Esimese vabariigi ajal räägiti palju “pruutide koolidest”, mida leidus nii Eestis, Saksamaal, Jaapanis kui Ameerikas. Kodumaal nimetati nõnda rahvasuus kodumajanduskoole ja kodutööstuskoole, kus naisterahvad õppisid kõikvõimalikke kodumajapidamises vajalikke oskuseid alates koduhoiust, leiva valmistamisest ja pesu pesemisest kuni loomade- ja taimekasvatuseni. Ennekõike kandis seda nime Kehtna kodumajanduskool, ent nõnda nimetati ka teisi majapidamiskoole ning meile lähimas […]
read more >Rubriik: AJATERAD
Tükikesi Avinurme ajaloost.
Kui eelmisel puukäsitöö koolitusel õpiti valmistama painutatud kerega karpe, siis seekord võtsime käsile juba sammu võrra suurem töö: traditsioonilisel viisil painutatud kerega vaka valmistamise. Selle taustal on asjakohane heita pilk ka vakkade, külimittude ja sarjade valmistamise ajaloole Avinurmes – mida on Viires kirjutanud Avinurme sarjameistritest ning sellest, kuidas sarju ja vakku tehakse ning milliseid Avinurmest pärit sarju leiab Eesti muuseumitest.
read more >
See sild, mille ümber teeb külatee suure aupakliku ringi, on otsekui loodud põlistamaks mälestusmärgina siinseid metsi läbinud “eluteed”. ( K. Pärn, K. Mölder, Sonda-Mustvee raudtee elu ja taassünd) 90 aastat tagasi, 1931. aasta augustis-septembris valmis Avinurme uus raudteesild, mis oli pikim ja suurim sild kitsarööpmelisel raudteel Eestis. Augusti alguses kirjutasime Sonda-Mustvee raudtee avamisest 1. augustil […]
read more >
Taasiseseisvumispäeval ja Kultuurikeskuses avatud lipunäituse taustal meenutusi ka mõnest esimesest taasiseseisvumiseelsest sinumustvalgest lipust Avinurmes. Eesti Muinsuskaitse Seltsi koosolekul Tartus 14.–17. aprillil 1988 pandi lehvima sinine, must ja valge ning 2. juunil 1988. aastal võttis Eestis Muinsuskaitse Seltsi volikogu vastu deklaratsiooni eesti rahvusvärvidest ja eesti rahvuslipust, milles tunnistati sinimustvalge lipp eesti rahvuslipuks. See sütitas tegutsema ka […]
read more >
1933. aasta oli Eestis keeruline – ülemaailmne majanduskriis jõudis siinmail haripunkti, laastades valusamalt just põllumajandussektorit ning tõi omakorda kaasa sisepoliitilise kriisi. Üldises rahva rahulolematuse laines avaldasid oma seisukoha ka Avinurme põllumehed. Ajalehe Teataja 1933. aasta 27. juuli numbrist leiab uudise pealkirjaga “Awinurme põllumehed soowiwad uut walitsust“. Põhjus lihtne: “Praegune walitsus on põllumajanduse wiinud raskesse seisukorda”. […]
read more >
Juuni lõpus algas heinateo hooaeg ning vikat oli reha ja heinahangu [avinurme murrakus heina-angu] ehk vigla kõrval üheks peamiseks heinatöö-riistaks. Ent rehast ja hangust räägime edaspidi, seekord vikatist.
read more >
Seekordse Awinurme meeste loo pealkiri on laenatud ajalehes Uus Eesti (nr. 62, 18. november 1935) avaldatud artikli lõpuridades, kus laatadel müüdavate puuriistade kohta sõnatakse: “Kõik see oli Avinurme meeste tehtud ja Awinurme kaup”.
read more >