Oleme Avinurme mõisasüdame hoonetest juba paaril korral kirjutanud, ent uurime veelkord erinevaid kaarte, et täpsustada kroonumõisa hooneid ja nende asukoht enne 1911. a. põlengut.
Eelmisel korral kirjutasime mõisa ja selle hoonete asukohast 200 aastat tagasi, nagu see on talletatud 1822–1827. a. valminud Avinurme mõisa kaardil. Mõisa peahoone asus Avinurme läbivast teest tänases vaates staadioni pool, “õpetajate maja” kõrval.
Üldjoontes sama pilt avaneb ka paarkümmend aastat hiljem, 1848.–1853. aastal valminud kaardilt, millele olulisema täiendusena on lisandunud magasiait (tänase hooldekodu osa).
Avinurme mõisa peahoone asub sel kaardil samas kohas, kus eelneval kaardilgi. Muidugi mõista on keeruline öelda, kui tõetruult on sellel kujutatud Avinurme mõisa peahoone, ent siiski umbes taoline viilkatusega maja see ilmselt oligi.
Hilisemast ajast enam Rahvusarhiivi kogus samaväärse detailsusega joonistatud kaarte ei ole. Järgmised kaardid, täpsemini plaanid, mis mõisasüdame ala mõnevõrra detailsemalt näitavad, pärinevad 1905. ja 1906. aastast, mil algas mõisa maade laialijagamine. Nendel käsikirjalistel plaanidel on mõisa hoonestu toonast seisu võimalik aimata aluskaardile (mida ei ole eraldi dateeritud) käsitsi lisatud sirgelduste kaudu. Näiteks on 1905. a. plaanil on mõisa viinaköögi ning kõrtsi hooned maha kriipsutatud ning peahoonest üle tee, jõepoolsele hooviosale on hariliku pliiatsiga joonistatud ristkülik:
Ent just see ristkülik markeeribki kohta, kus asus viimane mõisa peahoone, mis 1911. aastal tules hävines. Huvitaval kombel on sel plaanil välja joonistatud hilisema seltsimaja kõrval asuv park (nn Küchelbeckeri park) sealsete puudega, aga endises mõisa aias, tänase staadioni kaldal asuvad mõisa pärnad on joonistamata jäänud.
Üks viimaseid kaarte Avinurme mõisa südamest pärineb aastast 1906 ning sellel on mõisa peahoone juba konkreetsemalt oranži ristkülikuna (nr 1) uuel asukohal esitatud ning kõrtsi ja viinaköögi hooneid enam kaardilt ei leia.
Seekord on hariliku pliiatsiga kaardile lisatud hoopis 19. sajandi viimastel aastatel ja 20. sajandi alguses püstitatud hooned:
(2) krunt 51 peal toona plaanimisjärgus uus vallamaja koos kõrvalhoonetega (valmis 1912), ent ka vana kohtu- ja vallamaja;
(3) selle vastas hilisem Tuletõrje seltsimaja (valmis 1910);
(4) vallamaja kõrval asuv krunt 52 oli pakutud koolile (koolimaja ehitati sinna alles 1970ndate alguses)
(5) kooli krundi vastas, viinakööki ja kõrtsi ühendanud tee peal asus elumaja kõrvalhoonega (ehitamise aeg teadmata, ent maja on tänaseni kultuurikeskuse kõrval);
(6) endise Raja poe krundil olevat hoonet mäletati hiljem küüni või millegi taolisena;
(7) kooli krundist järgmisel lapil asus apteeker Seewaldi maja (tänane hostel, ehitati 1897);
(8) apteekri maja kõrval asuval krundil omakorda pastoraat (valmis 1905) ning kirik, mille ehitamist alustatigi 1906. a. (valmis 1909);
(9) mõisa peahoonest Maetsma pool, tänase hooldekodu kohal asus magasiait;
(10) sellest edasi mõisa rehi (selle vastas, üle tee asunud väiksema hoone funktsioon on veel teadmata);
Seega Avinurme kroonumõisa peahoone viimaseks asukohaks, nagu seda mäletas ka veel viimane hoonet näinud põlvkond, oli maanteest jõe pool. Seda, miks ehitati millalgi 19. sajandi II poolel uus peahoone teisele poole teed, ei mäleta enam keegi. Võib kahtlustada, et endine peahoone lihtsalt vananes ja ei olnud enam elamiskõlbulik – sest 19. sajandi ajalehtedest leiame me küll teateid mõisa sauna ja rehe mahapõlemisest, ent peahoonega seotud õnnetusi ei raporteeritud.
1911. aastal põles peahoone koos selle kõrval olnud abihoonetega maha. Endisest mõisakompleksit jäi seejärel alles veel magasiait, küün ja rehi-moonakate maja. Tänaseks on neist teatud mõttes alles kusagil hooldekodu hoone sees magasiaida maja. Ent endise kroonumõisa kõige silmapaistvamateks mälestusmärkideks on omal ajal peahoone kõrval, nüüd staadioni kaldal asuvad pärnad.
