PLAANID JA TEGELIKKUS: SONDA–MUSTVEE RAUDTEE KAVANDAMINE 100 AASTAT TAGASI
Iseseisvunud Eesti Vabariik alustas koheselt tegelema hoogsate raudteevõrgu arendamise plaanidega ning kavandatavate täienduste seas oli ka Sonda-Mustvee raudtee. 1922. aasta 22. jaanuaril avaldatakse Päewalehes (nr. 18) artikkel, kus teedetehnik ja kava üks koostajaid K. Kaal neid plaane lähemalt tutvustatab. Nagu me eelnevalt kirjutasime, oli Sondast oli metsaveo tarvis kitsarööpalise raudtee ehitamine Alutaguse metsade suunal alanud juba 1916. aastal ning 1921. aastaks oldi sellega Jõepereni jõutud. Avinurme jõuti 1925. aastal.
Artiklis kirjutatakse, et Sonda-Mustvee raudtee sihiajamise tööd algasid 1921. aasta septembris. Tööd teostasid teedeinsener M. Nemirowitsh-Danishenko ja teedetehnik K. Kaal’i, kes koostasid ka raudtee ehitamise kava koos eelarvega, mille detsembris teedeministeeriumile esitasid. 1922. aasta 12. jaanuaril kiideti plaan ministeeriumis heaks.
K. Kaal rõhutab, et ühendusteede ning iseäranis raudteede tiheduse olulisust riigi majanduselus. Näiteks võibaldab hea teedevõrk vabrikud ehitada just sinna, kus on tööstuse laiendamiseks kõige soodsamad tingimused, sest tooraine juurdeveo ja saaduste väljaveoga ei teki siis raskuseid ja suuremaid lisakulusid, samas kui kehvade ühendusteedega piirkondades jääb majandus kängu.
Samuti on raudteevõrk seotud ka muude strateegiliste küsimustega, mida oli autori sõnul näha ka viimase sõja ajal.
Ent lisaks sellele seob Kaal teeolud ka rahvavalgustuse küsimusega – kehvade ühendusteedega maakohtadesse ei jõua ka ajalehed ja ajakirjad, eriti just kevadel ja sügisel, mil teeolud paljudes maakohtades läbimatud on.
Plaanitava Sonda-Mustvee raudtee haru looks lühima ühendustee pealinna ja Peipsi-äärsete maakohtade ning Mustvee alevi vahel. Mustveel on omakorda suvised veeteed teiste linnadega, nagu Tartu ja Narva, talvekuudel Jõgevaga. Ent alevist eemale jäävatest küladest väljapääsemine on väga keeruline. Seega näiteks jõuavad piimasaadused küladest turgudele peamiselt talvepoole, kui taliteid saab kasutama hakata. Samuti ei jõua kehvade ühendusteede tõttu kaugematele turgudele Peipsi kala, ehkki kalapüük on järveäärsete elanike oluline elatusviis. Korralike ühendusteede tõttu on ka kaup Mustvees kallim kui näiteks Tallinnas või Tartus.
Nii annaks Sonda-Mustvee raudtee võimaluse viia piirkonnast välja metsamaterjali, turvast, piimasaaduseid, liha, kala, sigurit ja sibulaid, samas tuua sisse vilja, väetuseid, riidekaupa, petrooleumi jm taluelus tarvilikke tarbeasju.
Tõepoolest – täna on keeruline ette kujutada toonaseid nigelaid teeolusid, mis soode ja metsade rüpes elavaid inimesi suurema osa aastast paiksena hoidsid ning panid ootama talvekülma, mis taliteid kasutada võimaldas. Nagu kirjutati ühes 1926. aasta artiklis (Maa, 2. aprill 1926):
Piiratud soodest ja ‘rabadest, asub meie „linn” kaugel kõigist liikumiskeskpunktidest. Kewadel ja sügisel, mil teed porised, on siit wäljapääs pea täiesti wõimatu, sest ümbruskonnas on teed äärmiselt wiletsad, eriti naaberwallas Awinurmes, kus Änniksaare küla kohal weoloom kõhuli poris peab waewlema. […] Talv toob otsemad teed ja kergema väljapääsu.
Ent Kaal toob oma artiklis Sonda-Mustvee raudtee kava kohta ka mõned huvitavad nüansid, mis erinevad hiljem valminud raudteest. Näiteks nägi 1922. aastal kinnitatus kava ette Sonda-Mustee vahele hoopis “laiaroopalise” raudtee ehitamist, mistõttu järgis trass ka laiarööpalisele raudteele esitatavaid kõveruste ja kallakute nõudeid. Kaal lisab, et tasase maa tõttu ei olnud kallakute minimaalsena hoidmine keeruline ning suuremad kallakud olid ette nähtud üksnes enne Änniksaare küla, samuti Kärasi küla juures ja peale Kodasaare küla. Ent see juba vihjab, et raudteed kavandati natuke teistsugust trassi mööda kui see 1926. aastaks valmis.
Kaal kirjeldab ka kavandatavat raudtee sihti täpsemalt, selgitades, et raudtee läheks:
- SONDA jaamast kolmandat tagavarateed mööda kilomeetri jagu Püssi poole, sealt käänab tee 75-kraadise nurga all paremale, peaaegu otsesihis Mustvee poole.
- Raudtee läheks umbes pool kilomeetrit pahemalt poolt JALATSE küla kuni vastutuleva metsasihini;
- metsasihti mööda paremalt poolt SIRTSU küla üle Hirmu jõe kuni JÕEPERE külani;
- u. 300 meetrit paremalt poolt Jõepere küla KAUKVERE küla peale (Tudu kõrval), mille põldude äärest, külast paremalt möödudes läheb see edasi OONURME külani välja;
- pahemalt poolt Oonurme äärt mööda Uru talu juurde ja sealt pahemale poole KIISSA küla otsa;
- sealt edasi u. pool kilomeetrit paremalt poolt ÄNNIKSAARE küla suundub MAETSMA küla peale, millest läbi jõudes, paarisaja meetri kauguselt enne Maetsma sae- ja jahuveskit läheb raudtee üle Avijõe;
- sealt edasi üle Maetsma turbaraba jõuab see KÄRASI küla alla välja (Käresi jääb vasakule);
- Kärasist tuuleveski sihis jõuab läbi KODASAARE küla KARUSOO küla parempoolsele äärele;
- sealt läheb otsesihis MUSTVEE alevi peale. Mustvee alevi postkontorist natuke maad Mustvee-Tartu maantee pool on raudtee sihi ots.
Seega esialgselt plaanitud Sonda-Mustvee raudtee erines hilisemalt nii rööpalaiuse kui trassi poolest. Hilisema 63 km pikkuse trassi asemel oli algselt kavandatud raudtee pikkuseks Sonda jaamast Mustvee alevini 57,035 km ning Mustvee jaamast sadamasse veel 1,239 km. Sadamaharu võimaldaks, Kaal lisas, otsekohest kraamivedu Peipsi laevastikuga sisemaa linnadesse ja vastupidi.
VAATA 1922. a. RAUDTEESIHTI LÄHEMALT
(Sonda-Mustvee raudtee plaan 1921, allikas: Rahvusarhiiv ERA.49.1.1353)
Planeeritud peatused ehk jaamad olid Sirtsus, Oonurmes, Änniksaares, Kodassaares ja Mustvees. Väiksemaid (alla 16 m) sildu oli plaanitud trassile 34, pikemaid 2 ning lisaks üks betoontoru. Ehituskulude vähendamise eesmärgil plaaniti kõik sillad ehitada puust.
Mis asjaoludel täpselt raudtee trass ümber tehti, ei ole hetkel teada. Küll aga esitati kavandatud trassi veel 1924 ja 1925. aasta Eesti raudteede kaardil. Seega muudatus tuli suhteliselt viimasel hetkel. Näiteks raudtee alla jäävate maade Raudteevalitsusele üleandmisel tehtud plaanid pärinevad aastast 1926 ning on saanud valitsuse kinnituse 1930.
Seejuures algse kava järgi plaaniti raudtee tarvis võõrandatava maariba laiuseks 44 meetrit – 24 meetrit vasakule, 20 meetrit paremale. Vasakule plaaniti 4 meetrit rohkem, et sinna tulevikus teine paar rööpaid maha panna. Kokku olnuks võõrandatavat pinda 279,58 hektarit, selle hulgas valdavalt põletuspuu mets (118 ja), heinamaa (75 ha), põõsastik (42 ha), lisaks soid, põllumaad, karjamaad, natuke ka teid, taluõuesid, aiamaid ja viljapuuaedu ning jõe-ja järvepindu.
Ühelt poolt on erinevus nende kahe trassi vahel nii väike, et raudtee valmimise järel ei hakatud uutel kaartidel isegi trassi ümber joonistama, vaid muudeti üksnes jaamade nimed ära. Teisalt kuivõrd Avinurme alevik kerkis teadupoolest just raudteejaama ümber, võiks kujutleda melu, mis oleks võinud osaks saada näiteks Änniksaarele või Maetsmale, kui ellu oleks viidud algne trass. Milline võiks olla Avinurme täna, kui Maetsma raba oleks läbinud raudtee?
Võibolla oligi põhjuseks see, rappa ehitamist peeti liiga keerukaks ja kulukaks, võibolla arvati, et plaanitud trass jäi administratiivsest keskusest ja kruusaküllasest Mõisakülas liiga kaugele. Ent võibolla avaldasid oma mõju teised toona plaanitud raudteetrassid, millest mitmed lõpuks paberilt kaugemale ei jõudnudki.
Kaal mainib näiteks plaani rajada Tallinn-Moskva raudtee, mis parendaks pealinna ligipääsu Peipsile veelgi. Sõlmjaamaks Sonda-Mustvee ning Tallinn-Moskva raudteede vahel oleks olnud Oonurme. Ent plaanidelt ilmneb, et üks võimalik trajektoor oleks toonud Tallinn-Moskva raudtee ka läbi Avinurme valla toonase põhjatipu – Kruusoja küla.
Lisaks sellele oli kavandamisel ka Pärnu-Mustvee kitserööpmeline raudtee, mis avanuks Alutaguse metsade rikkusele ja suvitajatele otsetee Pärnu ja Pärnu sadamasse. Mustvee raudteejaam oli algselt kavandatud nii, et see ühendaks Sonda-Mustvee ning Pärnu-Mustvee raudteed. Ka jaama reisijatehoonet sooviti Kaalu sõnul teha kahepoolse platvormiga nagu Tapal.
Lisaks osutab Kaal visioonile jätkata Mustveest raudteed lõuna suunas ning ühendada see riigi poolt plaanitav Tartu-Petseri raudteelõiguga, mis avaks tee Mustveest Lätimaale. Ehkki Tartu-Petseri raudteelõik avati 1930ndatel, siis Mustveest Tartu raudteeläbimurret ei tehtud. Plaanitud Pärnu-Mustvee rauteel oleks küll sõlmjaamaks Tartu suunal olnud Tapa.
Seega 1920ndate alguses oli Eesti riik ambitsioonikas ning plaanis kodumaa täita tiheda raudteevõrguga, mis avanuks Mustvee nii Tallinnale, Pärnule, Tartule ja Lätimaale kui ja Moskvale. Ent selleks ajaks, kui Sonda-Mustvee raudtee valmis sai, olid plaanid mõnevõrra tagasihoidlikumaks muutunud. Ning ajalootuultes hääbus viimaks ka Sonda-Mustvee raudtee.
