1992. aasta 13. veebruaril kinnitati Avinurme valla omavalitsuslik staatus.
AVINURME HALDUSJAOTUSLIK TAUST
Avinurme valla ajalugu ulatub tagasi 19. sajandi algusesse, kui Liivimaa talurahvaseaduste jõustumise järel (1819) hakati mõisade kaupa valdu moodustama. Algselt olid nn. mõisavallad mõisate kontrolli all, ent 1866. Liivimaa vallakogukonna seadusega pääsesid vallad mõisa eeskoste alt ning said riiklikuks haldusüksuseks, mida juhtisid kohalikud talupojad. 1871. aastal jagunes Avinurme vald Rannavallaks ja Metsavallaks, mis said Vabariigi ajal nimeks vastavalt Lohusuu ja Avinurme vald.
1945. aastal asutati Eesti NSVs kõige madalama tasandi haldusüksusena külanõukogud. Enamasti oli ühe valla territooriumil mitu külanõukogu ja nii ka Avinurmes, mis jaotus:
- Avinurme külanõukoguks
- Laekannu külanõukoguks (liideti 1954 Ulviga)
- Vadi külanõukoguks (liideti 1954 Avinurmega)
- Ulvi külanõukoguks (liideti 1976 Avinurmega)
- Piilsi külanõukoguks (mille territoorium jagati 1954. aastal Avinurme ja Lohusuu KN vahel).
Vallad eksisteerisid 1950. aastani, mil haldusreformiga likvideeriti Vabariigiaegne haldusjaotus, maakondade asemele tekkisid rajoonid ning valdade aset täitsid külanõukogud. Endise Avinurme valla territooriumil asuvate külanõukogude ühendamise järel tekkinud Avinurme külanõukogu kuulus lõpuks 1965. aastal moodustatud Kohtla-Järve rajooni.
1989. aastal otsustati Eestis läbi viia haldusreform ning minna üle omavalitsuslikule haldussüsteemile, võim detsentraliseerida omavalitsuslikele juhtimistasanditele ja luua selgem eristus riikliku ja omavalitsusliku juhtimise vahel. Omavalitsuse esindusorganiks sai reformijärgselt taas volikogu.
Seda reformi hakati ellu viima 1. jaanuaril 1990. Reformi raames sai ka Kohtla-Järve rajoonist maakond, mis nimetati 1990. aasta 26. märtsil ümber Ida-Viru maakonnaks. Taasiseseisvumise järel, 1991. aastal kavandati esimese tasandi haldusüksuste omavalitsusliku staatuse tunnustamist alustada 1. jaanuaril 1992. aastal.
AVINURME VALLA TERRITOORIUM JA KÜLAD
1992. aastal omavalitsusliku staatuse saanud Avinurme vald oli mõnevõrra teiste piiridega, kui enne Nõukogude perioodi.
Valda kuulusid nüüd Avinurme alevikule lisaks 16 küla: Adraku, Alekere, Kaevussaare, Kiissa, Kõrve, Kõrvemetsa, Kõveriku, Laekannu, Lepiksaare, Maetsma, Paadenurme, Sälliksaare, Tammessaare, Ulvi, Vadi ja Änniksaare. Valla külade nimistu oli Nõukogude perioodil lühenenud mitmete külade liitmiste tõttu, ent külanõukogude liitmisel oli Avinurme halduslikest piiridest välja jäänud ja Lohusuuga liidetud ka Piilsi, Kärasi ja Jõemetsa koos nendega liidetud küladega.
Ehkki Avinurme valla esimeses arengukavas (1992–1997) oli kirjas plaan taotleda Lohusuu vallalt Jõemetsa, Piilsi ja Kärasi külad Avinurme valla koosseisu, jäid nad siiski naabervalla osaks.
SÜMBOOLIKA
Avinurme valla sümboolika kujundas heraldik Priit Herodes, lähteideed pakkus välja Ants Jalakas, Avinurme kodu-uurija ja Muinsuskaitse Seltsi liige.
Herodes selgitas valla vappi ja selle motiive oma kavandis, märkides, et havi nurmel on seotud valla nimega (Avinurme nimelegendidega), kuusepuude motiiv osutab metsale ja selle töötlemisele, mis on vallas olulises rollis. Kuusnurkne täht on viide Tartumaa, kuhu Avinurme vald ajalooliselt kuulus, vapile ning samuti sümboliseerib kuut küla, mis olid siinses piirkonnas esimesena mainitud Poola revisjonis.
Lipul korduvad roheline kuuselõikeline muster ning kuusnurkne täht.
Herodese kavandid said Riigikantselei juures asuva Heraldikanõukogu heakskiidu ning Riigiminister kinnitas nad 20. mail 1992. aastal.
Kusjuures valla vapile tehti aasta teisel poole ka teine ettepanek, mis pakkus vapi kujunduseks rohelisel taustal kuldset höövlit kuldse höövlilaastuga ning selle all suunaga alt üles hõbedane haugi pea – samuti viitena valla nimele ja siinsele puutöötraditsioonile.
VALLAVALITSUS JA VALLAVOLIKOGU
Avinurme valla esimeseks vallavanemaks sai Aime Salmistu, kes oli 1978. aasta novebrist külanõukogu esimehena töötanud.
Esimese volikogu liikmeteks olid: Kalju Kalaus, Valdur Kirst, Heldur Kool, Arvo Korol, Viktor Kriiska, Irja Kukk, Ülo Kukk, Helgi Laula, Anna Lille, Hans Mõttus, Aivar Parfojev, Urmas Saar, Aivar Saarela, Arvo Senkel, Aime Sillamaa, Ene Taberland, Jaak Tamm, Arvi Tooming, Jaan Tooming, Priit Tooming, Ülle Tooming ja Evi Vaher.
Esimesed kohaliku omavalitsuse valimised toimusid 1993. aasta 17. oktoobril.
Vallavalitsus tegutses end. külanõukogu majas Ööbiku tänaval.
Aime Salmistu meenutas 2017. aastal valla taasloomist:
Valla taasloomiseks tuli teha arengukava. See oli üks raske kirja- ja mõttetöö, sest ega erilist näidist ei olnud võtta. Külanõukogus töötasid ainult sekretär Aire Jago ja esimees. Edasiminekuks võtsin tööle alates oktoobrist 1990 raamatupidaja Ene Simmuli, teise raamatupidaja Heli Kalavuse, maanõunik Jaak Tamme, sekretäri abi Imbi Kaarama, raamatupidaja Ruth Toominga, majandusnõunik Ants Rummeli, kassapidaja Kaja Labe, sotsiaalnõunik Vilma Raimetsa.
Mõtted, kuidas edasi tegutseda, said paberile: need läksid Tallinna arengukomisjoni, mis oli 12 liikmeline, ning nende poolt minule esitatud küsimused valla taasloomise kohta Avinurmes said vastused. Niisiis kõige tähtsam – Toompea – Ülemnõukogu Presiidiumi pika laua ees lp. Arnold Rüütel esitas põhiküsimused, milliseks kujuneb Avinurme vald, mis on põhiline inimeste tegevusala jne. Läks hästi: suutsin ära põhjendada vastused küsimustele. Siis tuli lõpulause A. Rüütlilt: “Üksmeelse presiidiumi otsusena täna 13. veebruaril 1992. a kuulutan Avinurme taasiseseisvunud vallaks!”
VALLA ESIMENE AASTA
Avinurme häälekandja “Awwinorm” 2009. aasta septembrinumbris tegi Imbi Kaarama ülevaate Avinurme valla esimesest aastast:
Ida-Viru Maavalitsus andis vallale üle riigivara: koolihooned, kultuurimajad, haigla, velskripunkti, lasteaia, raamatukogu , kalmistu maa-ala, Pärniku kooli ja Maetsma külakooli mälestuskivid ning tänavavalgustusseadmed.
Loodi Avinurme ja Ulvi põllumajandusreformikomisjonid
175 inimesele anti maad ajutiseks kasutamiseks, mis ei andnud eeliseid maa omandiõiguse taotlemisel, kuid kasutusse antud maa kuulus maksustamisele kehtimahakanud maamaksu seaduse alusel.
Vallavolikogu pidi andma omapoolse loa, kui sooviti majavaldusi või kortereid võõrandada.
Volikogul oli õigus anda üksikisiku tulumaksu soodustust. Soodustuse saaja- teks 4 või enama lapsega pered, üksikvanemad, kuni 18 aastastele makstav töötasu, kultuuri- ja spordiürituste toidurahade maksumus ning auhinnad ning politseinike töötasu.
Jaanipäevaks sai riik oma raha. Vallavanema I kuupalk oli 785 EEK
Vello Sillamaa ja Toomas Kivilo. (allikas: Avinurme valla arhiiv)
Valla töötajate ja asutuste kohta kirjutatakse:
Vallas töötas lausa 3 politseinikku: konstaabel ja 2 kordnikku
Avinurme KK õppis 218 õpilast, töötas 23 õpetajat, Ulvi Põhikoolis 71 õpilast 13 õpetajat.
Avinurme Keskkoolile anti ülesanne esitada taotlus Haridusministeeriumile alates 10. klassist traktoriõpetuse ja kodunduse sisseviimiseks õppeprogrammi.
Avinurmes töötas haigla – kokku 15 voodikohta – töötajaid 20.
Avinurme Rahvamaja katus jooksis läbi, uut kultuurimaja kõpitseti, loodeti, et kui Ida Viru maavalitsus raha juurde annab, avatakse hoone 1992. a. lõpuks. 1993. aastal tööd seiskusid.
Asutamisload anti esimestele Avinurme valla ettevõtetele:
Eraaktsiaseltsile TaRu (Ruslan Kuusk, Tarmu Tooming) kaupluse “TaRu Äri” loomiseks, eraettevõttele “Söökla-baar Avinurme” (Osvald Terep), AS Aviko komisjonikaupluse asutamiseks.
ALLIKAD:
Haldusreformi esimese etapi läbiviimise ning omandi- ja maareformi teostamise tagamiseks kohalike omavalitsuste poolt rakendatavate abinõude kohta. Riigi Teataja, 1991, 43, 520.
Liivi Uuet 2002. Eesti haldusjaotus 20. sajandil. Eesti Riigiarhiiv.
Imbi Kaarama 2009. Nii sai see kõik alguse. Awwinorm, september.
Aime Salmistu 2017. Meenutab esimene vallavanem Aime Salmistu. Awwinorm, jaanuar-veebruar.