Täna 95 aastat tagasi, st 11. jaanuaril 1926. a. asutati AWINURME ÜHISPANK.
Esimesed laenu-hoiuühingud ja -kassad loodi Eestis 20. sajandi alguses. Eesti rahvusliku ühistegevuse alguseks loetaksegi 17.03.1902. a. Eesti Laenu- ja Hoiuühisuse asutamist Tartus (Leetsar 1999: 33). Laenu- ja hoiuühingute asutamine hoogustus 1920. aastail. 1927. aastaks oli Eesti eri piirkondades 105 ühispanka, nende seas Avinurme Ühispank.
Pangaühistud ehk ühispangad olid ühistulistel põhimõtetel organiseeritud pangad, mille eesmärgiks oli liikmete varustamine vajaliku kapitaliga ning liikmetele mitmesuguste pangatehingute tegemine. (Leetsar 1999: 33–34)
Avinurme Ühispangal oli asutamisaasta lõpuks 61 liiget, omakapital 1103 krooni ja hoiusummasid 6102 krooni. Esimese tegevusaasta puhaskasum oli 46 krooni.
Samal 1926. aastal astuti Eesti Ühistegelise Liidu liikmeks. EÜL oli 1919. aastal asutatud ühistegevuslike organistatsioonide ühendus. Selle eelkäijaks oli (Tallinna) Ühistegevuse Edendamise Selts (e. 1915) ning mõlema eesmärgiks oli ühistegevuslike huvide kaitsmine riiklikul ja kohalikul tasandil, ühistegevuse arendamine jmt. Sinna kuulusid ühispankade kõrval ka piimaühisused, kaubatarvitajate ühisused jmt organisatsioonis.
Paar aastat hiljem kirjutatakse Ühistegelistes Uudistes (21. jaanuar 1928):
“Awinurme ühispank algas tegewust 1926. a. algul. Niihästi esimene kui ka teine tegewusaasta lõppesid wäikese ülejäägiga. Panga liikmete pere kaswab järjekindlalt, sama wõib öelda ka hoiusummade juurdewoolu kohta. Käesolewal ajal on pangal juba 85 liiget. Peab tähendama, et paari aasta eest alatud töö on nihkunud õiges suunas.”
Ühispanga 10. juubelile pühendatud artiklis (Ühistegelised Uudised, 10. jaanuar 1936) märgitakse, et tagasihoidlikule algusele vaatamata on pank aasta-aastalt kasvanud:
“Nii võib märkida liikmetearvu kui ka omakapitalide summa järjekindlat tõusu. Nii oli pangal 1935. a. alguks liikmeid 167, osakapitali 6.001,10 kr., tagavarakapitali 1.535,63 kr., amortisatsioonikapitali 145 kr., hoiusummasid 20.080,12 kr. Ühispank asub üüriruumes Avinurme vallamajas ja on avatud kolm korda nädalas igal esmaspäeval, kesknädalal ja reedel.”
Artiklis lisatakse: “Panga asjaajamist juhtis algusest peale kuni viimase ajani J. Rosenthal, kes aga vanuse tõttu ja tervislistel põhjustel loobus just juubeli eel teenistusest. Tema asemele asjaajajaks valiti prl. H. Vene.
Pank töötab ainult oma kapitalidega. Ühispanga asjaajamine ja arvepidamine on kõigiti rahuldav ning pank, kuigi väike, terve bilansiga ja elujõuline.
Panga praegusse juhatusse kuuluvad: Karl Jalak (esimees) ja liikmed: Toomas Raja ja Alfred Raja; nõukogusse: O. Kask (esimees) ja liikmed: A. Solba, J. Pukk, J. Ansip, P. Rekkerts, M. Mathiesen ja R. Ostrat; revisjonikomisjoni: A. Tooming (esimees), liikmed: A. Paljak ja A. Pomm.”
1939. aasta äriseisu kokkuvõttena raporteeritakse osakapitalina 12 534 kr., tagavarakapitalina 2841 kr., hoiusummadena 48 103 kr. ning varasid kokku 75 131 kr. Puhaskasum oli 620 kr., mis paigutati tagavarakapitaliks ja osakapitaliks ning sellest 50 krooni anti toetuseks Avinurme Vabatahtlikule Tuletõrje Ühingule. (Riigi Teataja)
* * *
1938. aastaks oli ühistuliste pankade (hoiu-laenuühistute, vastastikuste krediidiühingute, ühispankade) turuosa Eesti üldisel pangandusturul hoiuste osas 52%. (Vikipeedia: Hoiu- ja laenuühistu).
Hoiu-laenuühistute süsteemi likvideerimisega alustas nõukogude võim 1940. aastal, mil kuulutati moratoorium kõigis kommerts- ja ühistegelikes pankades, millega piirati hoiuste väljavõtmist. 6. augustiks 1940 olid kõik kommerts- ja ühispangad natsionaliseeritud. Sama aasta oktoobri alguses loodi NSVL Põllumajanduspanga Eesti Vabariiklik Kontor, mille koosseisus moodustati 111 põllumajanduslikku krediitühingut. Ka Avinurme Ühispank anti üle Avinurme Põllumajanduslikule Krediitühingule. Süsteem likvideeriti täielikult 1949. aastal pärast kolhooside moodustamist.
Allikaid:
“Awinurme Ühispanga tegewusest“. Ühistegelised Uudised, nr. 3, 21. jaanuar 1928.
“Avinurme Ühispank 10-aastane“. Ühistegelised Uudised, nr 2, 10. jaanuar 1936.
“Juubel Avinurmes“. Ühistegelised Uudised, nr. 3, 17. jaanuar 1936.
Riigi Teataja Lisa: seaduste alustel avaldatud teadaanded, 27, 28.02.1940.
“Natsionaliseerimisele kuuluvad ühispangad“. Ühistegelised Uudised, nr. 32, 9. august 1940.
Jaan Leetsar 1999. Ühistegevuse areng ja perioodid Eestis. Konspektiivne ülevaade. II vihik. Tallinn: Eesti Ühistegeline Liit.
Rahvusarhiivi lühiülevaade krediidiasutustest.