edukalt lõppenuks. Aga vaktsineerimise lugu algas juba varem ning ka Liivimaal ja Avinurme kandis tehti vaktsineerimisega algust pea pool sajandit enne Jenneri saavutust.
read more >