Avinurme on ajalooliselt tuntud meeste puukäsitöö keskusena, ent siinkandis oli 20. sajandi teises pooles ka võimas naiste käsitöö traditsioon – lõimeripsvaipade ehk niidivaipade kudumine. Aastakümnete jooksul jõudis Avinurme naiste telgedelt Eesti kodudesse tuhandeid meetreid lõimerips-põrandatekke. Just sellele traditsioonile uue hindamise andmiseks alustasime Ajavaka pärandikoolis 2021. aastal lõimeripstehnikas põrandatekkide kudumise kursustega, mille saatel korraldasime ka pärandvaipade näituse.
Näitusele jõudis ligi 70 Avinurme piirkonnas 1920ndatest aastatest alates kootud niidivaipa (nii põrandateki kui ka põrandavaiba) ning see andis tõuke pärandikooli järgmisele ettevõtmisele – õppida pärandvaipade mustreid lugema ja talletama. Ettevõtmise eesmärgiks on dokumenteerida säilinud vaibad, õppida siinkandi kudumistraditsiooni paremini tundma ning teha nende mustrikirjad kättesaadavaks ka tänastele kudujatele, et traditsioon saaks edasi elada.
Eelmisel kursusel õppisime etteantud juhiste abil lõimeripstehnikas põrandavaipade lõimi käärima ning kangaid looma ja rakendama. Ent mida teha siis, kui on vaarema kootud põrandatekk, mille eeskujul tahaks uue teki kududa, ent selle jaoks ei ole rakenduse skeeme ja kudumise juhiseid? Kuidas lugeda põrandatekkide mustreid ja nende põhjal ise vajalikud skeemid ja juhised luua?
Selle oskuse omandamiseks korraldasime pärandikoolis “Avinurme põrandatekkide mustrite lugemise ja talletamise” kursused, õpetajaks Veinika Västrik.
Koolitustel õppisime pärandtekkidelt mustreid üles tähendama ning nende põhjal kanga niietamise, tallamise ja sidumise skeeme looma. Samuti õppisime pärandtekke uurima ja dokumenteerima – milliseid materjale ja töövõtteid on kasutatud, millisel viisil põrandatekkide otsi viimistletud jpm.
Tänapäeval on mustrite rakenduse väljatöötamiseks olemas ka digitaalsed töövahendid, mille kasutamisega kursuse käigus ka tutvusime. Pärandvaipade dokumenteerimiseks ja siinsete kudujate tegevuse toetamiseks hankisime Kohaliku omaalgatuse programmi toetusega sellise töövahendi ka Ajavakale. Ent moodsad programmid on abivahendid, mis ei asenda käsitöölisi teadmisi ja oskuseid – paberi ja pliitsi abil õpib mustriloome loogikat läbi ja lõhki tundma.
Nüüdseks on meieni jõudnud teave sajakonna Avinurme põrandateki ja -vaiba kohta, mille dokumenteerimine on kursusel hangitud oskuste varal täies hoos. Kõik põrandatekid ei ole loomulikult unikaalse mustriga – mitmed põhimotiivid korduvad variatsioonidega. Ja seegi annab aimu sellest, kuidas iga meister põrandatekile endast ja oma töövõtetest jälje on jätnud.
Projekti käigus talletame põrandatekkide ja nende tausta kohta olemasolevad andmed, teeme nende mustritest joonised ja kudumiseks vajalikud skeemid. Paneme kirja ka lõimede käärimise “retsepti” ning loomulikult ka pildistame vaibad. Ning selle taustal püüame välja selgitada ka mustri päritolu.
Selleks, et teadmised ei jääks üksnes teoreetilisteks, otsustasime koolitustel omandatud teadmised ja oskused proovile panna ka uue kanga loomisel. Seekord võtsime Avinurme piirkonna rikkalikust mustrivalikust ette meie kodukandile eriomase mustrimotiivi – Avinurme kaksikisti. Vaibanäitusele jõudis mitmeid Avinurme kaksikristiga põrandatekke ja vaipu erinevatelt kudujatelt, mille seast valisime seekord eeskujuks Teadussaarest pärit Lehte Kuke põrandateki, mis on kootud 1970ndatel. Lehte pärandteki värviskeemi eeskujul, ehkki mõningate ümberkohandustega, käärisime lõimed. Joonistasime pärandtekilt maha mustrimotiivi, tuletasime sellelt niietamise, tallamise ja siduse skeemi, mille järgi sai kangas loodud ja rakendatud. Traditsioonilisel viisil värvisime ka koematerjali.
Ja eks Veinika koolituse edukuse tõendiks ole seegi, et selle käigus vaibalt võetud mustrilt tuletatud rakendus töötas ka telgedel: Ajavaka esimene Avinurme kaksikrist sai kootud 🙂
Peagi hakkame Avinurme põrandatekkide saladusi ja nende meistrite lugusid juba pikemalt avama.
* * *
Projekti elluviimist toetab rahaliselt Kohaliku omaalgatuse programm.