Eesti tahvarõivad jaotatakse nelja rühma: Lõuna-Eesti, Põhja-Eesti, Lääne-Eesti ja Saare. Lõuna–Eesti rahvarõivaste rühma kuuluvad Tartumaa, Viljandimaa, Võrumaa ja Kagu-Pärnumaa ning Setu rahvarõivad. Torma kihelkonna rahvarõivad, mille alla kuulub ka Avinurme piirkond, oli üks Tartumaa 15-st kihelkonnast. Liivimaa ja Eestimaa piiril asuva kihelkonnana olid Torma naaberkihelkondadeks Tartumaal (Liivimaal) Laiuse, Palamuse, Maarja-Magdaleena ja Kodavere ning Virumaal (Eestimaal) Simuna ja Iisaku kihelkonnad.
read more >UUDISED
1922. aasta ajakirjandusest leiab mitmesuguseid teateid Avinurme valla eluolu ja toimetuste kohta. Muuseas saame teada, et Avinurme vald on Tartumaa 63-st vallast elanike arvu poolest suuruselt teine – Avinurmes on 4353 elanikku, suurim on Kastre-Wõnnu 4359 elanikuga (kõige väiksem aga Worbuse 318 elanikuga). Aasta jooksul avaldatakse lehtedes ka kolm lugejakirja, kus kirjeldatakse siinseid olusid, mille keskmes on […]
read more >
Kaunite kirjadega ja voolitud õllekannud on saanud omamoodi eesti rahvusliku käsitöö sümboliks ning sageli nenditakse, et need on eesti rahvakunsti esinduslikumaks esemeks. Ehkki kaunistatud õllekannud ei olnud traditsiooniliseks Ainurme laadakaubaks ning nende valmistamine oli omane rohkem saarte ja Lääne-Eesti kannumeistritele, jõudis see kunst ometi aja jooksul ka Avinurme.
read more >
Hariduse andmise algus Avinurme mõisavallas ulatub 17. sajandi lõppu. Esimene kool asutati Avinurme mõisa alal 1697. aastal, selleks oli Lohusuu köstrikool. Hilisema Avinurme valla (metsavalla) esimesed koolid avati 1775. aastal Vadil ja Ulvil. Järgneva ümmarguselt 250 aasta jooksul on endise Avinurme valla territooriumil tegutsenud kooli 8 külas – Vadil, Ulvil, Piilsis (Jõemetsas), Laekannus, Adrakus, Maetsmas, Pärnikul ja Avinurmes (viimane, tõsi küll, oli peagi aleviku kool). Lohusuu vallas tegutses veel 4 kooli. Tänaseks on alles koolid Avinurmes ja Lohusuus. Igal koolil on oma lugu, ent alustagem Avinurme piirkonna haridusmaastikust üldise pildi visandamisega.
read more >
Männipeergudest korvide valmistamine on üks põlistest Avinurme piirkonna puutöödest, mida oli siinsetes perekondades põlvest põlve edasi antud nii kaua, et selle algusaegu enam keegi ei mäleta. Peergkorvid olid laadakaubaks, mille valmistamine oli samuti üheks neist kunstidest, mida tavaliselt ise kodudes ei tehtud, vaid jäeti vastavate oskustega meistri hooleks. Nendest oskustest ülevaate andmisel võtame taaskord appi Ants Viirese ülestähendused 1947. aastal Avinurme tehtud välitöödelt.
read more >
Avinurme piirkond on väga pika asustusajalooga, mistõttu pole ka imestada, et läbi aja on põllu- ja ehitustööde või muude tegemiste käigus maa seest päevavalgele tulnud erinevaid leide. Ehkki arheoloogilisi kaevetöid hakati Eestis tegema juba 18. sajandi lõpus, ei ole need Avinurme kanti jõudnud. Sestap on siin olnud tüüpiliseks omaalgatuslikud varanduse otsimised või juhuleiud, millest mõned […]
read more >
Kõrgemägi on Avinurme kandis üks eriline paik. Rahvasuus pajatatud legendide järgi on see kõrgendik siinsetele inimestele läbi aja oluliseks olnud, ehkki selle külastamise põhjused on ajas muutunud: pühapaik, pelgupaik, piduplats, sinilillevälu, kuklaste kaitseala. Põlvest põlve on see maagiline koht avinurmikutele südamesse pugenud. Ehkki Avinurme piirkond on kuulsusrikkalt madal ja soine, on siinkandis siiski omajagu künkaid […]
read more >
Avinurme on ajalooliselt tuntud meeste puukäsitöö keskusena, ent siinkandis oli 20. sajandi teises pooles ka võimas naiste käsitöö traditsioon – lõimeripsvaipade ehk niidivaipade kudumine. Aastakümnete jooksul jõudis Avinurme naiste telgedelt Eesti kodudesse tuhandeid meetreid lõimerips-põrandatekke. Just sellele traditsioonile uue hindamise andmiseks alustasime Ajavaka pärandikoolis 2021. aastal lõimeripstehnikas põrandatekkide kudumise kursustega, mille saatel korraldasime ka pärandvaipade […]
read more >
Kanamuna on hariliku kodaniku silmis niiwõrd wäike ja tähtsusetu asi, et temast rääkiminegi peetakse nagu rohkem köögipoole jutuks. Ei ole täismehe kõne wäärt. Aga kui nüüd korraga selgub, et kanamuna eest on riik 15 aasta eest saanud üle 25 miljoni krooni wäliswaluutat […], et selle aja jooksul on meil munatoodang kaswanud ligi neljakordseks ja sama […]
read more >
Vaevalt on lumi kevadepäikeses sulanud — varjuliistes paikades, hoonete taga on veel jääkahmakaid —, kui algab kaskedesse augu puurimine. Meistermehed selleks toiminguks on igas talus nagu iseenesest platsis… ja varsti ripubki pang, tops või isegi va saunakibu kase tüvel, kuhu piisk piisa järel tilgub magusat mahla. Seda käib kogu pere “mekkimas” ning laitmissõnu ei kuulegi.” […]
read more >