Möödunud aasta kokkuvõtteks ülevaade tähtpäevadest, mis 2021. aastal Avinurme kandis olid. Mõnedest neist jõudsime kirjutada, mõnest kirjutame edaspidi.
INIMESED
Mõned silmapaistvad Avinurme inimesed, kellel 2021. aastal sünnitähtpäev oli:
180 – AUGUST EDUARD SCHULBACH
(23.03.1841 Laekannu – 15.06.1894) – Maetsma koolmeister, Avinurme puhkpilliorkestri asutaja.
140 – MIHKEL SILD
(02.11.1881–1942) – pärandikoguja ja pärandi korrespondent, seltskonnategelane.
135 – AUGUST SILDNIK
(3.10.1886–19.06.1955, Tomski oblast, Tšainski raj., Vassiljevka) – ajaloolane, Tartu Ülikooli õppejõud, Riigi Keskarhiivi abijuhataja)
130 – JUHAN LINNUSE
(21.02.1891–31.10.1965) – Avinurme jaoskonnaarst 1935. aastast elu lõpuni, Avinurme haigla asutaja, seltskonnategelane.
130 – JOHANNES RAJA
(01.09.1891–28.07.1983) – Avinurme kaupmees ja seltskonnategelane, Tuletõrjeseltsi juht.
AVINURME MÕIS
2021. aastal oli mitmeid aastapäevi Avinurme mõisaga seoses.
355 – MÕISA AMETLIKUST ASUTAMISEST
1666. aastat peetakse Avinurme mõisa ametlikuks asutamise aastaks. Siis loodi Laiuse abimõisa asemele Avinurme mõis (Awwinorm). Mõisa rajajaks oli Erik Carl Henriksson Fleming (1616–1679).
Avinurme mõisa, täpsemalt toonast Laiuse abimõisa nimetati ilmselt esimest korda kirjalikult siiski varem, 1641. aastal ehk 380 aastat tagasi “Hubbinorm” nime all.
115 – MÕISA LAIALIJAGAMISEST
1906 – jaotati taludeks Avinurme mõisa süda, mõis likvideeriti, tekkis Mõisaküla (Mõisa küla)
110 – MÕISA MAHAPÕLEMISEST
1911 – (19. mai) põles Avinurme mõisa elumaja ja karjalaut. Mõni aeg varem oli põlenud maha ka mõisa rehi ning 1911. asta põlengu järel ei jäänud enam endisest mõisast muid ehitisi, kui magasiait ning endist mõisahoovi meenutavad vanad pärnad.
OMAVALITSUS
1866. aastal keiser Aleksander II poolt vastu võetud Liivimaa vallakogukonna seadus pani aluse valla omavalitsuste moodustamisele. 1819. aasta Liivimaa talurahvaseadusega olid küll loodud mõisate territooriumitele nn. mõisavallad, ent need kuulusid mõisa kontrollli alla. 1866. a. seadusega vabastati vallad ja talupojad mõisa eeskoste alt ning valdadest said riiklikud haldusüksused, mida juhtisid talupojad ise.
155 – AVINURME VALLA LOOMISEST
1866 – loodi Avinurme (mõisa)vald, mis hõlmas Avinurme mõisa territooriumi, hõlmates ka Peipsi-äärseid rannakülasid.
Rahvusarhiivis on esimene Avinurme Koggokonna-Wallitsuse Nõumeste Nõupidamise Protokoll 1867. aasta 10. aprillist (vana kalendri järgi). Nii võib aimata, et uus omavalitsus alustas sisulist tegutsemist 1867. aastal.
150 – AVINURME RANNAVALD JA METSAVALD
1871 – suur Avinurme vald jaotati kaheks: Avinurme metsa- ja rannavallaks (Metsa-Avinurme vald ja Ranna-Avinurme vald) – nende piirid vastavad e-v hilisema Avinurme valla ja Lohusuu valla piiridele.
RAUDTEE
Mitmed tähtpäevad olid 2021. aastal ka seotud Sonda-Mustvee raudteega, mis oli pea 50 aastat Avinurme elu tuiksooneks.
95 – SONDA–MUSTVEE RAUDTEE AVAMISEST
1926. aasta 1. augustil avati pidulikult Sonda–Avinurme–Mustvee kitsarööpmeline raudtee, mida rahvasuus Alutaguse raudteeks nimetati.
90 – AVINURME RAUDTEESILLA VALMIMISEST
1931. aasta aprilli jääminekuga sai vana puust raudteesild kahjustada ning ehkki sild suudeti esimese hooga päästa, alustati uue silla ehitamist.
1931. a. augustis-septembris saab valmis uus kivist raudteesild.
80 – JAAMAHOONE HÄVIMISEST
1941. aasta 8. augustil oli raudteejaama ümbritsevas tärkavas alevikus suur tulekahju, maha põles 34 maja, nende seas ka jaamahoone.
AVINURME MAGASIAIT – 190
1831. a. ehitati Avinurme magasiait – vanim (teatud mõttes) säilinud hoone Avinurmes.
AVINURME TULEKASSA – 140 (125?)
Teadaolevalt 1881. a. asutati Tulekahju korral vastastikuse abistamise selts ehk Tulekassa). Ametlik põhikiri (Awinurme walla (Liiwi kubermangus) tulekahju puhkudel wastastikku awitamise seltsi põhjuskiri) on kinnitatud 26. aprill 1896. a.
AVINURME VABATAHTLIK TULETÕRJUJATE ÜHING – 115
Ühena esimestest siinkandi seltsidest alustas 1906. aastal tegevust Avinurme Vabatahtlik Tuletõrjeühing, mis sai 20. sajandi alguses Avinurme kultuurielu üheks keskseks jõuks.
AVINURME ÜHISPANK – 95
11. jaanuaril 1926. a. asutati Avinurme Ühispank – ühistu põhimõttel korraldatud avinurmikute oma pank.
PIILSI KOOLIMAJA – 80
1941. aastal valmis Piilsi uus koolimaja. Arhitekt Ott Puuraidi projekt kinnitati Avinurme valla volikogus veel Eesti Vabariigi ajal 14. detsembril 1939. aastal, ehitamist alustati 1940.
ULVI RAHVAMAJA – 80
1941. aastal valmis ka Ulvi rahvamaja (ehitust alustati 1937), mis põles maha 1973. aastal. Rahvamaja püstitajaks oli 1917. aastal tegevus alustanud Ulvi Rahvaraamatukogu Selts. Seltsi esimene rahvamaja ehitati-avati juba 1933 alguses, mistõttu 1941. aasta ehitis oli ilmset just esimese ümber- ja juurdeehituseks.
AVINURME HAIGLA – 75
1. oktoober 1946 alustas tegutsemist Avinurme haigla – esialgu 5-kohaline ambulatoorset ravi pakkuv asutus.
AVINURME TÜNNITÖÖSTUS – 60 / 70
1951. aastal asutati Avinurme tünnitööstuse eelkäija, Mustvee Rajooni Tarbijate Kooperatiivide Liidu Tööstuskombinaat, mille keskus oli Avinurmes. 1956. aastal moodustati selle baasil Avinurme tünnitsehh.
1961. a. 6. septembril algas töö vastvalminud Avinurme tünnitsehhi uues hoonekompleksis.
AVINURME LASTEAED – 60
1. märtsil 1961. a. alustas tegevust Avinurme lastepäevakodu, esimene rühm avati sama aasta 1. aprillil.
LASKETIIR – 60
Ehkki laskespordiga hakati Avinurmes tegelema juba mõned aastad varem, siis lasketiiru ehitamist Maetsma külla alustati 1961. aastal.