Kui 2020. aasta oleks olnud tavapärasem, oleks Avinurmes olnud pidutsemise ja tähistamise aasta – sel aastal oli siinkandis rohkelt ümmargusi ja ümmargusemaid tähtpäevi, mis tähelepanu väärivad. Nüüd aga ei jää muud, kui teha möödunud aasta tähtpäevadele väike järelvaade.

Juubelid hariduselus
Avinurme seltsimaja – 110
Avinurme kihelkond – 100
Avinurme Koduloomuuseum – 30
Avinurme Naiskoor – 30
Avinurme Tünnilaat – 20
Muid tähtpäevi

JUUBELID HARIDUSELUS


2020. aastal olid mitmed tähtpäevad Avinurme hariduselus, millele Piret Haav pühendas oma raamatu “Koolid Avinurme mõisavallas”:

290

1730. aastal taasasutati Avinurme mõisarentniku Bernhard Reinhold von Skoghi eestvedamisel Lohusuu köstrikool. Arvestade, et Lohusuu köstrikooli tegutsemisest on andmeid juba aastast 1697, ei ole see küll kooli asutamise tähtpäev, ent väärib äramärkimist sellegi poolest.

255

1775. aastast leiab kirjelikke andmeid kooliõpetuse andmisest PIILSI karjamõisas Lohusuu köster-koolmeister Christian Masingu (Christian Masick) käe all. 1789. aastal alustas karjamõisa rehetares tegutsemist ka kool, õpetajaks Madis Jaani p. Lõhmus (Joani Maddys) ning tegutses kolm õppeaastat (misjärel kolis õpetaja Lepiksaarde ning 1792. a. asutati Adraku kool).

1941. aastal ehitatid Piilsi kolmas koolimaja (allikas: Piilsi.ee)
Loe lisaks Piilsi kooli kohta siit.

245

1775. aastal asutati Johan Georg Eisen von Schwartzenbergi nõudmisel Avinurme mõisa alale 2 kooli: Vadi ja Ulvi koolid.

VADI KOOL tegutses järjepidevalt kooli sulgemiseni 1963. aastal. Esimeseks õpetajaks oli Kooli Toomas (Koli Tomas).

Avinurme valla Vadi Algkooli hoone 1938. aastal (allikas: Eesti pedagoogika arhiivmuuseum)

ULVI KOOL tegutses esmalt 1796. aastani, esimeseks õpetajaks oli Jüri poeg Jaak (Jurri Jaak).

190

1830. aastal taasasutati Ulvi kool, koolmeistriks sai Josep Mattiesen. Kool tegutses sulgemiseni 2003. aastal.

1923. aastal ehitatud Ulvi koolimaja 1938. aastal (allikas: Eesti pedagoogika arhiivmuuseum)

160

1860. aastal asutati talurahva nõudmisel vallakohtu poolt MAETSMA KOOL, koolimaja oli juba valmis ehitatud. Esimeseks õpetajaks oli August Schulbach. Kool tegutses koolimaja põlemiseni 1928. aastal, misjärel kolis tegevus Avinurme.

Maetsma kool (allikas: Avinurme koduloomuuseum)

100

1920. aastal asutati lapsevanemate eestvedamisel PÄRNIKU KOOL, esimeseks koolijuhatajaks oli August Ainsalu (end. Taberland). Kool tegutses 1972. aastani.

Pärniku algkooli hoone 1938. aastal (allikas: Eesti pedagoogika arhiivmuuseum)

Samal, 1920. aastal asutas Avinurme vald ka AVINURME KOOLi, mis algselt tegutses vallamajas II korrusel. Esimeseks koolijuhatajaks oli Klaviira Korsakova. Kooli tänane hoone valmis 1973. aastal ning 1976. aastast antakse koolis keskharidust.

Avinurme kooli (end. vallamaja) hoone 1966. aastal (allikas: Eesti pedagoogika arhiivmuuseum)

AVINURME SELTSIMAJA 110


1910. aastal valmis kohalike inimeste ühistööna Avinurme Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu SELTSIMAJA, mis oli uue kultuurikeskuse valmimiseni (1999) Avinurme isetegevuse ja kultuurielu südameks. Loe Linda Kivisildniku ülevaadet seltsimaja tegemistest (kirjutatud seltsimaja 95. juubeli puhul 2005).

Avinurme Tuletõrje Seltsi maja 1920–30ndatel. Foto autor: Eduard Pääro (allikas: Rahvusarhiiv)

AVINURME KIHELKOND 100


100 aastat tagasi – 1920 – moodustati Torma kihelkonnast eraldumise teel AVINURME KIHELKOND, mis oli väikseim ja noorim Eestis. Ja ilmselt ka lühiajalisim – 1926. aastal kaotati kihelkonnad haldusüksusena ning Avinurme kihelkond/vald iseseisva haldusüksusena kaotati 1928. aastal. 1920. aastal loodud kihelkonna piirid ühtisid e-v taasiseseisvumisjärgse Avinurme valla piiridega.
Seejuures, kuna maanteedele pandud kihelkondade tähiste aluseks võeti kihelkondade piirid 1918. aasta seisuga, ei leia nende seast Avinurme kihelkonna piire.

Avinurme kihelkond 1925. aastal Jaan Rumma koostatud kaardil.

Muidugi selle taustal võiks ära mainida, et Lohusuu kihelkond, mis hiljem liideti Torma kihelkonnaga, asutati 1680. aastal, seega selle asutamisest möödus 2020. aastal 340 aastat. (Torma kihelkond asutati aga juba 13. sajandi esimeses pooles, ajalooallikas esineb see Capescevere nime all 1319. a.)

Ning ära võiks märkida sellegi, et 70 aastat tagasi, 1950. a. likvideeriti vallad kogu Eestimaal. Kohapealseteks haldusüksusteks jäid Avinurme, Ulvi, Vadi, Laekannu ja Piilsi külanõukogud, mis allutati Mustvee rajoonile.
Taasiseseisvumise järel, 1992. a. taastati Avinurme valla omavalitsuslik staatus ning teadupoolest 2017. aasta haldusreformi järel kuulub Avinurme valla piirkond Mustvee valda.

AVINURME KODULOOMUUSEUM 30


1990. aastal avati kohaliku muinsuskaitseseltsi eestvõttel vanas pastoraadis AVINURME KODULOOMUUSEUM. Koduloomuuseum kasvas välja kooli koduloonurgast, mille loomist alustati 1970ndatel ning ametlikult registreeriti see valla allasutusena 2000. aastal.
2010. aastal avati Koduloomuuseumi arendusena Avinurme Elulaadikeskus, mis 2020. aastal pankrotistus. Nii on Avinurme Koduloomuuseumi veel lühikeses eluloos igal ümmargusel juubelil toimunud märkimisväärsed sündmused.

Avinurme Elulaadikeskuses asunud muuseumi loodusekspositsioon (allikas: baltictrails.eu)

AVINURME NAISKOOR 30


1990. aasta 9. jaanuaris loodi AVINURME NAISKOOR ja lauljaid oli algselt 32. Koori asutajaks oli toonane Avinurme kultuurimaja juhataja Ülle Tooming (kes oli ka koori kauaaegne president), koori juhendajaks oli Maris Laht. Koor on ka Eesti Naistelaulu Seltsi liige ja saanud oma tegutsemisajal mitmesuguseid tunnustusi, nt 2008. a. saavutatud Aasta Naiskoori tiitel, 2015. aastal pälvitud eripreemia Eesti nais- ja neidudekooride võistulaulmisel ilusa emakeele eest.

Avinurme naiskoor (foto allikas: Vooremaa)

AVINURME TÜNNILAAT 20


2000. aasta 23. juulil sai alguse AVINURME TÜNNILAATADE traditsioon. Esimesed seitse aastat kandsid küll laadad Avinurme pütilaada nime. Nüüdseks on laat toimunud juba 20 korral, käesoleval aastal jäi see eriolukorra tõttu aga ära ning 21. laat toimub 2021.
Tinglikult võiksime Avinurme laadatraditsioone tagasi viia 1864. aastasse, mil Avinurme mõisas hakati korraldama iga-aastast Avinurme laata (ehkki toonasel laadal oli muu kauba müümise kõrval suurem rõhk veiste ja hobustega kauplemisel ning selle toimumiskohaks oli siis hoopis Lohusuu). Hiljem aga peeti siinkandis juba ka puunõude laatasid.

Avinurme tünnilaat. Foto autor: Rene Kundla (allikas: err.ee)

TÄHTPÄEVI OLI TEISIGI


Näiteks ..

95

1925. aastal ehitati Ulvi Piimaühistu meierei, mille teisel korrusel toimetas perenaiste selts.

Ulvi Piimaühistu meierei (koorejaam) 1935. aastal hoone 10. juubelil

60

1960. aastal ilmus etnoloog Ants Viirese “Eesti rahvapärane puutööndus”, mis on silmapaistvaimaks allikaks Avinurme traditsioonilise puukäsitöö kohta. 2020 möödus 5 aastat Viirese surmast.

Aspirant Ants Viires võsavikatiga Tolmumetsa talus, Kõrve külas, Avinurme vallas 1947. a. Foto autor: Veera Fuchs (allikas: ERM)

40

1980. aastal valmib Maetsmas (tänate piiride järgi Avinurmes) arhitekt Toomas Reini projekteeritud Avinurme kolhoosi eramu. Seejuures lõppeva aasta 17. aprillil tähistas Rein oma 80. juubelit.

Eramu Avinurmes, arhitekt Toomas Rein (allikas: Eesti Arhitektuurimuuseum)

Ja eks seda tähtpäevade loetelu võiks veelgi jätkata suuremate ja väiksemate sündmuste, silmapaistvate inimeste sünni- ja surmaastapäevade ning muuga. Mõned neist juubelitest – näiteks Heiki Kalause 70. sünniaastapäev – õnnestus eriolukorra kiuste ära tähistada, teised – näiteks Avinurme kooli 100. juubel – saavad tagantjärgi tähistatud uuel aastal, mõne tähistamine jääb aga järgmist tähtpäeva oootama.