2022. aastal jätkame Ajavaka pärandikoolis eelmisel aastal alustatud teemadega: jaanuaris algab Avinurme põrandateki mustrite lugemise ja talletamise kursus Veinika Västriku juhendamisel ning veebruarist alates jätkub traditsioonilise puukäsitöö meistrikursus Meelis Kihulase juhendamisel Vaata lisaks: http://ajavakk.ee/parandikool/ Veinika Västriku juhendamisel alustame 29. jaanuaril Avinurme põrandatekkide mustrite lugemise, talletamise ja loomise kursusega. Kursus on osa suuremast projektist, mille eesmärgiks on […]
read more >Rubriik: AVINURME NAINE
Maalehe Targu Talitas ilmus detsembri alguses lugu “Jõulutoidud Avinurme moodi”, kus oli juttu ka peenleiva tegemisest. Toome selle loo kõrval ära ka Jaagapra talu rukkipüüli leiva ehk peenleiva retsepti, nagu Meida Planken (96 a.) selle Avinurme keeles kirja on pannud. Retsept pärineb Meida emalt, omaaegselt Jaagapra perenaiselt Katta Rosalielt.
read more >5. detembril toimub Avinurme Kultuurikeskuses Jõulumaa ning sel puhul avame end. Raja poe vanas majas taas ka Ajavaka ateljee uksed, et need, kes veel ei ole jõudnud, saaks külavahele tulles üksiti uudistada ka siinsete naiste pärandkäsitööd – Avinurme põrandatekke. Ateljee uksed on avatud pühapäeval kell 10–17. Kõik huvilised oodatud! Ning juba uuel aastal algab meie […]
read more >Tünnitsehh, puidutsehh, tünnivabrik, tünnitehas, tünnitööstus – heal lapsel mitu nime. 6. septembril 1961 valmis Avinurme tünnitööstuse tootmiskompleks. Tünnitsehhi eelkäijaks oli 1951. aastal loodud Mustvee Rajooni Tarbijate Kooperatiivide Liidu Tööstuskombinaat, mille keskus oli Avinurmes. 1956. aastal moodustati tünnitsehh, uut tehasehoonet hakati ehitama paar aastat hiljem, 1958 ning valmis sai see 1961. aastal. Erich Pukk on üles tähendanud: 1. septembril hakkasid tööle uue tööstuse katlamaja ja kuivatid, 5. septembril jagati mehed brigaadidesse ning töö algas 6. septembril.
read more >Esimese vabariigi ajal räägiti palju “pruutide koolidest”, mida leidus nii Eestis, Saksamaal, Jaapanis kui Ameerikas. Kodumaal nimetati nõnda rahvasuus kodumajanduskoole ja kodutööstuskoole, kus naisterahvad õppisid kõikvõimalikke kodumajapidamises vajalikke oskuseid alates koduhoiust, leiva valmistamisest ja pesu pesemisest kuni loomade- ja taimekasvatuseni. Ennekõike kandis seda nime Kehtna kodumajanduskool, ent nõnda nimetati ka teisi majapidamiskoole ning meile lähimas […]
read more >Ootame kõiki huvilisi külla Avinurme Ajavaka pärandikooli A-teljeesse tutvuma lõimeripstehnikas Avinurme põrandatekkidega. Avame Ajavaka kangakudumise ateljee uksed 25. septembril Maal elamise päeval kell 12–16. Näitust saab külastada ka 26. septembril ning 2.–3. oktoobril kell 12–16. Näitus on avatud ka Täiskasvanud õppija nädalal, reedel ja laupäeval 15.–16. oktoobril, mil näituse vaatamisele lisaks saab proovida ka ise […]
read more >10.–12. septembril kell 12–16 ootame kõiki huvilisi külla Avinurme Ajavaka pärandikooli A-teljeesse tutvuma lõimeripstehnikas Avinurme põrandatekkidega. Seekordsete Muinsuskaitsepäevade teemaks on “Peidetud pärand” ning see märksõna kirjeldab täpselt just Avinurme põrandatekke, mida siinkandi naised 1950.–1970. aastatel, isegi veel 1980ndatel ulatuslikult kudusid. Oli ju nõukogude ajal kodutööndus pehmelt öeldes tabu ning Avinurme kandi naised kudusid seetõttu vaipu […]
read more >Sel teisipäeval ja kolmapäeval, 27. ja 28. augustil algas Ajavaka pärandikoolis Avinurme põrandateki kudumise kursus Veinika Västriku juhendamisel. Seekordse ettevõtmise eesmärgiks on taaselustada Avinurme piirkonnas Avinurme põrandateki kudumise traditsioon. Täpsemalt just lõimeripstehnikas põrandatekkide kudumine, mille poolest Avinurme naised 1950–1970ndatel silma paistsid. Alustuseks rääkis Veinika ka Avinurme vaiba kudumise traditsioonist ja siinsete vaipade eripäradest (loe sellest […]
read more >1934. aasta ajalehtedes kirjutatakse erak-naisest Mari Padrakust ehk “Metsa Marist”, kes elab omaette Paadenurme taga põlismetsas, kuhu on oma kätega ümbritseva looduse saadustest hurtsiku ehitanud. Awinurmes, [P]aadenurme küla taga põlismetsas elab juba üheksa aastat 70-aastane lesknaine Mari P. täielist erakuelu. Warem Wenemaal elades ta sattus rewolutsiooni keerisesse, mis puhul enamlased naise oma silme all tapsid […]
read more >