Ehkki Awinurme mehi tuntakse ennekõike osavate aamisseppadena ja jännimeistritena, oli nende elulaadi lahutamatuks osaks ka laadalkäimine. Nii kirjutatakse, et avinurmikud on üks omapärane rännakrahvas, Awinurme mees on rändav puunõudega kaupleja, kes pool eluaega viibib laatadel ja võõrastel teedel.
read more >Rubriik: AJATERAD
Tükikesi Avinurme ajaloost.
Ajavakalt uuriti Tudulinna-Tartu bussiliini kohta ning meie järelepärimisele tuli hulk toredaid vastuseid, mida ka siin jagada. Teiste seas suur tänu Kristina Pikasele piltide ja põhjaliku info eest. Tudulinna-Tartu bussiliin võis alustada tegevust aastal 1966, meenutasid Raivo ja Ene Piilsist. See oli esimene liinibuss, mis Piilsi kaudu sõitma hakkas. Enne seda mindi Lohusuu kooli internaati pühapäeviti […]
read more >Avinurme raudteesillast mööda sõites on tähelepanelikumad möödujad ehk märganud sillal aastaarvu 1931. Sündmustik, mis päädis 90 aastat tagasi, 1931. aasta augustis uue raudteesilla valmimisega sai aga alguse juba sama aasta aprilli lõpus. 1931. aasta talv oli erakordselt lumerohke ning juba aprilli alguses kirjutati lehtedes, et kevadine suurvesi võib muutuda hädaohtlikuks ja sildade kaitseks tuleb varakult […]
read more >20. sajandi alguse tõstatus Eestis ikka ja jälle tööoskuse ja tööjaotuse temaatika. Tööjaotust peeti nii eduka tööstuse kui ka üksikute (käsi)tööharude edenemise võtmeks. Kodumaise tööjaotuse näitena toodi sageli ka Avinurme mehi.
read more >Mõned päevad tagasi Avinurme kandis ühel Jaaguvälja taluõuel trehvatud karu annab põhjust uurida, milliseid lugusid on ajakirjanduses avaldatud karudest ja nende trehvamisest Avinurme vallas ja lähiümbruses. Ent ajakirjanduses avaneb loomulikult väga põgus ja mõnevõrra ühekülgne pilt, mis annab vähe aimu sellest, milline oli karu – metsavana ja kuusiku kuninga – tähendus rahvakultuuris. Jäägu see edaspidiseks. […]
read more >1925. aastal avaldatud raamatus Tartumaa. Maadeteadusline, majanduslineja ajalooline kirjeldus tutvustatakse ka toona Tartumaal asunud Avinurme kihelkonda. Siinset loodusolu kirjeldades tuuakse esile meie võrdlemisi lauge, ühetooniline metsamaastik, kus ürgmetsade vahel on mõned kõrgemad “saared” üksikute elamute või asulatega, võsastiku ja heinaküünidega kaetud sood ning paeladena puude vahel looklevad metsarajad. Seejärel lisatakse: Ei saa nimetamata jätta, et Avinurmes hommikuti […]
read more >Kui kõrvale jätta Eesti vanima pasunakoori tiitli nimel võistlev Torma pasunakoor, mis loodi 1848 (mil Avinurme mõisa alad kuulusid Torma kihelkonda – või Torma-Lohusuu kihelkonda, nagu seda peale kihelkondade ühinemist sageli kutsuti), siis Avinurme mõisavalla puhkpilliorkestrite alguseks loetakse 1879. aastat, kust pärinevad esimesed kirjalikud ülestähendused siinsest puhkpillimängust.
read more >