PIILSI POOLJAAM JA JAAMAHOONE
Piilsi pooljaam asus liini 53,5. kilomeetril. Jaamas oli 1 harutee (rajati 1929).
Piilsi oli mittetariifjaam, mille kaubanduslike tegevuste hulka kuulus reisijate vedu piletimüügiga rongis (MrR ), pagasi ja väikesaadetiste vastuvõtmine ja väljaandmine rongis peatuse ajal (MbvR) ja tariifijaamana 5-, 10- ja 15-t. saadetiste vastuvõtmine ja väljaandmine (Tk5). Tehniliselt oli jaam suletud rongide vahetuseks, ent vajadusel avatav.
1933. aasta 13. aprilli Riigi Teatajas kirjutatakse:1
Raudteede seaduse § 4 (RT 22–1931). . I. Riigiraudteede jaamade nimekiri ja jaamadevaheliste kauguste tabelid (Üldise kaubaveotariifi nr. 66 IV osa, RT 100–1928) muudetakse järgmiselt : „Piilsi“ jaam lugeda avatuks tariifjaamana reisijate veoks, piletite müügiga rongis, kui ka telliskivide ning metsamaterjalide vastuvõtmiseks ja liiva veoks 5-, 10- ja 15-t. saadetistena ja mittetariifjaamana pagasi ja väikesaadetiste vastuvõtmiseks ning väljaandmiseks rongi peatuse ajal. Selle põhjal jaamade nimekirjas ja kaugustabelis XII (järjekorra nr. 15) „Piilsi“ jaama nimetuse järel kustutatakse „MrR“ ja asemele kirjutatakse „TrR“.
Algselt oli Piilsi jaam u. 50 meetrit Mustvee pool ja jaamas oli tsaariaegne laiarööpmeline reisivagun, kus elasid raudteetöölised.2 Vagun jäigi raudtee äärde seisma. See lagunev vagun võis pärineda Paldiski–Tallinn–Gatshina laiarööpmelise raudtee algusaastatest, s.o. 19. sajandi lõpust, ja olla Eesti vanim säilinud vaguni.3
1930ndatel hakkas Eesti raudteearhitektuuris domineerima funktsionalism4 ning Piilsi silikaattellistest jaamahoone, mis ehitati Hendrik Otlooti (1906–1965) tüüpprojekti järgi 1932–1936. aastal, on selle ilusaks näiteks. Otloot töötas Eesti Raudteede Valitsuse ehitusametis aastatel 1934–1944 ning tema projekteeritud on mitmed silikaattellistest jaamahooned Eestis, nt Lihulas (1935), Kaarli (1934) ja Vajangul (1936), Tallinnas Kivimäel (1937, kultuurimälestis), Kiviõlis (1938, lammutatud), Kiviõlis (1938). Piilsiga sama projekti järgi valmis ka Ülenurme raudteejaam (nüüdseks ümberehitatud).5
Hoone esimesel korrusel olid jaama ülesandeid täitvad ruumid ja teisel korrusel töötajate eluruumid.
1940. aastal kirjeldatakse Piilsi jaamahoonet Uudislehe veergudel:6
Piilsi raudteejaam on nägus, moodne kiwiehitus ooteruumiga reisijatele ning korteritega raudteelastele. Sinna jõudes puudub weerand tundi rongi wäljumisest Sonda suunas, kuid piletikassa on suletud. Läbi klaasruudu pilku kassaruumi heites selgub, et seal pole üldse mingit sisustust peale kahe jalgratta.
Piilsist pärit Linda Kivisild on Vooremaa veergudel meenutanud:7
Jaamahoones oli neli korterit, piletikassa ja ooteruum. Maja all oli ruumikas kelder kartulite ja muu vajaliku paigutamiseks ning avar katusealune pesu kuivatamiseks. Maja kõrval oli pumbakaevja lähedal ühissaun.
Jaamahoone ümbrus oli alati korras ja hooldatud, hoonet kaunistasid sirelid, vahtrad, kastanid, õunaaed. Igal perel oli aiamaa ja kartulipõld, puukuur ja loomalaut.
Kultuurimälestiste registri alusuuringute telgijad kirjeldavad hoonet 2008. aastal:8
Minimalistliku ja ratsionaalse vormikeelega 2-kordne madala kelpkatusega sümmeetrilise lahendusega hoone, mille keskteljel paiknev sissepääsu osa seinapinnast eendub. Erandlik on seinte telliselaotis, mis moodustab rombilise mustri. Maja nurki ja avasid rõhutavad tellisraamistused. Horisontaalset aktsenti loovad terrasiitkrohvräästad ja rõhtsad ärklilahendus.
Jaam suleti 15. mail 1968. aastal Avinurme-Mustvee lõigu sulgemisel. Juunis 1968. aastal võeti ka Piilsi jaama eest raudtee üles. Jaamahoone jäi kasutusse elamuna.
Piilsi jaamahoonel on tänaseks olnud kolm silti. Eestiaegse sildi saatus on teadmata. Nõukogude perioodil pandi jaamale uus silt, mis oli jaamahoonel veel aastakümneid peale liini sulgemist ning asub alates 2002. aasta suvest Lavassaare muuseumis. 2026. aasta juunis pani Piilsi Külade Selts raudteejaama 90. aastapäeva puhul hoonele uue sildi.9
Viited
- Teedeministri määrus riigiraudteede jaamade nimekirja ja jaamadevaheliste kauguste tabelite muutmise kohta. Riigi Teataja, nr. 34, 13. aprill 1933. ↩︎
- Piilsi külade selsti koduleht– Piilsi Raudteejaam. ↩︎
- Heiki Muda – Eesti kitsarööpmelised raudteed – Piilsi. ↩︎
- Martin Jänes, Mari Loit 2006. Raudteearhitektuur. Ajaloost ja säilitamisest. Muinsuskaitseamet. ↩︎
- Vikipeedia – Hendrik Otloot; Kristo Kooskora 2025–2026. Eesti raudteearhitektuuri pärandi analüüs ja kaitsekorralduse ettepanekud. Joonis OÜ/Eesti Muinsuskaitsemaet. ↩︎
- 65 kilomeetrit – 4 tundi. Uudisleht, nr. 151, 10. juuni 1940. ↩︎
- Piilsi elanik Linda Kivisild lehvitas järele viimasele rongile. Vooremaa, nr. 97, 30. oktoober 2020. ↩︎
- Lilian Hansar 2008. Ida-Virumaa 20. sajandi arhitektuuri inventeerimine. ↩︎
- Info Piilsi Külade Seltsilt. Uus silt sai hoonele tänu rahvusvahelisele projektile Rohelised Rööpad ja Mustvee-Avinurme raudteelõigu 100. aastapäevale. Projekti eestvedajad siinkandis on olnud Avijõe Selts, Mustvee vald ja Mustvee Kultuurikeskus. ↩︎