Eesti omariikluse saavutamine leidis aset keerulises ajaloolises situatsioonis. Venemaal algas 1917. aasta märtsis (vana kalendri järgi veebruaris) revolutsioon, mis viis keisrivõimu kukutamiseni ja Venemaa Vabariigi loomiseni. Novembris (vana kalendri järgi oktoobris) toimus omakorda oktoobrirevolutsioon, millega bolševikud kukutasid Ajutise Valitsuse ja asutasid Venemaa Nõukogude Vabariigi. Venemaa sündmused panid tegutsema ka Saksamaa, mis otsustas rüütelkondade palvel Eestimaa […]
read more >Rubriik: AVINURMEST
Avinurme piirkonna ajaloost.
1992. aasta 13. veebruaril kinnitati Avinurme valla omavalitsuslik staatus.
read more >
Vaktsineerimise ajalugu algab rõugete vastu pookimisega ning tähtsündmuseks peetakse 1796. aastat, mil inglise arst Edward Jenner (1749–1823) viis ta läbi esimese kaitsepookimise. 18. sajandil olid rõuged väga levinud ja äärmiselt ohtlik haigus, millesse suri Euroopas igal aastal u. 400 000 inimest. Ka Eestis olid haiguspuhangud iga-aastased ning sagedased olid ka suuremad epideemiad. Ent u. 200 aastat peale Jenneri vaktsineerimismeetodi tutvustamist, 9. detsembril 1979, kuulutati võitlus rõugetega edukalt lõppenuks. Aga vaktsineerimise lugu algas juba varem ning ka Liivimaal ja Avinurme kandis tehti vaktsineerimisega algust pea pool sajandit enne Jenneri saavutust.
read more >
Oktoobrikuus on Avinurmes veel üks sünnipäevalaps, kes tänaseks on ajaloohõlma kadunud: 1. oktoobril 1946. aastal avati AVINURME HAIGLA. Ka Avinurme haigla lugu ootab veel põhjalikumat uurimist ja kirja panemist. Seekord anname esmase ülevaate mõnest inimesest ja seigast selle asutuse teekonnal.
read more >
Avinurme ja Avijõe nime saamise legendi siinkandi rahvas teab. Vaatame Kirjandusmuuseumi arhiivist ja mujalt, kuidas seda lugu eri aegadel ja erinevate inimeste poolt on jutustatud. 1897. aastal on Eiseni rahvaluulekogusse E. Soodlalt saadetud selline lugu (E 32340/1 (19)): Avinurme rahvas kaebasid vanaste selle üle, et neil kala pole saada. Kalevipoeg, kes seda kaebtust ka kord […]
read more >
Täna on Avinurme tuntud jaanipäeviti toimuva tünnilaada poolest, ent see ei ole esimeseks laadaks Avinurmes. Talurahvakultuuris olid laadad, perioodiliselt kindlas kohas toimuvad turud, ühtaegu nii peamiseks kaubandusvõrgustikuks, meelelahutuse pakkujaks kui ka oluliseks kohtumis- ja suhtluskohaks – pidupäevaks kogu perele. Esmalt olid laadad peamiselt linnades ja mõisate juures, ent 19. sajandil hakati üha enam korraldama talurahvalaatasid ka maapiirkondades.
read more >
See sild, mille ümber teeb külatee suure aupakliku ringi, on otsekui loodud põlistamaks mälestusmärgina siinseid metsi läbinud “eluteed”. ( K. Pärn, K. Mölder, Sonda-Mustvee raudtee elu ja taassünd) 90 aastat tagasi, 1931. aasta augustis-septembris valmis Avinurme uus raudteesild, mis oli pikim ja suurim sild kitsarööpmelisel raudteel Eestis. Augusti alguses kirjutasime Sonda-Mustvee raudtee avamisest 1. augustil […]
read more >
Taasiseseisvumispäeval ja Kultuurikeskuses avatud lipunäituse taustal meenutusi ka mõnest esimesest taasiseseisvumiseelsest sinumustvalgest lipust Avinurmes. Eesti Muinsuskaitse Seltsi koosolekul Tartus 14.–17. aprillil 1988 pandi lehvima sinine, must ja valge ning 2. juunil 1988. aastal võttis Eestis Muinsuskaitse Seltsi volikogu vastu deklaratsiooni eesti rahvusvärvidest ja eesti rahvuslipust, milles tunnistati sinimustvalge lipp eesti rahvuslipuks. See sütitas tegutsema ka […]
read more >
