Kui suured olid suurimad tünnid, mida Avinurme tünnimeistrid valmistanud on? 30. augustil 1978. aastal avaldati Leninlikus Lipus artikkel hiigeltünnide tellimusest, mille Tallinna Puu- ja Köögiviljakaubastu Avinurme meistritele esitas …
On alles tünn!
Möödunud aastal hakkas Tallinna Puu- ja Köögiviljakaubastu tegema ettevalmistusi kapsa ulatuslikumaks hapendamiseks. Loomulikult läks vaja ka tünne, pealegi hästi suuri. Pöörduti Rakvere Metsakombinaadi Avinurme metsapunkti poole.
Tellimus pani metsapunkti juhtkonna mõtlema, peeti nõu Eduard Mägiga, metsapunkti vana ja kogenud tündersepaga. Arvati ette, et ega tema küll tellimust tagasi lükka. See oleks käinud tema ja kogu metsapunkti puutöömeistrite kauaaegse au pihta. Nii oligi.
«Mis siis ikka,» sõnas ta muheldes, «proovime?»
Vana brigadir E. Mägi võttis kokku kogenud tündersepad, põhiliselt tema enda väljaõpetatud puutöömeistrid, ja töö läks lahti. Esimene tünn tehti nii-öelda käte vahel. See tehti nagu tellimus ette nägi, 2,5 meetrit lai ja … 3.3 meetrit kõrge. Valmis septembris 1977.
Teadagi, tallinlaste rõõm oli suur: leidus koht, kus nende soov sai praktilise lahenduse. Sõlmiti leping 216 hiigeltünni saamiseks. Tellimuse täitmise lõputähtajaks märgiti 1. oktoober 1978.
Loomulikult ei mõelnud metsapunkt tellimust täita käsitsitööga. Niipea kui esimene tünn valmis tehtud, alustati kohe ettevalmistusi nende mehhaniseeritud valmistamiseks. Nii püstitati spetsiaalne angaar, toodi tarvilikud seadmed, komplekteeriti tünderseppade brigaad jne. Käesoleva aasta jaanuaris hakkas uus tsehh, kui seda nii võib nimetada, mehhaniseeritult hiigeltünne andma. Kõrgperiood saavutati juulikuus, mil tsehh laskis välja 34 tünni.
Nüüd väljastasid tündersepad 216 tünni. Järelikult täideti leping enam kui kuu enne tähtaega.
Kui hiigeltünni panna vett, võtaks see vastu ligi 13 tonni. Ütleme uudishimulikele tünni hinna ka; 1055 rubla! Aga imestada pole midagi. Juba ainuüksi puitmaterjal, mida iga tünni valmistamiseks vaja läks, maksis 440 rubla…
Päris esimeseks hiigeltünnide seeriaks see avinurmlastele siiski polnud. Mustvee rajooni ajal teinud nad tünni, mille mõõtmed olnud 3,0×3,0 meetrit. Sellest olevat kirjutis olnud tolleaegses Mustvee rajooni ajalehes. Ainult et nooruke ajakirjanik jätnud ähmiga mõõtmetes komad märkimata. Kirjutatudki siis tünni mõõtmeteks 30×30 meetrit. Avinurme tündersepad pidanud muidugi peent naeru…
M. Koor
Võimalik, et selleks “30×30 meetrine” hiigeltünn on sama, millest kirjutab ajaleht Kolhoosnik 1959. aastal:
Eduard ja Oskar Mägi on Mustvee Kohaliku Majanduse Kombinaadi Avinurme tsehhis tunnustatud töömehed. Möödunud kvartali kokkuvõtted näitasid jällegi, et Mägid on tsehhi parimad puunõumeistrid. Selles kvartalis lõpetasid nad Tartu Metsakeemia Majandile tärpentiinitehase sisseseade valmistamise.
See oli huvipakkuv tellimus. Tuli valmistada 17 mitmesugust puunõu, nendest mõned ebatavaliselt suurte mõõtmetega. Kõige raskema probleemi ette seadis meistrimehi tellimus tünnile, mis pidi mahutama 30 tuhat liitrit vett. Puunõu, kui seda nii võib nimetada, ehitati 3 meetri kõrgune ja 4-meetrilise läbimõõduga. Selle kokkuseadmiseks tuli püstitada tellingud, nagu me oleme neid harjunud nägema individuaalelamute ehitamisel. Ka ehitusmaterjal oli puunõu kohta ebatavaline 7,5 sm paksused külje- ja 10 sm paksused põhjalauad. Materjali kulus ohtrasti 11 tihumeetrit laudu ja 100 jooksvat meetrit vankriratta rehvist paksemat vitsrauda. Ligi 7 tonni raskune puunõu viidi tellijale kätte lahtivõetuna. Kohapeal monteerisid meistrid selle uuesti kokku. Proovitäitmisel pani tünn 30-kuupmeetrilisele veesurvele hästi vastu.
Artiklid:
M. Koort 1978. On alles tünn! Leninlik Lipp: EKP Kohtla-Järve Linnakomitee ja Rajoonikomitee, Kohtla-Järve Linna RSN ja Rajooni RSN häälekandja, nr. 168, 30. august 1978.
E. Jõgis 1959. Erakordne tellimus. Kolhoosnik: EKP Jõgeva Rajoonikomitee ja Jõgeva Rajooni TSN häälekandja, nr. 43, 9. aprill 1959.