EESTI OMARIIKLUSE LOOMINE

Eesti omariikluse saavutamine leidis aset keerulises ajaloolises situatsioonis. Venemaal algas 1917. aasta märtsis (vana kalendri järgi veebruaris) revolutsioon, mis viis keisrivõimu kukutamiseni ja Venemaa Vabariigi loomiseni. Novembris (vana kalendri järgi oktoobris) toimus omakorda oktoobrirevolutsioon, millega bolševikud kukutasid Ajutise Valitsuse ja asutasid Venemaa Nõukogude Vabariigi. Venemaa sündmused panid tegutsema ka Saksamaa, mis otsustas rüütelkondade palvel Eestimaa ja Liivimaa kubermangud oma kaitse alla võtta. Nende sündmuste tormis õnnestus 1918. aasta veebruaris välja kuulutada iseseisev Eesti Vabariik.

Maetsmast pärit Eesti Asutava Kogu ja Riigikogu I–IV koosseisu liige Arnold Süvalep on kirjeldanud Eesti iseseisvumist kui siinse rahva “ammuigatsetud unistuse” täitumist hiljem Ajaloolise Ajakirja veergudel (nr 3, 1938):

Käesolevate ridade kirjutaja mäletab oma lapsepõlvest kuulnud olevat külapoliitikute unistusi Eesti iseseisvuse võimalusist ja Maailmasõja puhkedes olid need jutud vist küll kõikides linnades intelligentsi ringides tavalised, kusjuures vaieldi, kumma poole võit Eestit tema unistustele lähemale viiks. Vastutavad poliitikategelased muidugi ei saanud avalikult nii riskantsetel teemadel rääkida, ka puudusid veel võimalused unistuste realiseerimiseks.

Uus mõte ei oleks nii ruttu jõudnud pikaldase eestlase hinges küpseda, ta oli juba varemini rahva seas kodunenud.

See ongi Eesti Iseseisvuse saabumise üks iseloomustavamaid jooni, et mõte valmis ja küpses esmajoones rahva enda seas, kuni rahvusvaheline olukord võimaldas ka poliitikameestel temast kinni haarata.

Avinurme Koduloomuuseumis oli 1990. aastal loodud stend, mille põhjal ja väikeste täiendustega anname ülevaate omariikluse taastamisega seotud sündmustest 1917.–1918 aastal.

1917

1917. AASTA SÜNDMUSED AVINURMES
(Avinurme koduloomuuseumi stendillt)

Siinsed põllud ei suutnud rahvast toita ja seetõttu hangiti leiba puunõude valmistamisest, mille vastu laatadel vahetati vilja. Kauged laadasõidud laiendasid silmaringi ja ka poliitilisi teadmisi. Pikkadel sõitudel oli aega mõelda ja unistada tulevikust.

Pärast tsaari kukutamist 1917. aasta veebruaris loodeti ka talupoegade unistuste täitumist – saada oma põllulapp –, kuid 14. juulil kokkutulnud Maapäev ei täitnud neid lootusi. Sellele pettumusele lisandusid veel jätkuv sõda ja taganeva tsaariarmee omavoli.

1917. aasta suvel hakkas ilmuma VSDT(b)P [bolševistlik Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei] Põhja-Balti organisatsiooni häälekandja “Maatamees”, mis kutsus talupoegi üles võitlema ise oma õiguste eest.

Meie piirkonna kehvikute eesotsas oli Piilsi külast pärit Mihkel Sild. Ta oli sündinud endises Soldativälja kõlas Ülesoo talus. Peres oli 8 last, seetõttu tuli varakult tööle asuda. Mihkel Sild oli teadmistehimuline ja täiendas oma teadmisi iseõppimise teel. Ta valdas vene, saksa, inglise ja soome keelt. Sild oli alati nõus aitama, kui oli vaja kirjutada palvekirju või avaldusi.

Kui 1917. aastal levisid kuuldused pöördelistest sündmustest Petrogradis, koondas Mihkel Sild siinsed talupojad võitluseks oma õiguste eest.

24. novembril 1917 moodustati Avinurme Töörahva Nõukogu. Selle liikmeks valitud saadikud – neid oli 18 – avaldasid toetust Nõukogude võimule. Asuti ka tegusema: Pärniku kõrts kuulutati rahva omandiks ja kavatseti sinna luua algkool, ägedalt võideldi puskariajajatega, moodustati rahvamiilits …

Palju plaane jäi veel ellu viimata. Ei jõudnud ka kehvikutele maad anda, sest algas saksa okupatsioonivägede sissetung. Avinurme punakaardi salk osales saksa vägede tagasitõrjumises. Oli puudus relvadest, polnud väljaõpet ja seetõttu tuli taganeda.

1918. aasta novembri lõpus õnnestus veel mõneks kuuks võimule tulla, kuid ka seekord ei suudetud oma unistusi teostada.

1918

1917.–1918. aastal oli Avinurme vallavanemaks MIHKEL MÄGI (Madise p.), kes Eesti iseseisvumisel andis Eesti Vabariigi Avinurme vallavanemana ametitõetuse.

AWINURME WALLAWANEMA AMETITÕOTUS
(Avinurme koduloomuuseumi stendillt)

Eesti demokraatilise Vabariigi kodanikuna tõotan pühalikult oma südame tunnistuse järele ustavaks jääda Eesti demokraatilisele Vabariigile ja tema riiklist võimu kandvale Ajutisele Valitsusele, kuni rahvas Eesti Asutava Kogu kaudu oma tahtmisele vastava riigikorra kindlaks on määranud ja maksma pannud. 

Pühalikult tõotan oma parema arusaamise ja südame tunnistuse järele, kõik minu peale pandud ja edaspidi pandavad kohustused ausasti ja õiglaselt täita, selle juures oma täit jõudu ja oskust, tarvilisel korral ka vara ja elu ohverdades isamaa ja rahva hea käekäigu kasuks ja Eesti demokraatilise korra loomiseks ja kaitseks.

Kõigi selle teostamiseks kohustan ennast Eesti demokraatilise Vabariigi Ajutise Valitsuse ja tema poolt seatud võimude ees tõrkumata, sõnakuulmist üles näitama ja oma tõotust suguluse, sõpruse ja isikliste kasude peale vaatamata kindlaste pidama, teades, et vastasel korral mind vali nuhtlus ähvardab. 

Seda tõotan mina pühalikult ja kinnitan oma allkirjaga.

Avinurme vallavanem: Mihkel Mägi

abid: M. Koppel ja J. Väli
valla sekretär: Oskar Jaagund