Lugusid avinurmikutest võib vahel kohata ka ootamatutes kohtades. Üheks selliseks näiteks on 1931. aasta 3. septembril ajalehes Põhja Eesti (Narva ja Alutaguse häälekandja) avaldatud artikkel “Sügisesi suwituspilte Tõrwalast II. Tõrwala tüüpe“.
Tõrvala ehk Smolka (ka Tervola), mis asub Narva jõe idakaldal, Kudruküla vastas, oli 20. sajandi alguses oma põlise männnimetsa ja kõrgete liivakallastega populaarne suvituspiirkond. Sealt sai omale suvila – datša – üürida odavamalt kui Narva-Jõesuus ning soodsa kliima tõttu oli see ka sanatoorseks suvituskohaks.
Piirkonnas elasis valdavalt uusasunikest eestlased ja Tartu rahulepingu järel kuulusid Narva jõe paremkalda alad Eesti Vabariigi koosseisu, olles Virumaa osaks.
1936. aastal alustati piirkonnas diatomiidi kaevandamist, mille käigus avastati seal mitmeid arheoloogilisi leide.
Artikli autor kirjeldab sügisel Tõrvalasse puhkama suundunud marja- ja seenekorjamise huvilisi ning muuseas tutvustab ka “kanget Awinurme taati”, kes, nagu artiklist järeldada võib, on endale Tõrvalasse datša hankinud ja võimalik, et on seal just sanatoorsetel eesmärkidel puhkamas. Ent Tõrvala männikute värske õhu asemel on taat avastanud hoopis teise imerohu, mis aitab kõikide tervisehädade ja veel muugi vastu:
Minu tuttaw „datsu”-peremees on kange Awinurme taat. Puuriistade tegemine on hästi selge ja kõneleb “o” asemel “õ”. Ei ütle aga puuriistade tegemisega olewat palju tegemist teinud. Teinud waremalt peenikest maalritööd ja lõiganud klaasi. Klaasi tellinud otse wabrikust suuremal arwul. Seda tulnud küll laewaga Pihkwast, küll mujalt. Selsamal peremehel on astma-haigus. Matab wanal inimesel hinge ja teeb keha hädiseks. Kewadel oli terwisega õige otsas. Nüüd jälle hästi kõbus.
Wana seletab oma haiguse-lugu järgmiselt. Temal olnud „südamehalwatus”. Sellest saanud terweks, kuid tagajärjed jäänud. Käinud kõik arstid läbi. Keegi pole osanud haigust arstida. Läinud siis wiimaks Kuremäe kloostri juure. Seal olnud sel korral üks õige tark naistohter. See waadanud ja ütelnud: „Ma tean küll, mis haigus sul õn, (“on” asemel). Ma kirjutan sulle tähe. Too tähega apteegist rohi ära. See aitab.”
Toonud siis rohu ja maitsenud õige pudelist. Hästi paha ja mõru rohi olnud. Astunud kodu poole ja maitsenud wahete-wahel, kuni pudel tühi. Maigult olgu nagu koirohtu hulgas. Läinud apteeki tagasi ja küsinud, millest rohi keedetud ja kas koirohtu ka sees on. Öeldud, et see muud polegi kui koirohu wesi. Pole tema siis hakanud enam kallist rohtu ostma. Toonud metsast koirohtu ja tarwitauud heade tagajärgedega. Iga haiguse wastu olnud hea.
Nüüd ou ätil omal aias terwe koirohu-istandus. Kui haigus kallal, wõtab peoga koirohu oksalt seemneid ühes lehtedega, paneb suhu ning rüüpab wett peale. Ja haigus on kui käega wõetud. Sügisesel ajal arstib sellega ka kirpe. Kui panna koirohtu woodi, siis ükski putukas ei tulewat lähedale. Ühe sõnaga — on see üks hästi hea ja kasulik rohi, mis iga tõbe parandab. Küllap see aitab wast neeru- ja sapihaigusegi wastu ja kes-teab, ehk teeb tiisikusehaigusestki terweks.
Koirohi on vanadest aegadest tuttav ravimtaim, mida puhuti on lausa võlurohuks peetud, mis tõesti iga häda vastu aitab. Koirohuleotist soovitatakse kõhumurede, mao- ja maksahaiguste korral ning taime on kasutatud ka valude vastu.
Hilisemal ajal sai see kurikuulsaks absindi ja vermuti koostisosana. Ka absinti hakati esmalt valmistama ravijoogina, ent kui see hakkas ajaviitejoogina levima, arvati, et selle liigtarvitamisel võib koirohi neurotoksiini sisalduse tõttu tekitada tervisekahjustusi ning mitmetes riikides absindi valmistamine keelati. Nüüdseks on need keelud valdavalt tühistatud ning korralikult valmistatud absinti ei peeta muudest alkohoolsetest jookidest kahjulikumaks. Aga Eestiski on koirohi saanud kasutamist õllevalmistamisel nii mõrkja maitse andjana kui ravijana.
Ning koiroht on tõepoolest ka toimiv putukatõrjevahend nii toas kui ka aias – selle tugev lõhn on nii koide, kirpude, prussakate kui ka taimekahjurite peletaja, ent pidavat eemale hoidma ka hiired-rotid. Nii tasub kimbuke koirohtu toas ikka konksuotsas hoida.
Eesti rahvameditsiini andmebaasist HERBA võib lugeda pikemalt, mille vastu koirohtu kasulikuks abivahendiks peeti.