2021. aastal möödub 200 aastat Avinurme kogukonnamagasi esmamainimisest ning 190 aastat tagasi, 1831. aastal ehitati Avinurme magasiait. Omaaegne magasiait on ainus siinne mõisa-ajast säilunud hoone, olles samal ajal ka silmale nähtamatu: aja jooksul on selle ümber ehitunud suurem hoonetekompleks, mis enda sees Avinurme vanimat hoonet peidab. Kirev on ka selle hoone saatus – magasiaidast sai meierei ja võitööstus, seejärel kolhoosikontor, misjärel pangakontor ning viimaks sotsiaalmaja. Ent unustada ei tasu ka magasiaida kui asutuse tähtsust omaegse talurahva elus.
read more >Rubriik: 19. SAJAND
Triangulatsioonimastid olid sajandialguse Eesti maastiku harjumuspäraseks osaks. Neid, maade kaardistamisel ja mõõdistamisel kasutatud palkidest ehitatud maste ehk maamõõtjate vaatetorne ehitati teatud vahemaadega kõrgematele kohtadele. Asukoha ja distantsi määras ära see, et mastide vahel oleks silmside. Tehniliselt nimetati neid torne triangulatsioonisignaaliks ehk – torniks (vahel ka trigonomeetriliseks signaaliks).
read more >
Traditsioonilise puukäsitöö tegemisel oli üheks keskseks töövahendiks pink ehk TÖÖJÄRG, nagu seda Avinurme keeles nimetati, või tööjäri, nagu seda uuemas pruugis kutsutaks. Tänapäeval me kujutleme puutööpingist mõeldes ette ilmselt pigem kruupinki (ehk tisleri– või puusepapink), mis on aga uuem nähtus. Ants Viirese hinnangul on see vast 2–3 sajandit vana ilming, mis jõudis Eesti maapiirkondadesse alles 19. sajandi lõpus ja hiljemgi. Ent Avinurme mehed eelistasid muistset tööjäri. Uurimegi Viirese Eesti Rahvapärase puutöönduse (1960) kaudu, milliseid puutööjärisid Avinurme mehed kasutasid.
read more >
Vaktsineerimise ajalugu algab rõugete vastu pookimisega ning tähtsündmuseks peetakse 1796. aastat, mil inglise arst Edward Jenner (1749–1823) viis ta läbi esimese kaitsepookimise. 18. sajandil olid rõuged väga levinud ja äärmiselt ohtlik haigus, millesse suri Euroopas igal aastal u. 400 000 inimest. Ka Eestis olid haiguspuhangud iga-aastased ning sagedased olid ka suuremad epideemiad. Ent u. 200 aastat peale Jenneri vaktsineerimismeetodi tutvustamist, 9. detsembril 1979, kuulutati võitlus rõugetega edukalt lõppenuks. Aga vaktsineerimise lugu algas juba varem ning ka Liivimaal ja Avinurme kandis tehti vaktsineerimisega algust pea pool sajandit enne Jenneri saavutust.
read more >
Täna on Avinurme tuntud jaanipäeviti toimuva tünnilaada poolest, ent see ei ole esimeseks laadaks Avinurmes. Talurahvakultuuris olid laadad, perioodiliselt kindlas kohas toimuvad turud, ühtaegu nii peamiseks kaubandusvõrgustikuks, meelelahutuse pakkujaks kui ka oluliseks kohtumis- ja suhtluskohaks – pidupäevaks kogu perele. Esmalt olid laadad peamiselt linnades ja mõisate juures, ent 19. sajandil hakati üha enam korraldama talurahvalaatasid ka maapiirkondades.
read more >
Tervikpuust tarberiistade valmistamine on üheks arhailisemaks tehnoloogiaks, mis oli valdav enne saagede, naelte jm töövahendite tulekut – ehkki mõningasel määral püsis hiljemgi.
read more >
Septembris-oktoobris algas Awinurme meestel laadahooaeg. Laadal käimisest tsaariajal rääkis Viiresele, kes 1947. aasta suvel, 5.–29. juulil ning 1949. aasta suvel, 28.–29. juunil käis Avinurmes puukäsitöö kodutööndust uurimas, ka KAAREL KOPPEL Maetsma küla Paalussaare talust.
read more >
Kui eelmisel puukäsitöö koolitusel õpiti valmistama painutatud kerega karpe, siis seekord võtsime käsile juba sammu võrra suurem töö: traditsioonilisel viisil painutatud kerega vaka valmistamise. Selle taustal on asjakohane heita pilk ka vakkade, külimittude ja sarjade valmistamise ajaloole Avinurmes – mida on Viires kirjutanud Avinurme sarjameistritest ning sellest, kuidas sarju ja vakku tehakse ning milliseid Avinurmest pärit sarju leiab Eesti muuseumitest.
read more >
Juuni lõpus algas heinateo hooaeg ning vikat oli reha ja heinahangu [avinurme murrakus heina-angu] ehk vigla kõrval üheks peamiseks heinatöö-riistaks. Ent rehast ja hangust räägime edaspidi, seekord vikatist.
read more >