Ajavakalt uuriti Tudulinna-Tartu bussiliini kohta ning meie järelepärimisele tuli hulk toredaid vastuseid, mida ka siin jagada. Teiste seas suur tänu Kristina Pikasele piltide ja põhjaliku info eest.
Tudulinna-Tartu bussiliin võis alustada tegevust aastal 1966, meenutasid Raivo ja Ene Piilsist. See oli esimene liinibuss, mis Piilsi kaudu sõitma hakkas. Enne seda mindi Lohusuu kooli internaati pühapäeviti rongiga (Mustvee kaudu), bussiga sai aga esmaspäeva hommikuti kooli. Koolist koju tuldi küll endiselt rongiga.
Ent selle vihje peale uurides leidsime siiski esimese ametliku info Tartu-Mustvee-Avinurme–Tudulinna liinist nr 171-a aastal 1964 välja antud Eesti NSV autobussiliinide sõiduplaanist:
1969. aastaks oli liini numbriks saanud 173. Bussi väljumisajad varieerusid aja jooksul pisut ning 1970ndate alguses alustas liin paaril aastal sõitu ka Tudust kell 5:55. Mingil perioodil liini lõpuaastatel, kui Piilsi tee oli kehvas olukorras, sõitis buss ka Avinurme–Mustvee lõigu Piilsi asemel Ulvi kaudu.
Mustvees oli bussil pikem peatus. Ingrid meenutas, kuidas nad isaga 1960ndate lõpul või 1970ndate alguses läksid selle pausi ajal Mustvee õllesaali, kus oli peremeheks hoolitsetud härrasmees. Isa tellis õlle ja siis vees kuumaks tehtud sardelle või kiluleiba ja tütar sai suure peotäie Punase Moskva komme, mida müüdi seal ühekaupa: need olid kõige paremad kommid maapeal. Bussijuht kinnitas ka kõhtu ja sõit jätkus marsruudil edasi.
Kristina kirjutas, et kohalikest meestest olid samal liinil töötanud bussijuhtidena mingil perioodil Ants Kiik, Otto Luhamäe, Mati Uibomets (sõitis liini 7 aastat), Rein Pikhoff, Venda Luhamäe ja Kalju Pikas. Kalju Pikas oli ka bussijuht, kes seda liini kõige kauem sõitis – 1970ndate algusest kuni u. 1995, mil liin tegevuse lõpetas. 1983. aastast oli Kalju paarimeheks Venda. Liini bussijuhte meenutatakse soojade sõnadega (aga buss oli olnud talvel väga külm).
70ndatel sõitis Kalju liinil nr 173 bussiga LAZ-695B.
Pilet olla Tudulinnast Tartu maksnud 1 rubla ja 50 kopikat. Igapäevased sõitjad olid Maratisse tööle käijad.
Õhtune Tartust suunduv buss oli olnud puupüsti kuni Mustveeni reisijaid täis. Peale võeti kõik soovijad ja igaüks, kes tee ääres käe püsti tõstis. Maha sai ka ikka koduväravas, mitte ainult peatuses – see oli tol ajal loomulik, meenutas Kristina.
80ndatel sõideti seda liini bussiga LAZ-695N.
90ndatel hakkas seda liini sõitma juba Ikarus; nn linnaliinibuss, millel keskmist ja tagumist ust seda liini sõites ei kasutatud/avatud.
Ühes Avinurme peres juhtunud aga selline lugu: kord 1960ndatel peatunud Tudulinna suunduv buss nende kodu väravas, et linnast saabunud sugulased maha lasta. Sel ajal kui vanemad bussist tulnud külalisi tervitasid, ronis aga 2–3-aastane perepoeg tagauksest bussi ja sättis ennast istuma. Lõpp-peatuses märkas bussijuht vaikselt tagumises reas istuvat last ja uuris, kus ta elab ja mis ta vanemate nimeks on. Ent poisipõnn teadis ainut seda, et nende lehma nimi on Mallik. Bussijuht aimas, kust poisike bussi võis sattuda ning asus taas Avinurme poole teele. Poolel teel tuli talle vastu poisi isa, kes lapse kadumist märgates oli rattaga Tudulinna poole uhama hakanud – ning posipõnn jõudis õnnelikult koju pere ja Malliku juurde.
Meenutati veel ühte toredat seika selle bussiliiniga seoses: Piilsist sõitis buss õhtuti Tudulinna poole umbes 19:30. Samal ajal algasid televiisoris ka õhtused lastesaated. Ühel õhtul oli üks 4-5 aastane poiss mänginud parajasti maa seest välja tulnud vihmaussiga, kui buss oli mööda läinud. Poiss oli siis vihmaussile kõva häälega tutvustanud, et “vaata, lastesaate buss läheb!”.
***
LAZ ehk Lvovi Autobussitehas (Львовский Автобусный Завод (ЛАЗ)) hakkas autobusse tootma 1956 (mil valmis mudeli 695 esimene katseeksemplar) ning esimese põlvkonna LAZ busse, mille mootor on tagumise paigutusega olla toodetud 2002. aastani. Mudelit LAZ-695B hakati tootma 1958.
LAZ-695N katseeksemplar tuli välja 1969. aastal ja seeriatootmisse läks 1976. aastal. Varastel LAZ-695N mudelitel olid Moskvitš-412 pärit nelinurksed tuled ja alumiiniumist võltsradiaatorivõre, nagu Kalju bussil. 1980ndate keskel hatakti tootma võreta ja ümmarguste tuledega busse. LAZ-695N oli Lvovi kõige levinum mudel, mida toodeti 1976–2002 aastal üle 160 000 tk ning mida 2003. aastast toodab Dneprodzeržinski Autotehases DAZ.
Ungari bussitootja Ikaruse juured ulatuvad 1895. aastasse ning see oli 1960.–1990ndateni üks maailma suuremaid bussitootjaid. Ikarus-nimelisi busse hakati tootma 1951. aastal. Ikarus 260 mudelit, millega Kalju sõitis, hakati tootma 1971 – linnaliinibussiks mõeldud mudel sai omal ajal ettevõtte populaarseimaks.
(Allikad: veneraud.ee, Wikipedia)