1938. aasta 4.–11. detsembril peeti Avinurmes, nagu mujalgi Eestis, Raamatunädalat, mis oli suunatud meie “tumma sõbra” toetamiseks, raamatute viimiseks lugejale lähemale.
read more >Rubriik: 20. SAJANDI I POOL
Traditsioonilise puukäsitöö tegemisel oli üheks keskseks töövahendiks pink ehk TÖÖJÄRG, nagu seda Avinurme keeles nimetati, või tööjäri, nagu seda uuemas pruugis kutsutaks. Tänapäeval me kujutleme puutööpingist mõeldes ette ilmselt pigem kruupinki (ehk tisleri– või puusepapink), mis on aga uuem nähtus. Ants Viirese hinnangul on see vast 2–3 sajandit vana ilming, mis jõudis Eesti maapiirkondadesse alles 19. sajandi lõpus ja hiljemgi. Ent Avinurme mehed eelistasid muistset tööjäri. Uurimegi Viirese Eesti Rahvapärase puutöönduse (1960) kaudu, milliseid puutööjärisid Avinurme mehed kasutasid.
read more >
Vaktsineerimise ajalugu algab rõugete vastu pookimisega ning tähtsündmuseks peetakse 1796. aastat, mil inglise arst Edward Jenner (1749–1823) viis ta läbi esimese kaitsepookimise. 18. sajandil olid rõuged väga levinud ja äärmiselt ohtlik haigus, millesse suri Euroopas igal aastal u. 400 000 inimest. Ka Eestis olid haiguspuhangud iga-aastased ning sagedased olid ka suuremad epideemiad. Ent u. 200 aastat peale Jenneri vaktsineerimismeetodi tutvustamist, 9. detsembril 1979, kuulutati võitlus rõugetega edukalt lõppenuks. Aga vaktsineerimise lugu algas juba varem ning ka Liivimaal ja Avinurme kandis tehti vaktsineerimisega algust pea pool sajandit enne Jenneri saavutust.
read more >
2. novembril (vana kalendri järgi 21. okt) 1881. aastal sündis Mihkel Sild – Avinurme valla üks silmapaistvamaid pärandikogujaid, kelle pea 35 aastat väldanud kaastöö tulemusel on mitmetes Eesti mäluasutustes – Eesti Rahva Muuseumis, Eesti Kirjandusmuuseumis, Eesti Ajaloomuuseumis, Teatri- ja Muusikamuueumis jne –talletatud Avinurme piirkonna ajaloost ja paljude avinurmikute mälestustest sadu väiksemaid ja suuremaid infopalasid kohanimedest rahvajuttudeni, noodikirjadest hoonete skeemideni, rahvatarkustest talumajapidamise ja kohaliku eluolu kirjeldusteni.
read more >
Oktoobrikuus on Avinurmes veel üks sünnipäevalaps, kes tänaseks on ajaloohõlma kadunud: 1. oktoobril 1946. aastal avati AVINURME HAIGLA. Ka Avinurme haigla lugu ootab veel põhjalikumat uurimist ja kirja panemist. Seekord anname esmase ülevaate mõnest inimesest ja seigast selle asutuse teekonnal.
read more >
Täna on Avinurme tuntud jaanipäeviti toimuva tünnilaada poolest, ent see ei ole esimeseks laadaks Avinurmes. Talurahvakultuuris olid laadad, perioodiliselt kindlas kohas toimuvad turud, ühtaegu nii peamiseks kaubandusvõrgustikuks, meelelahutuse pakkujaks kui ka oluliseks kohtumis- ja suhtluskohaks – pidupäevaks kogu perele. Esmalt olid laadad peamiselt linnades ja mõisate juures, ent 19. sajandil hakati üha enam korraldama talurahvalaatasid ka maapiirkondades.
read more >
Septembris-oktoobris algas Awinurme meestel laadahooaeg. Laadal käimisest tsaariajal rääkis Viiresele, kes 1947. aasta suvel, 5.–29. juulil ning 1949. aasta suvel, 28.–29. juunil käis Avinurmes puukäsitöö kodutööndust uurimas, ka KAAREL KOPPEL Maetsma küla Paalussaare talust.
read more >
Lugusid avinurmikutest võib vahel kohata ka ootamatutes kohtades. Üheks selliseks näiteks on 1931. aasta 3. septembril ajalehes Põhja Eesti (Narva ja Alutaguse häälekandja) avaldatud artikkel “Sügisesi suwituspilte Tõrwalast II. Tõrwala tüüpe“. Tõrvala ehk Smolka (ka Tervola), mis asub Narva jõe idakaldal, Kudruküla vastas, oli 20. sajandi alguses oma põlise männnimetsa ja kõrgete liivakallastega populaarne suvituspiirkond. […]
read more >
Esimese vabariigi ajal räägiti palju “pruutide koolidest”, mida leidus nii Eestis, Saksamaal, Jaapanis kui Ameerikas. Kodumaal nimetati nõnda rahvasuus kodumajanduskoole ja kodutööstuskoole, kus naisterahvad õppisid kõikvõimalikke kodumajapidamises vajalikke oskuseid alates koduhoiust, leiva valmistamisest ja pesu pesemisest kuni loomade- ja taimekasvatuseni. Ennekõike kandis seda nime Kehtna kodumajanduskool, ent nõnda nimetati ka teisi majapidamiskoole ning meile lähimas […]
read more >
Kui eelmisel puukäsitöö koolitusel õpiti valmistama painutatud kerega karpe, siis seekord võtsime käsile juba sammu võrra suurem töö: traditsioonilisel viisil painutatud kerega vaka valmistamise. Selle taustal on asjakohane heita pilk ka vakkade, külimittude ja sarjade valmistamise ajaloole Avinurmes – mida on Viires kirjutanud Avinurme sarjameistritest ning sellest, kuidas sarju ja vakku tehakse ning milliseid Avinurmest pärit sarju leiab Eesti muuseumitest.
read more >