Avinurme elu on ammusest ajast metsa ümber keerelnud ning just põliste metsade rohkus oli see, mida siinsele maastikule tunnuslikuks peeti. Rohkem on küll räägitud siinsetest metsadest kui kohaliku puukäsitöönduse sünnitajast ja tooraine pakkujast, ent Avinurme põlismetsad pakkusid materjali ka omajagu teistsugusele tööstusharule – laevaehitusele.
read more >Rubriik: AJATERAD
Tükikesi Avinurme ajaloost.
Laudnõude – jännide, toobrite, tõrte, vannide, astjate, palide, kappade, kannude, püttide, tünnide jm – valmistamisel on oluliseks tööetapiks see, mis puunõude tarvitajate eest reeglina varjatuks jääb: materjali varumine ja ettevalmistamine. Töökindlate puunõude valmistamine ei sõltu üksi osavusest riista valmistamisel, vaid samavõrra või ehk enamgi kvaliteetsest materjalist, mille varumine ja ettevalmistamine on omaette kunst – kesanemise ja lõhkumise kunst. Traditsioonilise puukäsitöö puhul oli materjali ettevalmistamine pikk protsess: riistapuu varuti ette aasta enne puuriista valmistamist ning sellel olid omad põhjused.
read more >
Iseseisvunud Eesti Vabariik alustas koheselt tegelema hoogsate raudteevõrgu arendamise plaanidega ning kavandatavate täienduste seas oli ka Sonda-Mustvee raudtee. 1922. aasta 22. jaanuaril avaldatakse Päewalehes (nr. 18) artikkel, kus teedetehnik ja kava üks koostajaid K. Kaal neid plaane lähemalt tutvustatab. Nagu me eelnevalt kirjutasime, oli Sondast oli metsaveo tarvis kitsarööpalise raudtee ehitamine Alutaguse metsade suunal alanud juba 1916. aastal ning 1921. aastaks oldi sellega Jõepereni jõutud. Avinurme jõuti 1925. aastal.
read more >
Avinurme on ajalooliselt metsarikas piirkond – nimetati ju ka valda peale Lohusuust (Rannavallast) lahku löömist Metsavallaks. Siinkandi külasid hüütakse sageli metsaküladeks, öeldes, et need asuvad paksu metsa ääres või talud kerkisid laante rüppe.
read more >
Eesti Vabariigi algusaegsete Avinurme vallavanemate nimekirjas on mõned lüngad, ent üks on selge – Avinurme vallavanemaks oli 1934–1938 Liivojalt ehk Rajalt pärit August Tooming. Nagu oli kirjas mõned päevad tagasi internetis liikunud infonupukeses 1936. aastast: 1934. aasta 7. veebruaril alustas tööd Avinurme uus volikogu, mis valis ka uue vallavalitsuse. Vallavanemaks sai August Tooming, tema abideks […]
read more >
2022. aastal jätkame Ajavaka pärandikoolis eelmisel aastal alustatud teemadega: jaanuaris algab Avinurme põrandateki mustrite lugemise ja talletamise kursus Veinika Västriku juhendamisel ning veebruarist alates jätkub traditsioonilise puukäsitöö meistrikursus Meelis Kihulase juhendamisel Vaata lisaks: http://ajavakk.ee/parandikool/ Veinika Västriku juhendamisel alustame 29. jaanuaril Avinurme põrandatekkide mustrite lugemise, talletamise ja loomise kursusega. Kursus on osa suuremast projektist, mille eesmärgiks on […]
read more >
Möödunud aasta kokkuvõtteks ülevaade tähtpäevadest, mis 2021. aastal Avinurme kandis olid. Mõnedest neist jõudsime kirjutada, mõnest kirjutame edaspidi. INIMESED Mõned silmapaistvad Avinurme inimesed, kellel 2021. aastal sünnitähtpäev oli: 180 – AUGUST EDUARD SCHULBACH (23.03.1841 Laekannu – 15.06.1894) – Maetsma koolmeister, Avinurme puhkpilliorkestri asutaja. 140 – MIHKEL SILD (02.11.1881–1942) – pärandikoguja ja pärandi korrespondent, seltskonnategelane. 135 […]
read more >
1863. aasta lõpus jõuavad siiamaile uudised, et kaks eestlast on Venemaa keistrilt auraha välja teeninud. Paar kohalikus ajakirjanduses avaldatud teadet on ka ainsad kättesaadavad infokillud selle sündmuse kohta ning suuremalt jaolt jääb meeste kangelastegu veel saladuseloori varju. Esmalt avaldatakse uudis saksakeelses ajalehes Livländische Gouvernements-Zeitung (nr. 147) 20. detsembril 1863, seejärel, väikese viivitusega, jõuab teade järgmise […]
read more >
2021. aastal möödub 200 aastat Avinurme kogukonnamagasi esmamainimisest ning 190 aastat tagasi, 1831. aastal ehitati Avinurme magasiait. Omaaegne magasiait on ainus siinne mõisa-ajast säilunud hoone, olles samal ajal ka silmale nähtamatu: aja jooksul on selle ümber ehitunud suurem hoonetekompleks, mis enda sees Avinurme vanimat hoonet peidab. Kirev on ka selle hoone saatus – magasiaidast sai meierei ja võitööstus, seejärel kolhoosikontor, misjärel pangakontor ning viimaks sotsiaalmaja. Ent unustada ei tasu ka magasiaida kui asutuse tähtsust omaegse talurahva elus.
read more >
Maalehe Targu Talitas ilmus detsembri alguses lugu “Jõulutoidud Avinurme moodi”, kus oli juttu ka peenleiva tegemisest. Toome selle loo kõrval ära ka Jaagapra talu rukkipüüli leiva ehk peenleiva retsepti, nagu Meida Planken (96 a.) selle Avinurme keeles kirja on pannud. Retsept pärineb Meida emalt, omaaegselt Jaagapra perenaiselt Katta Rosalielt.
read more >