100 aastat tagasi, 5.–7. mail 1923. aastal toimusid Eestis II Riigikogu valimised. Uurime, millised olid avinurmikute poliitilised eelistused toonasel kireval poliitmaastikul.
Eesti Vabariigi Riigikogu valimised toimusid Asutava Kogu poolt 15. juunil 1920. a. vastu võetud Eesti Vabariigi Põhiseaduse ja 2. juulil 1920. a. vastu võetud Riigikogu walimiste, rahwahääletamise ja rahwaalgatamise õiguse seaduse alusel. Tänasega võrreldes olid toonastel valimistel nii sarnasusi kui erinevusi. Näiteks:
- Valimisteks moodustati samuti valimisringkonnad, mida toona oli 10, täna 12. Toonased ringkonnad:
Tallinna linn, Harju, Lääne, Pärnu, Saare, Järwa, Tartu, Wiru ja Wiljandi maakonnad igaüks eraldi, kuna Wõru, Walga ja Petseri maakonnad nende administratiiwistes piirides kokku ühe ringkonna sünnitawad.
- Riigikogu valiti kolmeks aastaks ja seal oli 100 liiget, kes valiti üldisel, ühetaolisel, otsesel ja salastatud hääletamisel proportsionaalsuse ehk võrdelisuse põhimõtte alusel.
- Hääletamisõiguse saamiseks pidi olema vähemalt 20 aastane ja olnud Eesti Vabariigi kodanik vähemalt 1 aasta (vahetpidamata). Valimisõigusest jäid ilma:
1) kodanikud, kes seaduslikus korras nõdra- wõi hullumeelseks on tunnistatud, 2) pimedad, kurttummad ja pillajad (wiimased, kui nad eestkostmise all on), 3) mõned liigid kuritegijaid ja kohtu poolt karistatuid, nagu see walimisseaduseS §§ 4 ja 5 ette nähtud.
kurjategijatest ei saanud valida nt (1) sunnitööle, vangiroodu asumisele, parandusmajja, vangimajja mõistetud; varguses, petmises, varanduse omandamises, (2) varastatud asjade varjamises ja teadupärast ostmises, liigkasu või altkäemaksu võtmises, kupeldamises ja kõlvatule elule ahvatlemises või tegudes, mille sihiks riigikogu ja omawalitsuse asutuste walimise, rahwahääletamise ja rahwa algatamise wabaduse ja õige korra rikkumises süüdlaseks mõistetud; (3) kodanikud, kes valimise ajal kinni istuvad;
- Kandideerida võis iga hääleõiguslik kodanik, sh kinniistuvad hääleõiguslikud kodanikud, kes ei ole hääleõigust kaotanud varastamise või teiste eelpool loetletud kuritegude eest.
Riigikogu I koosseis valiti ametisse 20. detsembril 1920. Avinurme vallas anti 1629 häält ning enim toetust said Maaliitlased (eesotsas Konstantin Päts) – 458 häät – ning Rahvaerakondlased (eesotsas Julius Seljamaa) – 456 häält. Kolmandal kohal olid 252 häälega Sotsiaaldemokraadid (eesotsas August Rei). (Sotsialdemokrat, 4. detsember 1920).
Toona sai Riigikogus enim kohti Eesti Tööerakond (22 kohta), Põllumeestekogud (Maarahva Liit) sai 21 kohta ning Eesti Sotsiaal-demokraatlik Tööliste Partei 18 kohta. (Riigikogu.ee) Koalitsiooni võeti neljanda partnerina ka Kristlik rahvaerakond (7 kohta).
Riigikogu I koosseisule sai saatuslikuks usuõpetuse küsimus. Nimel oli Asutav kogu juba varasemalt sätestanud, et algkool on ilmalik kool – ilma usuõpetuseta – ning 1922. aastal hääletas Riigikogu usuõpetuse ka keskkooli õppekavast välja. Kristlikule erakond soovis algkooli seaduse muutmist, mis aga Riigikogus ei õnnestunud ning nad algatasid usuõpetuse küsimuses rahvahääletuse. Kui märtsi alguses kuulutati välja referendumi tulemused, mis usuõpetust toetasid, tähendas see ka umbusalduse avaldamist Riigikogule – 9. märtsil läks Riigikogu laiali ja 75. päeva jooksul tuli korraldada uued valimised.
II Riigikogu valimised toimusid 5.–7. maini 1923. aastal. Valimisõiguslikke kodanikke oli 688 675, kellest käis valimas 477 284 ehk 67,8%, u. 5% vähem, kui esimestel valimistel. Seejuures elas toona pealt 70% elanikkonnast maal.
TULEMUSED AVINURMES
Ajaleht Postimehe (esialgsetel) andmetel (11. mai 1923) anti Avinurme vallas 1805 häält (hääleõiguslikke kodanikke võis olla u. 2600). Need jaotusid järgmiselt:
E. rahwaerak, 272,
ises. sots. töölisp. 55,
sots.-dem. 195,
tööerak. 110,
töör. ü. w. 126,
rahw.-wab. partei 17,
kristl. rahwaer. 347,
Wene üh. erak. 2,
Rootsi liit 2,
S.-Balti 1,
dem. sõjaw. l. 19,
põllum. kogud 345,
asunik., riigirentnikud ja w.-põllum. 306,
majandusrühm 8
Ehk siis enim toetust said Kristlik rahvaerakond, Põllumeestekogud, Asunikkude, riigirentnikkude ja väikepõllupidajate nimekiri ning Eesti Rahvaerakond. Seega näib, et avinurmikud läksid veebruarikuise rahvahääletuse kihutuskõnedest piisavalt põlema, et ka Riigikogu valimisel Kristlikule rahvaerakonnale (eelmiste valimiste 81 häälega võrreldes) suuremat toetust avaldada – mis erines nii maakondlikust kui ka riigi üldisemast meelsusest. Samuti torkab silma Avinurme valla suurem toetus asunike nimekirjale.
TULEMUSED TARTUMAAL JA EESTIS
Tartumaa, kuhu kuulus toona ka Avinurme vald, oli üks Eesti suurematest maakondadest. Tartumaal (koos Tartu linnaga) sai enim hääli Eesti Rahvaerakond (17 830), seejärel Sotsiaaldemokraadid (11 965), Töörahva ühtne väerinne (nn. kommunistis, 11 866) ja Põllumeeste erakond (11 482). Ülejäänud nimekirjad said juba kordades vähem hääli. (Postimees, nr. 124, 12. mai 1923)
Seejuures oligi Tartumaa üldpildist eristuv selle poolest, et seal sai enim hääli Rahvaerakond ning Tööerakond jäi maakonnas ilma mandaadita.
Kokkuvõttes pääses Riigikokku 14 erakorda või liitu.
Enim said kohti:
- Põllumeestekogud – 23 kohta (99 226 häält, 21,6%)
- Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei – 15 kohta (64 297 häält, 14%)
- Eesti Tööerakond – 12 kohta (51 674 häält, 11,2%)
- Töörahva Ühine Väerinne – 10 kohta (43 711 häält, 9,5%)
- Eesti Rahvaerakond – 8 kohta (34 646 häält, 7,3%)
- Kristlik Rahvaerakond – 8 kohta (33 700 häält, 7,3%)
Järgnesid:
- Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei – 5 kohta (21 704 häält)
- Rahvuslik Vabameelne Partei – 4 kohta (20 670 häält)
- Vene Rahva ühendatud nimekiri – 4 kohta (18 829 häält)
- Asunikkude, Riigirentnikkude ja Väikepõllupidajate Koondis – 4 kohta (17 266 häält)
- Saksa-Balti Erakond – 3 kohta (15 950 häält)
- Üleriikline Majaomanikkude Seltside Liit – 2 kohta (9 967 häält)
- Üürnikkude Liit – 1 koht (6130 häält)
- Eesti Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit – 1 koht (5670 häält)
Seega võidukas rahvahääletus Kristlikule erakonnale valimistel suuremat edu ei toonud – varasema 7 koha asemel saadi uues Riigikogus 8 kohta. Ehk oli mingil määral õigus ka neil, kes ütlesid, et rahvahääletuse tulemused ei peegeldanud üksnes suhtumist usuõpetusse, vaid ka tüdimust toonasest poliitilisest situatsioonist.
Vaba Maa (17. mai 1923) võttis tulemused kokku :
Teise riigikogu walimised on mööda. Tagajärjed näitawad, et äärmise parema tiiwa jõud kaswanud on, kuna keskrühmitused, mis wahelüli osa tiibade wahel etendawad, nõrgemaks on jäänud. Maa meeleolu on nihkunud weidi paremale poole. Üllatawalt wõitnud on aga kommunistid, kes “töörahwa ühise wäerinna” sildi all walimistele läksid.
Riigikokku pääsenute nimekiri avaldati Riigi Teatajas nr. 76, 31. mail 1923. a. Tartumaalt pääsesid Riigikokku:
- Põllumeeste Kogude nimekirjast
- 10) Pärlin, Otto
- 11) Hünerson, Jaan
- 12) Tupits, Artur
- Eesti Sotsiaaldemokraatlise Tööliste Partei nimekirjast
- 28) Rei, August
- 29) Johanson, Leopold
- 30) Jans, Johan
- Töörahva ühise väerinna nimekirjast
- 52) Heidemann, Hans
- 53) Allik, Hendrik
- 54) Pälson, Rudolf
- Eesti Rahwaerakonna nimekirjast
- 62) Tõnisson, Jaan
- 63) Jaakson, Jüri
- 64) Liigand, Oskar
- 65) Mutt, Wiktor
- 66) Ehrlich, August
- Kristliku Rahvaerakonna nimekirjast
- 76) Märtson, Johannes
- Iseseisva Sotsialistliku Töölispartei nimekirjast
- 79) Jonas, Erich
- Wene ühendatud nimekirjast
- 87) Baranin, Peter
- Asunikkude, Riigirentnikkude ja Wäikepõllupidajate nimekirjast
- 93) Ostrat, Hindrik
- Saksa-Balti Erakonna nimekirjast
- 96) Meier, Johannes
- Majaomanikkude Seltsi Liidu nimekirjast
- 98) Rütli, Johan
- Üürniku nimekirjast
- 100) Laretei, Heinrich
- 100) Laretei, Heinrich
Kuni 27. maini 1925 oli II Riigikogu esimees Jaan Tõnisson, alates 9. juunist 1925 August Rei.
Riigikogu II koosseis töötas 1. juunini 1926 ning võttis vastu mitu olulist õigusakti, sh Eesti Kultuurkapitali seadus, riigikorra kaitse seadus, vähemusrahvuste kultuur-omavalitsuse seadus, Tartu Ülikooli seadus, riigivapi seadus, perekonnaseisu seadus, Riigikogu valimise, rahvahääletamise ja rahvaalgatamise seadus ning kaitseväeteenistuse kohustuse seadus. (Riigikogu.ee)