Kes ei oleks kuulnud üle maa kuulsatest Avinurme puunõudest?
1933. aastal otsustas Haridusministeerium ja Eesti Koolinõunikute Ühing Eesti algkoolilõpetajate seas läbi viia ulatusliku uurimuse, mille üheks osaks oli ka õpilaste intelligentsuse taseme väljaselgitamine. See anti ülesandeks Juhan Torkile (1889–1980), silmapaisvale psühholoogile ja kasvatusteadlasele, kes oli lisaks Tartu Ülikoolile end täiendanud ka Leipzigis ja Hamburigis.
Kuna intelligentsuse mõõtmine oli Eestis uudne teema, tuli seatud ülesande teostamiseks esmalt kohandati eesti keelde ja siinsetele oludele Ameerikas kasutusel olnud “Riiklik intelligentsustest”. Selle B osa sisaldas informeerituse testi, kus esitati muuhulgas valikvastustega küsimusi ajaloo ja maateaduse kohta (õige vastus tuli alla joonida).
Ameerika algversioonis oli küsimus:
“Apelsinide poolest tuntud osariik on
Alabama
California
Louisiana
Texas”
Selle vasteks sai kodumaises intelligentsustestis:
“Oma puuanumate poolest on kuulus
Põltsamaa
Rakvere
Avinurme
Petseri”
(küsimus 18).
Kokku testiti rohkem kui 12 000 õpilast üle Eesti, seehulgas ka Avinurme ja Ulvi koolide õpilasi. Nimelt kui ainetestide tegemisel sai piirduda algkooli lõpetajatega, siis intelligentsustesti usaldusväärsus nõudis 2–8 klassi õpilaste testimist. Nii ulatuslik uurimus oli toona Euroopas esmakordne (Postimees, 6. veebruar 1936)
Tork lisas:
“lapsed on teste täitnud linnas kui ka maal andumuse ja huviga: lõpetamisel kuuled vaid „p a g a n a k ä r e” või „w a h w a o l i” kas tulete homme jälle” j.m; koolijuhatajad ja õpetajad on olnud igal pool erakordselt vastutulelikud ja asjast huvitatuina heameelega annud vajalikke lisaandmeid”
(Postimees, 6. veebruar 1936)
Paraku pole küll andmeid selle kohta, kuidas õpilased nimetatud küsimusele vastasid 
1939. aastal kaitses Tork selle uurimuse põhjal Tartu Ülikoolis oma doktoritöö “Eesti laste intelligents”, mis paraku sai talle peagi ka saatuslikuks. Aasta hiljem algas Nõukogude okupatsioon ning tema doktoritöö, mis muuhulgas osutas, et haritlaste lapsed sooritasid testi pisut paremate tulemustega kui lihttööliste lapsed, kuulutati reaktsiooniliseks ning antimarksistlikuks. Tork jäi ilma töökohast Tartu Ülikoolis ning 1944. aastal põgenes Läände. (Vikipeedia: Juhan Tork)
ALLIKAD
Juhan Torki 1939. doktoritöö “Eesti laste intelligents”. Tartu Ülikool.
“Eestis teostati intelligentsi rekorduurimus“, Postimees, nr. 35, 6. veebruar 1936.