1968. aasta septembris avati Pirita jõe suudmes vanaaegsel kolmemastilisel kuunaril Eesti originaalseimaks kohvikuks tituleeritud “Kihnu Jõnn” – mereteemaline ujuv restoran, kus külastajaid teenindasid madruseriietes ettekandjad, pakuti rikkalikku valikut rahvustoitudest ning õhtuti algusega kell 22:40 pakuti meelelahutuseks varietee programmi. Suvel tegutses kuunari tekil kokteil-baar.

Ujuvkohviku oli oma nime saanud legendaarse Kihnust pärit metskapteni Enn Uuetoa ehk Kihnu Jõnni (3.12.1848–19.11.1913) järgi. Metskapteniks nimetati laevakapteneid, kellel puudus merekooli haridus. Ent paberi puudumisele vaatamata pälvis Uuetoa oma oskustega laevaomanike usalduse ning sõitis Läänemere ja Inglismaa vahet ja käis paar korda Ameerikaski ära.

“Kihnu Jõnni” avamise aegu oli ta populaarne tegelane. 1965. aastal valmis Juhan Smuuli näidend “Kihnu Jõnn ehk Metskapten”, mis püsis suhteliselt järjepidevalt erinevate teaterite repertuaaris veel 1980ndatel. Ning 1971. aastal valmis näidendi põhjal ka film “Metskapten”, kus Kihnu Jõnni mängis Jüri Järvet.

Kuunar-kohvik “Kihnu Jõnn” Foto: O. Koska, 1968 (Rahvusarhiiv, EFA.242.0.80210)

Kuunar-kohvikust kirjutab ajaleht Koit (1.10.1968) kirjutab:

Mereteemaline kujundus, teenindava personali rõivastus ja isegi menüü kokteilist «Merehunt» alates silmude ja angerjateni teevad selle kohviku täiesti omanäoliseks.

Kohvik-kuunar “Kihnu Jõmmi” reklaamvoldik. (allikas: eestinsv.ee)

Võitlev Sõna lisab mõned aastad hiljem (2.02.1974):

oma sisekujunduselt meenutab [see] vana kuunari trümmi. Istmeteks on vaadid. Seda kohvikut külastavad tallinlased väga arvukalt, õhluti jälgitakse siin meeleolukat varieteeprogrammi. Suures valikus pakutakse rahvustoite.

Vaadid ei olnud seal küll üksnes istumiseks, vaid ka laudade asemel.

Õhtutundidel kuunar-kohvikus «Kihnu Jõnn». J. Vendelini foto – retušeeritult, 1974 (Punalipp: EKP Jõgeva Rajoonikomitee ja Jõgeva Rajooni RSN häälekandja, nr. 9, 19. jaanuar 1974)

1971. aastal kirjutab Leninlik Lipp (10.08.1971):

Avinurme puunõud on toonud ammusest ajast kuulsust nende valmistajaile. Kui külastaja juhtub Tallinnas astuma ujuvrestorani «Kihnu Jõnn», leiab ta seal eest 17 polüesterlakiga kaetud tünni, mida kasutatakse söögilaudadeks. Tehtud on need muidugi Avinurmes.

Ehk siis Avinurme tünnitšehhi toodang.

Natuke parema vaate nendele tünnidele pakuvad mõned 1973. aastal “Kihnu Jõnni” pardal tehtud pildid ansambel “Leegajust”:

Eesti rahvamuusika ansambel “Leegajus” purjekas-restoranil “Kihnu-Jõnn”. Foto: Valdur-Peeter Vahi, 24.03.1973 (Rahvusarhiiv, EFA.412.0.225829)
Foto: Valdur-Peeter Vahi, 24.03.1973 (Rahvusarhiiv, EFA.412.0.225831)

Ent samuti võime imetleda kuunar-restorani interjäri ning Avinurmes valmistatud tünne 1974. aastal “Kihnu Jõnni” pardal ansambel “Lainest” vändatud muusikalises telesalvestuses “Laine” laulab laevalael – vaadatav Jupiteris.

Kuvatõmmised filmist “”Laine” laulab laevalael” (1974) (allikas: Jupiter.err.ee)

“Kihnu Jõnni” varieteed meenutab nt Kalju Saareke raamatus “Elu on kabaree” (2015).

Varietee “Kihnu Jõnn”. Foto: Viktor Salmre (ERM Fk 2644:15935)

Kuunar “Kihnu Jõnn” oli Oy Laivateollisuus AB valmistatud maailma suurima puidust purjelaevade seeria – reparatsioonilepingu raames NSVL-ile valmistatud 91 sõjakahjutasukuunari – üks esindaja. Algse nimega “Professor Rudovitš” oli ehitatud F.W. Hollmingi ellingul 1952. aastal ning olevat olnud eelmises elus Leningradi okenanograafia instituudi ekspeditsioonilaev.

Pirita olümpiaregati ajaks taheti kultuuriprogrammi osana purjespordikeskuse vastas olevate tribüünide juurde, kus oli “Kihnu Jõnni” asukoht, tuua hoopis sama seeria teine laev “Vega”. See oli Tallinna Merekooli endine õppelaev, mis 1979. aastal kingiti Eesti Riiklikule Meremuuseumile ning kuhu toona kavandati luua Eesti purjespordimuuseum. “Kihnu Jõnn”, mis juba lagunema kippus, viidi Paljassaare sadamasse, aga korpuse sisukorra tõttu laev uppus peagi kai ääres.  (meremuuseum.ee) Nimelt oli juba 1970ndatel täheldatud (Eesti Päevaleht, 9.02.1974), et Pirita kai ääres puuduvad villardid ning iga kord reisilaev “Pirita” “Kihnu Jõnnist” mööda sõitis, hõõrus kuunari külg vastu kaid. Küllap see sai viimaks purjelaevale saatuslikuks.

Kohvikus asunud tünnide saatud on teadmata.

ALLIKAS:

Pilk uuele kohvikule «Kihnu Jõnn». Koit, nr. 115, 1. oktoober 1968.

Avinurme puunõud… Leninlik Lipp: EKP Kohtla-Järve Linnakomitee ja Rajoonikomitee, Kohtla-Järve Linna RSN ja Rajooni RSN häälekandja, nr. 156, 10. august 1971.

Kuunarkohvikus “Kihnu Jõnn”. Võitlev Sõna: EKP Paide Rajoonikomitee ja Paide Rajooni RSN häälekandja, nr. 14, 2. veebruar 1974.

“Kihnu Jõnni” kurb saatus Pirita restoranlaevana. Eesti Päevaleht = Estniska Dagbladet, 9. veebruar 1974.

Vello Mäss. Laevavrakk Kalarannas. Kalamajakas, nr. 2, 2011.