1934. aasta Postimehes kirjutatakse erak-naisest, kes elab omaette Paadenurme taga põlismetsas, kuhu on oma kätega ümbritseva looduse saadustest hurtsiku ehitanud:

Awinurmes, [P]aadenurme küla taga põlismetsas elab juba üheksa aastat 70-aastane lesknaine Mari P. täielist erakuelu. Warem Wenemaal elades ta sattus rewolutsiooni keerisesse, mis puhul enamlased naise oma silme all tapsid ta ainukese poja. Põgenenud Eestisse, Mari P. hakkas otsima üksindust, kaldus peaaegu inimestepõlgusse, kuni lahkus mehe juurest ja asus elama Awinurme metsawahi juure. Siin ta hakkas enesele tasapisi maja ehitama metsas wedelewatest poolpehkinud pakujuppidest, kuusekoortest ja muust rämpsust. Wisa töö järele walmiski ligi 3 mtr kõrgune onn, kuhu agar naine sisse ehitas wäikese ahju ja muretses üht-teist mööblinatukest. Maja läks naisel maksma 2 krooni (klaasile ja hingedele). Hilisem erak-naine tegi maja ümber ka aia ja ehitas wäikese mehekõrguse aida. Ülespidamist teenib ta tubakakaswatamise, marjade ja seente müügiga.

Tõsi küll, artiklis määratletakse tema elukohana ekslikult Saadenurme tagune, ent selline naine oli tõepoolest just Paadenurme-taguses metsas elanud, nagu mõned siitkandi inimesed veel mäletavad.

Kohalikud inimesed olid Mari kutsunud lihtsalt tädiks või Metsa-Mariks ning ta oli tõesti omale ise väikese osmiku ehitanud, kus omaette elutses. Tädi elatus tubaka kasvatamisest ja marja korjamisest, et oli olnud ka imeosav käsitöömeister-heegeldaja. Kuid talviti oli ta siiski metsast välja tulnud ning elas külmal ajal mõnes ümbruskonna talus, kus aitas lapsi hoida.

Aleksander Raukase fotokogus oli 1930. aastast pärinev pilt, millel on ilmselt just Mari osmik.

Raukas on pildi allkirjaks kirjutanud: “Vaese lesknaise omaehitatud osmik Paasvere metsas Põhja-Tartumaal Avinurme naabruses. Vas. puude all ulualune lehmale.” (Allikas: A. Raukase fotoalbum)

Värvifotol võiks see välja näha nii:

ALLIKAS


Ringi ümber kodumaa. Erak-naine Awinurmes. Postimees, nr. 146, 1. juuni 1934. 

Sündinud lood. Erak-naine Awinurmes. Maamees : “Vaba Maa” põllumajandusline osa, 2. juuni 1934.