Eesti Vabariigi algusaegsete Avinurme vallavanemate nimekirjas on mõned lüngad, ent üks on selge – Avinurme vallavanemaks oli 1934–1938 Liivojalt ehk Rajalt pärit August Tooming.
Nagu oli kirjas mõned päevad tagasi internetis liikunud infonupukeses 1936. aastast:
1934. aasta 7. veebruaril alustas tööd Avinurme uus volikogu, mis valis ka uue vallavalitsuse. Vallavanemaks sai August Tooming, tema abideks Paul Tamm, Karl Lille ja Jüri Ansip. Revisjonikomisjonis olid Andres Paljak, Johannes Juurmann ja Meinhard Kadak.
Päritolu: Trükikäitis Postimees (Rahvusarhiiv EAA.2111.1.12272.1, fotot on kohendatud)
1935. aasta 27. septembri Maa Hääles (nr. 113) tutvustatakse August Toomingat pikemalt.
Awinurme wallawanem August Tooming.
Praegune Awinurme wallawanem A u g u s t T o o m i n g on sündinud 23. märtsil 1883. aastal Awinurme wallas Raja külas talupidaja pojana. Peale kohaliku külakooli lõpetamist astus õppehimuline poiss Tartu linnakooli, mille lõpetas 1903. a.
Sama aasta oktoobrikuus sõitis Tooming Wenemaale, Arhangelski kubermangu, kiis tegutses 2 aastat aktsiisiametnikuna. 1905. a. sõitis kodumaale isatallu tegelikuks põllumeheks.
W a l l a w a n e m a k s waliti hr. Tooming 1934. a. “wärskendawate tuulte kewadel”. Peale selle on ta püsinud Awinurme tulekinnitusseltsi kirjatoimetaja kohal terwelt 19 aastat.
A. Tooming on oma aja kohta saanud üsna tubli hariduse ja on ka end majandnsliselt heale järjele töötatud. Ametites kui ka eraelus on ta rahwale wastutulelik ja sõbralik, mida tõendab juba kauane tegutsemine kinnitusseltsiski. Ametiasjus on T. alati täpselt kohal, ehkki ta kodust wallamajja on üle 10 klm. maad.
Hr. Toominga kodu oma ümbrusega on ilusaim üksluises ja lausmaalises Awinurmes. Lehtmetsad, mäed, orud; põlised pärnad kesk awaraid põlde, – ruumikad elamud aedade rohelises, – see kõik ei lase aimata, et wiibime soises, metsastnnud Awinurmes.
Perekonnaelus on hr Tooming eeskujulik naisemees. 16-aastane tütar Hilja õpib praegu Wahi põllumajanduskoolis, 7-aastane Kalju kasutab weel ennekooliaegset wabadust, kuid lubab tingimata sama tubliks meheks kaswada kui isagi.
Isalt päritud talu aitab korras hoida abikaasa Lowiise, kes mehe sagedaste ametikäikude tõttu peab tundma õppima ka peremeeste muresid. Ehkki talu on wäiketalude liiki, suurusega 22 ha., on teenistuses aastasulane ja suwel päewilised.
Suur on Awinurme wald ja suur ta esimese kodaniku hool ja wastutus. Sama suur on aga ka hr Toominga populaarsus kainewerelise ja taibuka olekuga.
Mõned aastad hiljem, 1938. a. aprillis kirjutab Postimees, et Avinurme uueks vallavanemaks sai senine vallavanema abi Paul Tamm, sest August Tooming lahkus omal palvel. Põhjendusi senise vallavanema lahkumise kohta ei tooda. Poliitikast küll Tooming ei taandunud – 1939. aastal kandideeris ta vallavolinikuks ning samuti oli tegev kohalikus seltsielus.
1940. aasta 2. veebruari Postimehes kirjutati põgusalt Avinurmest ja siinsetest inimestest, nende seas toonasest vallavanemast Jüri Ansipist, Avinurme kooli juhatajast Oskar Kasest ning ka “pärisperemehest ja endisest vallaisast” August Toomingast:
Silmapaistwam mees wallas – August Tooming, endine wallaisa, kinnitas, et ei ole Awinurmes talu, kus ei tunta wõi kus ei walmistata puunõusid. Ta ise on ka suurperemees ning kui muud ei tee – no saunakappu ajawiiteks wahel ikka nokitseb; sest üldse on awinurmlase weres suur tusk uurdepeitli ja wiilmeistri [liimeistri, niirmeistri] järele.
Kui kaevuda sügavamale August Toominga perekonna ajalukku, siis tema esi-esi-…-isa oli u 1690ndail sündinud Paadenurme Tõnu, kelle poeg Toomas (1723–1763) asus elama Maetsma külla. Tõnu Tooma poeg Juhan sai juba perenime Toming. Ning tema poeg Jüri Toming (spnd. 1785) – Augusti vana-vanaisa asus elama Liivojale, mida hiljem Rajaks nimetati. Nii oli August põline avinurmik, kelle pere juured on mitmes Avinurme külas, ent olid juba 4 põlve Liivojal elanud.
August Toominga surma asjaolud on teadmata.
