Rubriik: AJATERAD
Tükikesi Avinurme ajaloost.
9. märtsil 1809. a. sündis Avinurme metsavahi pojana CARL GOTTLIEB MATTIESEN, esimene eestlasest raamatutrükkija ja trükikoja omanik. Ehkki trükikunsti maastikul saksastunud Mattieseni Avinurme-juurtest on teada siiski väga vähe. Ent enne Mattieseni ja tema poja trükkalikarjääri uurimist teeme põgusa ülevaate raamatute ja trükikunsti arengust Eestis. Toetume alljärgnevas Puksoo raamatule Eesti raamatu arengulugu seoses kirja ja raamatu […]
read more >
Naistepäeva puhul uurime Avinurme naiste kästööd ja ennekõike Avinurme vaipa – siinset käsitöösaadust, mis sai Eestimaa peal vaat et sama kuuldaks kui Avinurme meeste puunõud. Loe pikemalt siit
read more >
Käesoleval aastal tähistab oma 60. juubelit Avinurme lasteaed – enamike siinsete laste lapsepõlve mängumaa ja esimene hariduse saamise koht. Avinurme lasteaia elulugu on erakondsete inimeste: tööka kollektiivi ja ühtehoidva kogukonna lugu: keerulise aegade ja nappivate vahendite kiuste on ikka ja jälle ühise jõu ja nõuga asju ära tehtud, et siinsetel lastel oleks rõõmsam, harivam ja […]
read more >
Eesti Vabariigi 103. sünnipäeva puhul on paslik meenutada Avinurmes, Maetsma külas sündinud ARNOLD PAUL SÜVALEP‘a (kuni 1935. aastani Schulbach; 18.04.1888 Avinurme vald – 23.06.1968 Tallinn), Maetsma kooli õpetaja August Eduard Schulbachi (23.03.1841 – 15.06.1894) poega, Asutava Kogu ning Riigikogu I–IV koosseisu liiget (Eesti Tööerakonna nimekirjas). Süvalep on kirjeldanud Eesti iseseisvumist kui siinse rahva “ammuigatsetud unistuse” […]
read more >
Seekord uurime, mida kirjutavad Vilbaste, Evald Hint, Ants Viires ja teised sellest, milliste omaduste poolest Avinurme mehed eri puuliike hindasid ja sobivat materjali valisid ning mis puust Avinurme kandis puuriistu tehti.
read more >
Millised olid avinurmikute talud? Uurime, mida on räägitud nende suuruse kohta, millistest hoonetest talumajapidamine koosnes ning millised olid avinurmikute rehielamud. Muidugi mõista ei ole olemas ühte kindlat Avinurme talu laadi – talude ülesehitus sõltus nii talude tüübist ja suurusest, põhitegevusest, jõukusest ja mitmest muust mõjurist. Ehitati ikka vajaduse ja võimaluste järgi. Kuid 19. sajandi talu […]
read more >
Aega, mil Avinurme mehed puutööga leiba teenima hakkasid, ei suuda dateerida ükski ajalooallikas. Selle järgi, et Avinurme kandi talupojad olid juba varakult asendanud mõisa teokohustuse täitmise rahamaksuga, järeldas Viires, et avinurmikutel pidi juba toona, XVI sajandi lõpul–XVII sajandi alguses olema põllutöö kõrval muu sissetulekuallikas, mis sellist tehingut võimaldas. Samuti lisab ta, et Euroopas laiemalt ja […]
read more >
‹‹Mes mees sest suab, ei oska pütile witsagi peale panna.›› Avinurmest kõneldes osutati ikka, et see asub paksude metsade ja ilmatumate soomerede taga, kus talud olid väikesed, põllumaad oli napilt ja seegi sageli väheviljakas. Nii oli puutöö tegemine neis loodusoludes hinge sees hoidmiseks omamoodi paratamatu – seda ei müüdud üksnes raha eest, vaid vahetati ka […]
read more >