Avinurme Ajavakk
1. augustil 1926. aastal avati Sonda–Avinurme–Mustvee kitsarööpmeline raudtee, rahvasuus Alutaguse raudtee. Raudtee tulek ja olemasolu muutis märkimisväärselt eluolu siinsetes metsakülades ja Avinurmes – soode ja metsade vahel, kus varasemalt olid parimateks ühendusteedeks taliteed, tekkis ühtäkki muu maailmaga enneolematult hea ühendustee. Raudtee tõi uusi töökohti, paranes kauba- ja postivedu, Avinurme raudteejaama ümber hakkas kerkima alevik elamute ja kauplustega. Ning kiiresti muutusid ka siinsed metsamassiivid.

Rööbastranspordi ajalugu ulatub iidsetesse aegadesse, aga raudtee, st. rauast rööpad tulid kasutusse 18. sajandil ning auruveduri väljatöötamine 19. sajandi alguses tõi kaasa plahvatusliku raudteetranspordi arengu kogu maailmas. Ent Eestisse jõudis raudtee võrdlemisi hilja – esimene (laiarööpmeline) liin Paldiski–Tallinna–Narva–Gattšina (nn. Põhja-Balti raudtee) lõigul avati 5. novembril 1870. Muuhulgas oli sellel liinil peatus ka Sondas.

Peatselt lisandusid ka Tapa–Tartu (1876), Tartu–Valga ja Valga–Võru–Pihkva (1889), Keila–Haapsalu (1905) lõigud jm.

Esimese siinse raudtee rajajaks oli Balti Raudtee Selts, mille aktsionärideks olid Eestimaa kubermangu mõisnikud ja Tallinna kaupmehed. Ent Selts läks veel enne sajandivahetust pankrotti ja raudtee läks riigi omandisse.

Muuseas, laiarööpmeliseks nimetatakse raudteed, mille rööpmelaius on laiem Euroopas standardsest 1435 mm raudteest. Venemaal ja Ida-Euroopas laiarööpmelised raudteed olid 1524 mm laiused.

Balti raudtee 20. sajandi alguses (Tallinn-Viljandi-Mõisaküla ja Pärnu-Valga liinid olid kitsarööpmelised). (allikas: Wikipedia)

Kitsarööpmeliseks aga nimetatakse raudteid, mille rööpmelaius on standardrööpmelisest kitsam. Eestis ehitati neid rööpmelaiusega 600–1067 mm. Kitsarööpmelist raudteed eelistati selle madalamate ehitus- ja hooldamiskulude tõttu ennekõike kaevandustes, tööstuses ja hõreasustusega piirkondades. Samuti võimaldab kitsas rööpmelaius kurviliste raudteede rajamist, sobides keerulisematele maastikele.

Waldhofi ehk Papiniidu jaam 20. sajandi alguses (M. Helme erakogu)

Ka esimesed kitsarööpmelised raudteed (laiarööpmelistest u 2 korda kitsamad, 750 mm) hakkasid siinmail kerkima 19. sajandi lõpus peamiselt erakapitali toel piirkondlike juurdeveoteedena. Esimeseks kitsarööpmeliseks raudteelõiguks oli 1886. aastal Kunda tsemenditehasele püstitatud 20-kilomeetrine Kunda-Rakvere raudteelõik. Sarnaseid juurdeveoteid loodi paljude tööstusettevõtete juurde. 1888. a. rajati Tallinna tänavaraudtee, mida kasutas hobutramm (1067 mm).

Esimeseks üldkasutatavaks kitsarööpmeliseks raudteeks peetakse aga 1896. aastal oktoobris avatud Valga–Pärnu raudteed Liivimaal, pikkusega 125 km. See raudtee oli siiski mõeldud peamiselt paberipuu juurdeveoks Pärnu ehitatatava, toona Euroopa ühe suurema tselluloositehase “Waldhof” jaoks, reisijate- ja kaubavedu oli teisejärguline. Sellele lisandusid Mõisaküla–Viljandi (1897), Tallinn–Viljandi koos Türi-Paide haruga (1901) ning Valga–Plavinase (1903) raudteed.

Eesti Vabariigi ajal rajati Türi-Paide raudteele Paide–Tamsalu haru (1920), Sonda-Mustvee raudtee (1926), Lelle–Pärnu haru Tallinn–Viljandi raudteele (1928), Rapla-Virtsu raudtee (1931) jm lõigud.

SONDA–AVINURME–MUSTVEE RAUDTEE


Sonda–Avinurme–Mustvee raudtee ehitamist alustati 1923. aastal.

Sondast oli metsaveo tarvis kitsarööpalise raudtee ehitamine Alutaguse metsade suunal alanud juba 1916. aastal ning 1921. aastaks oldi sellega Jõepereni jõutud. Ent kuna see raudtee oli rajatud metsaveoks, ei oldud selle ehitamisel tehnilisi määruseid jälgitud ning seni valminud Sonda–Jõepere lõigul sai sõita üksnes piiratud kiirusega. 1922. aastal läks see lõik Eesti riigi kätte ning asuti olemasolevat haru korrastama ning Tudu suunal edasi ehitama.

1923. aastal jõuti Tudu suunal ehitamisega 25 kilomeetrini Sondast, 1924. aastal jätkati ehitamist Avinurme suunas ning aasta lõpuks jõuti 36 km-ni. Avinurme jõudis raudtee 1925. aastal ning samal aastal ehitati ka ajutine puust raudteesild üle Avijõe. (Puusilla käekäigust loe siit.)

Avinurme ja Mustvee vahele oli aga pandud 10 kilomeetri jagu laiarööpmelise raudtee rööpaid – sest need on mugavamad ja ohutumad.

Avinurme jaama ehitus. Pildil kitsarööpalise raudtee vedur, nn. “Mustvee suss”  (Foto: M. Helme erakogu)

Liivarong vanal puusillal (Foto: Avinurme koduloomuuseum)

Ehkki rongid sõitsid varem valmis saanud Sonda–Avinurme liinil juba varem, toimus terve liini – Sonda–Mustvee raudtee – avamine pühapäeval, 1. augustil 1926. aastal suurte pidustustega Mustvees. Esimene, auväärseid ametnikke ja külalisi sõidutanud rong väljus Sonda jaamast 1. augustil 1926 kell 6:45 ja jõudis Mustveesse 11:30. Esimene reisijaterong väljus kell 7 ning jõudis Mustvee kell 12.

Sonda–Mustvee raudtee avamine 1. augustil 1926. aastal. (Allikas: Eesti Raudtee 150, www.evr150.ee)

Päewaleht raporteerib 3. augustil:

Raudtee pidulikul avamisel osales ka teedeminister August Kerem, riigikogulane Baranin, raudteevalitsuse ülem Renok, riigikassa juhataja Jantson, raudteevalitsuse tee- ja ehituseosakonna ülem Steinmann, liikumiseosakonna ülem Reimann, tee- ja ehituseosakonna 3. jsk. ülem Dener – kõik nad olid ööl vastu 1. augustit Tallinnast Sondasse sõitnud, et siis juba esimese rongiga, täpsemalt veduri ette seatud lahtisel platvormil Mustveesse raudtee avapidustustele sõita.

Avinurme jaamast väljasõidul oli pidulisi tabanud üllatus: raudteetöölised olid raudteele ehitatud auvärava, mille vahel oli värviline lint. Rong peatus auvärava ees, järgemööda tõsteti auväärsed külalised õhku. Teedeminister Kerem tänas töölisi ning lõikas lindi kääridega läbi – see oli omamoodi raudtee avamine.

Seepeale ehitakse rong roheliste kaskedega, platvormi ette pannakse sini-must-valge lipp ning jätkatakse reisi Mustvee poole.

Ka Mustveesse oli püstitatud auvärav ja esimest rongi oli vastu võtma kogunenud pealtnäha kõik Mustvee elanikud. Orkester mängis tervistusmarsi, peeti kõnesid ja avaldati tänu, avatakse ametlikult raudtee – ja kõlab hümn.

Seejärel tutvuvad tähtsad külalised Mustveega ja kohalike seltskonnategelastega. Hiljem, kella 3 paiku naastakse Avinurme, kus vaadatakse üle Sonda–Mustvee raudtee pikim, 22. meetrine sild Avijõel. Ning viimaks naastase Sonda ja Narva kaudu pealinna.

Liini kogupikkuseks oli 63 (62,6) kilomeetrit.

Peatused:

  • Hirmuse – 7 km
  • Sirtsi – 11 km
  • Lümatu – 14 km
  • Jõepere – 19 km
  • Tudu – 24 km
  • Suigu – 29 km
  • Peresaare – 33 km
  • Adomäe – 35 km
  • Lippoja – 37 km
  • Muru – 43 km
  • Avinurme – 47 km
  • Kõrve – 52 km
  • Piilsi – 55 km
  • Mustvee – 63 km

Lisaks oli trassi eri punktides ka mitmeid metsaveo haruteid kokku peaaegu 20 km jagu ning Mustvees ka ühendustee sadamaga.

Peatused Sonda-Mustvee raudteel. Eesti raudteede ja autobussiliinide kaart (Allikas: Digar)
Sonda-Mustvee kitsaroopalise raudteeharu I. jaamadevaheliste kauguste tabel. Väljalõige ajakirjast Eesti raudtee, nr 2 (45), 1926.

Tavapäraselt oli ööpäevas liinil käigus viis rongi: hommikul väljus Sondast postirong, õhtul naases reisirong, lisaks kolm kaubarongi. Teatud perioodil väljus laupäeviti ja pühade eel Mustveest Sonda ka lisarong.

1930ndail oli veeremi hulgas 8 reisivagunit ja 316 kaubavagunit. Erivagunitest üks paki-postivagun, üks õlitsistern, kaks külmavagunit ja üks ametivagun. Oli ka koosseis, mida kutsuti abirongiks, ja lumesahk.

Sonda–Avinurme–Mustvee rongi sõiduplaan 1929/1930 (Allikas: Digar)
Avinurme jaam (Allikas: Avinurme koduloomuuseum)

Raudtee avamise ajaks 1926. aastal oli jaamahoone olemas Sondas ja Tudus, ehkki Sonda jaamahoone saab uue raudtee avamise ajaks ümber ehitatud ja laiendatud.

Avinurme jaamas oli kolm teed ja üks tupik kaubaaida ja platvormi ääres. Samuti oli harutee liiva laadimiseks tänaselt staadionilt/mänguväljakutelt.

Avinurme jaamahoone valmis eriprojekti järgi 1927. aastal.

Raudteejaama ümber hakkas kiiresti kerkima Avinurme alevik, kus laidus ka mitu poodi ja muid asutusi. Jaamahoone hävis koos suure osaga alevikust 8. augustil 1941. aastal. Seejärel rajati jaamahoone asemele puitbarakk, mis oli kasutusel kuni raudtee sulgemiseni.

Mustvee jaamahoone valmis paar aastat pärast raudtee avamist ning Piilsi jaamahoone valmis 1936. aastal.

Eesti Vabariigi kümnenda aastapäeva puhul ehitud Avinurme raudteejaama hoone. Foto: Ed. Pääro, 1928 (Allikas: Rahvusarhiiv, EAA.2111.1.15231.3)

Avinurme jaamahoone (Allikas: M. Helme erakogu)
Avinurme jaamahoone (Allikas: M. Helme erakogu)

Sonda-Mustvee liini üheks põhifunktsiooniks oli metsa väljavedu Alutaguse suurmetsadest. Avinurmest veeti välja ka puunõusid. Kohale toodi igasuguseid rahvatarbekaupu ning hiljem lisandusid Mustvee suunal veetav suhkur, petrooleum, sool, ehitusmaterjalid, põlevkivi jm. Mustvee poolt lisandusid kalad ja või.

Suveti, kui metsavedu vähenes, hoogustus liivavedu, mida Sonda-Mustvee raudteel veeti nii Avinurmest kui Uljastest.

Teade 1932. aasta Postimehes, et Sonda–Mustvee liivarongidel saavad suvel tööd üksnes Narva töötud vabadussõdalased. Postimees, nr. 144, 23. juuni 1932. (Allikas: Digar)

Metsamaterjali laadimine korvvagunitele Piilsi jaamas 1936. a. (Foto: M. Helme erakogu)
Puunõude laadimine Avinurme jaamas (Foto: Avinurme koduloomuuseum)

Liivaraudtee töölised, taamal kirik ja (hilisema funktsiooni järgi) haigla hoone. (Allikas: Avinurme koduloomuuseum)

AVINURME ALEVIKU SÜND


1931. aasta Postimees kirjutab elust Alutaguse raudtee ääres:

Paar aastat peale Alutaguse raudtee awamist oli tekkinud siia kohati inimestest warem täiesti puutumata kohtadesse rida asundusi. Nii tekkis lühikese ajaga Awinurme jaama juurde 30-majaline alewik, edasi Tudusse ja mujale wähemaid asulaid. Ka kaswastd raudtee tõttu tublisti Sonda ja Mustwee. Peaaegu iga jaama juurde tekksid poed, mida ülewal pidasid peamiselt metsa- ja raudteetöölised. Wiimasel ajal aga on raudtee äärde kruntide muretsemine wäikseks jäänud, samuti on metsatööliste arw kahanenud. Mõnedki, kes lootsid raudteejaamade ümbruses alewit kaswawat ja sinna maju hakkasid ehitama, on ehitused pooleli jätnud. Ainult weel Awinurme näitab kaswamise tendentsi, kuna siit suurel hulgal rändab metsamaterjali wälja ja kenake hulk töölisi teenistust leiawad.

(Postimees nr. 330, 4 detsember 1931)

Lisatakse sedagi, et tänu raudteele on paranenud ajakirjanduse kättesaadavus ja nüüd loetakse igas külas rohkem lehti, kui varem terves vallas (Waba Maa, 22 juuni 1930).

Avinurme aleviku maa-ala raudteejaama kõrval 1929.–1932. aasta Mõisaküla plaanil.

ALUTAGUSE RAUDTEE SULGEMINE


1960ndate teisel poolel hakkasid levima kuuldused, et kitsarööpmeline raudtee ei ole oma töös stabiilne, töötab kahjumiga jne. Alustati väiksema liiklusega teelõikude sulgemisega.

Sonda–Mustvee raudtee suleti kahes etapis. Esmalt suleti 1968. aasta suvel Mustvee-Avinurme lõik, misjärel sai Avinurmest Sonda–Avinurme liini lõpp-peatus. Seejärel 1. mail 1972. aastal Sonda-Avinurme lõik. Kaubarongid liikusid veel 15. juunini, ent siis oli raudteega lõpp.

Viimase rongi ärasaatmine Avinurmes 1. mail 1972. aastal (Allikas: M. Helme erakogu)
Mustvee jaama sulgemine (Allikas: EMR arhiiv).
Viimane rong Avinurme jaamas 1. mail 1972 (Allikas: M. Helme erakogu)
Avinurme puhkpilliorkester raudteejaamas viimast rongi ära saatmas (Allikas: Avinurme koduloomuuseum).
Sonda-Mustvee kitsarööpmelise raudtee mälestuskivi Sondas. Foto: Hanno Talving, 1992. (allikas: Eesti Vabaõhumuuseum SA; EVM N 343:48)
ALLIKAD

Küllike Pärn ja Katre Mölder (koostajad) 2009. Sonda–Mustvee raudtee elu ja taassünd. Avinurme Koduloomuuseum.

Sonda–Mustwee raudtee awatud. Päewaleht, nr. 207, 3. august 1926.

Uus raudtee. Sonda ja Mustwee raudtee ehitamine. Postimees, Nr. 209, 5. august 1926.

Tariifid. Reisijate ja kaupade vedu Sonda-Mustvee kiisaroopalisel raudteel. Eesti raudtee. Raudteeasjanduse ajakiri, nr 2(45), 1926.

Elu Alutaguse raudtee ääres. Postimees, nr. 330, 4. detsember 1931.