Kui eelmisel puukäsitöö koolitusel õpiti valmistama painutatud kerega karpe, siis seekord võtsime käsile juba sammu võrra suurem töö: traditsioonilisel viisil painutatud kerega vaka valmistamise. Selle taustal on asjakohane heita pilk ka vakkade, külimittude ja sarjade valmistamise ajaloole Avinurmes – mida on Viires kirjutanud Avinurme sarjameistritest ning sellest, kuidas sarju ja vakku tehakse ning milliseid Avinurmest pärit sarju leiab Eesti muuseumitest.
read more >Rubriik: AVINURME MEES
Uurime Ajavaka pärandikooli puukäsitöö kursuse taustal, milliseid Avinurme meeste valmistatud karpe võib leida Eesti muuseumite kogudest. Ent esmalt Ants Viirese uurimuse toel põgusalt painutatud kerega karpidest ning nende valmistamisest. * * * Puulaastust ahk õhukesest lauast painutatud ja õmblustega kinnitatud kerega, tüüpiliselt ovaalse põhjaga väikeseid, u 10–20 cm läbimõõduga ja alla 10 cm kõrguseid TOIDUKARPE […]
read more >
Seekordse Awinurme meeste loo pealkiri on laenatud ajalehes Uus Eesti (nr. 62, 18. november 1935) avaldatud artikli lõpuridades, kus laatadel müüdavate puuriistade kohta sõnatakse: “Kõik see oli Avinurme meeste tehtud ja Awinurme kaup”.
read more >
Ehkki Awinurme mehi tuntakse ennekõike osavate aamisseppadena ja jännimeistritena, oli nende elulaadi lahutamatuks osaks ka laadalkäimine. Nii kirjutatakse, et avinurmikud on üks omapärane rännakrahvas, Awinurme mees on rändav puunõudega kaupleja, kes pool eluaega viibib laatadel ja võõrastel teedel.
read more >
20. sajandi alguse tõstatus Eestis ikka ja jälle tööoskuse ja tööjaotuse temaatika. Tööjaotust peeti nii eduka tööstuse kui ka üksikute (käsi)tööharude edenemise võtmeks. Kodumaise tööjaotuse näitena toodi sageli ka Avinurme mehi.
read more >
Seekord uurime, mida kirjutavad Vilbaste, Evald Hint, Ants Viires ja teised sellest, milliste omaduste poolest Avinurme mehed eri puuliike hindasid ja sobivat materjali valisid ning mis puust Avinurme kandis puuriistu tehti.
read more >