Õpilased peavad mõistma, et isegi peenra tegemises peitub suur ilu ja poeesia. Kui aednik suudab kasutada reha ja labidat meisterlikult, siis tööriistad lausa laulavad käes ja välja tuleb tõeline meistriteos.
– Pille Läänemets
21. mail tähistanuks oma 75 sünnipäeva kauaaegne ja tunnustatud Avinurme Keskkooli bioloogiaõpetaja ning Laekannu külavanem PILLE LÄÄNEMETS (21.05.1946-20.03.2012). Pillet meenutatakse kui õpetajat suure algustähega ning armastatud õpetajat on paslik meenutada tema õpetustega. Seekord aiatööst.
Kooliaedade ja aiatöö propageerimine algas juba esimese vabariigi ajal. Need pakkusid võimalust taimi tundma õppida, tuua lapsed loodusele lähemale, arendada nende ilutunnet ning õpetada lapsed kehalist tööd tegema. Omaaegses kasvatusteadusele pühendatud ajakirjas Kasvatus avaldati sel teemal 1920ndail ja 1930ndail rida artikleid.
Küllap paljudel on veel meeles omaaegne, ilmselt 1950ndatel rajatud Avinurme kooliaed staadioni kaldal ja selle kõrval olnud rohelist tööriistakuuri. Ning eks tagantjärgi saab heldimusega meenutada ka iga-aastaseid aiatöid koolis.
1996. aastal märkis Pille Õpetajate Lehes:
Avinurme kooliaed on väike – kõigest 900 ruutmeetrit. Midagi erilist kasvatada ei saa, sest ümbruskonna lapsed söövad lihtsalt ära. Oluline on see, et koolimaja ümbrus oleks ilus ja kogu aasta korras. On kavas hakata järk-järgult rajama väikest puukooli, kasvatada ise marjapõõsaid, õunapuid. Et 9. või 12. klassi lõpetajad saaks endale puu või põõsa mälestuseks kaasa.
14.-15. oktoobril 1983. aastal toimus bioloogiaõpetajate konverents “Bioloogiateadus ja koolibioloogia”, mille kogumikus on teiste seas ära trükitud ka Pille Läänemetsa ettekande “Aiatöö organiseerimisest koolis”. Seal avaldatust mõned väljavõtted:
Põhiline kevadine aiatöö Avinurme Keskkoolis viiakse läbi bioloogia, puuviljanduse, ehisaianduse, looduskaitse ja agrotehnika aluste tundides. Õpilastele meeldib maikuus aias töötada.
Aiatööle minnes rivistab korrapidajaõpilane klassi aiamajakese ette üles, seejärel raporteerib klassi valmisolekust nagu kehalise kasvatuse tunniski, teatab õpilaste arvu ja puudujad, õpetaja jaotab gruppidele töö ja töökoha ning nimetab vajaminevad tööriistad. Tööriistade väljaandja on õpilane. Kui kogu klassile on antud välja kõik vajalikud tööriistad, saab nende väljastaja ka ise tööülesande, ja kui on vaja, jääb korrastama tööriistu ja ruumi. Töö lõppedes on tema ülesanne tööriistad vastu võtta. Eelnevalt kontrollib ta nende puhtust ja asetab tööriistad õigele kohale. Kui õpilasi tuleb tagasi palju, siis panevad õpilased ise oma töö riistad tagasi. Tööriistade õigele kohale panemise ja aiamaja eest aga vastutab väljastaja õpilane, kes lahkub aiamajast viimasena. Kõik see aitab kaasa täpsete korraharjumuste kujunemisele.
Aiatöö on mitmekesine. Kui töö on vastutusrikas ja vaja kindlasti antud tunniga lõpetada, määrab õpetaja ühe grupiliikmetest brigadiriks. Brigadir töötab võrdselt teistega ja lisaks ka vastutab teiste poolt tehtud töö eest.
Õpetajal, kes tööd aias ja ka haljasalal juhendab, peab olema täielik ülevaade töödest, mida on vaja ära teha, ja hea organiseerimisvõime. Õpilased on väga kiired töötegijad ja tihti tuleb ühe tunni jooksul ühele grupile anda mitu ülesannet. Vastasel korral jäävad õpilased tegevuseta ja otsivad ise põnevamat tööd, mis aga häiriks teisi rühmi. Kaugematele objektidele on hea suunata tublimaid õpilasi ja nende gruppi ka üks nõrgem, kes üksinda tööd ei armasta teha, koos tublimatega aga töötab rahuldavalt. Kõige püsimatumad poisid saavad tavaliselt mõne huvitavama ja vastutusrikkama töö (käruga prahi vedamine, kääridega okste lõikamine jmt.).
Hästi organiseeritud töö juures ei tule peaaegu kunagi ette pahandusi, õpilastele selgitatakse enne tööd alati selle vajalikkust. Kui töö eesmärk täpselt teada, ei ole noortele ükski töö raske. Nii võib vajaduse korral (selline oli koolis 1978. a, spordikompleksi haljastamisel) ühel objektil töötada korraga 60-80 õpilast. Üks brigaad kaevab istutusaugud, teine täidab augud mullaga, kolmas brigaad valmistab ette istikud ja veab käruga kohale, neljas brigaad istutab, viies kastab, kuues brigaad lõikab ja seitsmes brigaad toestab ja seob istikuid. Ja kogu päeva õpilased vahelduvad: ühed lähevad tundidesse, teised tulevad tööle. Kogu töö kestus õpetajatele oli 8 tundi, õpilastele 3 tundi.
Ükskõik millist tööd teha ei ole kunst, kui on näidatud, kuidas seda teha. Tõeline kunst on aga aiatööd hästi teha. Aiatöö on juba kord selline, et see paistab igale möödujale silma, seda ei saa kotti vihikute ja raamatute vahele peita, see jääb meist maha kõigile vaadata. Seepärast on aiatöös esimene nõue iteha tööd ennem vähem, aga teha seda väga hästi.
Õpilased peavad mõistma, et isegi peenra tegemises peitub suur ilu ja poeesia. Kui aednik suudab kasutada reha ja labidat meisterlikult, siis tööriistad lausa laulavad käes ja välja tuleb tõeline meistriteos. [..] Tähtis on jõuda selleni, et iga õpilane näeks töö ilu ja tal tekd tööd hästi.
***
Pillele on pühendatud ka 2013. aastal Laekannu külaplatsile püstitatud mälestuspink.
Pillet, oma kunagist laboranti Pollis, on ühena eriti tähtsatest inimestest oma sordiaretaja töös meenutanud ka 2009. aastal Eesti Teaduspreemia saanud Kalju Kask.
ALLIKAD
Õpetaja suure algustähega. (autor: Ella Kraav), Awwinorm, 1. oktoober 2012.
Kalju Kask, teaduspreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest. Eesti Vabariigi Teaduspreemiad 2009. Eesti Teaduste Akadeemia: Tallinn, 2009.
Seminar kooliaednikele. Õpetajate Leht, nr. 14, 4. aprill 1996.
Bioloogiaõpetajate konverents 1983. Bioloogiateadus ja koolibioloogia. (Koostanud M. Rute). Eesti NSV Haridusministeerium, Tartu Riiklik Ülikool, Eesti NSV Pedagoogika, Teadusliku Uurimise Instituut, Vabariiklik õpetajate Täiendusinstituut: Tallinn 1983.