1925. aastal avaldatud raamatus Tartumaa. Maadeteadusline, majanduslineja ajalooline kirjeldus tutvustatakse ka toona Tartumaal asunud Avinurme kihelkonda. Siinset loodusolu kirjeldades tuuakse esile meie võrdlemisi lauge, ühetooniline metsamaastik, kus ürgmetsade vahel on mõned kõrgemad “saared” üksikute elamute või asulatega, võsastiku ja heinaküünidega kaetud sood ning paeladena puude vahel looklevad metsarajad. Seejärel lisatakse: Ei saa nimetamata jätta, et Avinurmes hommikuti […]
read more >Rubriik: 20. SAJANDI I POOL
Eesti Vabariigi 103. sünnipäeva puhul on paslik meenutada Avinurmes, Maetsma külas sündinud ARNOLD PAUL SÜVALEP‘a (kuni 1935. aastani Schulbach; 18.04.1888 Avinurme vald – 23.06.1968 Tallinn), Maetsma kooli õpetaja August Eduard Schulbachi (23.03.1841 – 15.06.1894) poega, Asutava Kogu ning Riigikogu I–IV koosseisu liiget (Eesti Tööerakonna nimekirjas). Süvalep on kirjeldanud Eesti iseseisvumist kui siinse rahva “ammuigatsetud unistuse” […]
read more >
Seekord uurime, mida kirjutavad Vilbaste, Evald Hint, Ants Viires ja teised sellest, milliste omaduste poolest Avinurme mehed eri puuliike hindasid ja sobivat materjali valisid ning mis puust Avinurme kandis puuriistu tehti.
read more >
Kes ei oleks kuulnud üle maa kuulsatest Avinurme puunõudest? 1933. aastal otsustas Haridusministeerium ja Eesti Koolinõunikute Ühing Eesti algkoolilõpetajate seas läbi viia ulatusliku uurimuse, mille üheks osaks oli ka õpilaste intelligentsuse taseme väljaselgitamine. See anti ülesandeks Juhan Torkile (1889–1980), silmapaisvale psühholoogile ja kasvatusteadlasele, kes oli lisaks Tartu Ülikoolile end täiendanud ka Leipzigis ja Hamburigis. Kuna […]
read more >
Täna 95 aastat tagasi, st 11. jaanuaril 1926. a. asutati AWINURME ÜHISPANK. Esimesed laenu-hoiuühingud ja -kassad loodi Eestis 20. sajandi alguses. Eesti rahvusliku ühistegevuse alguseks loetaksegi 17.03.1902. a. Eesti Laenu- ja Hoiuühisuse asutamist Tartus (Leetsar 1999: 33). Laenu- ja hoiuühingute asutamine hoogustus 1920. aastail. 1927. aastaks oli Eesti eri piirkondades 105 ühispanka, nende seas Avinurme […]
read more >
Seda, millal Avinurme kandi mehed puutööd tegema hakkasid, ei tea keegi. Küll aga on teada, et 1786. aastal kirjutas Torma pastor Jannau oma raamatus “Eesti ja Liivimaa talupoegade pärisorjuslikust seisundist” esmakordselt üle maa tuntud Avinurme aamisseppadest. Ent 1939. aastal, mil Avinurme aamisseppade kuulsuse esmamainimisest oli möödunud pealt 150 aastat, avastati, et Avinurmes on “1000” aamisseppa, […]
read more >
Avinurme kandi inimesed on aja jooksul uudiskünnist ületanud ja raamatukaante vahele jõudnud eripalgeliste saavutustega. 1936. aastal oktoobris–novembris tekitas elevust riikliku klassiloterii 25 000 krooni suurune võit, mis ühele Avinurmikule osaks langes. Kes oli see õnneseen? Miks kaasati lotovõidu jagamise protsessi kriminaalpolitseinikud? Kas võitja ostis omale mõisa? Kas Kippeli “Kuldvasikas” sai inspiratsiooni Avinurme miljonäri saagast? See […]
read more >