AVINURME AJAJOON

---

(Täiendamisel – saada oma täpsustused avinurme@ajavakk.ee)

1599 – Poola revisjon. Esmakordselt on mainitud Avinurme, Maetsma, Vadi, Laekannu, Adraku ja Kärasi külad.
Avinurme lähikonnast veel Lohusuu, Piilsi, Ninasi, Tammispää ja Vilusi külasid.

1641 – Rootsi adramaa revisjonis on nimetatud „Hubbinorm“ mõis, mis on Laiuse abimõis (ja ilmselt oli mõeldud siiski Awwinorme), mis kuulus Laiuse linnuse pealiku Erich Johannsson Zwillingile

1666 – Laiuse abimõisa asemele loodi Avinurme mõis (Awwinorm); seda peetakse Avinurme mõisa ametlikuks asutamisajaks; mõisa rajajaks oli Erik Carl Henriksson Fleming (1616–1679)
Kõverikul, Adrakus ja Piilsis asusid Avinurme karjamõisad.

1684 – Rootsi revisjonis on esmakordselt mainitud Ulvi* ja Kõveriku külad.
* Ilmselt mainitakse Ulvi asulat 1599. a. revisjonis nime all Jamavere või Jaamavere, teise nimekujuga (Wulffy) on seda mainitud ka 1638. a. Rootsi revisjonis.

1765 – Christian Masick (Masing) hakkas Piilsi karjamõisas piirkonna lastele kirjatarkust õpetama (kooli veel ei olnud)

1775 – Vadil ja Ulvil asutatakse kool Johan Georg Eisen von Schwartzenbergi nõudmisel

1801–1810 – Avinurme mõis on Wilhelm Küchelbeckeri pere kasutusvalduses

1831 – ehitati Avinurme mõisa magasiait

1860 – asutati Maetsma kool juba valmis koolimajas

1866 – loodi Avinurme (mõisa)vald talurahva seisusliku omavalitsusena, mis hõlmas Avinurme mõisa territooriumi, hõlmates ka Peipsi-äärseid rannakülasid

1871 – suur Avinurme vald jaotati kaheks: Avinurme metsa- ja rannavallaks (Metsa-Avinurme vald ja Ranna-Avinurme vald)

1870-1880 – talude päriseks ostmine Avinurme mõisast. Esimesed talud osteti Kiissa külas

1879 – August Schulbachi eestvedamisel hakkab tegutsema kihelkonna pasunakoor

1881 – asutati tulekahju korral vastastikuse abistamise selts (Tulekassa)

1882 – tegevust alustab Vadi laulukoor

1884 – August Schulbach asutab Maetsma kooli juurde orkestri

1888 – valmis Vadi koolimaja (maja tunnistati 1997. a. arhitektuurimälestiseks)
– Aleksander Sammelson asutas Vadi kooli õpilaste puhkpilliorkestri

1897 – valmis A. Seewaldi apteek-elamu, hilisem haigla (tänane hostel);
– rajati Avinurme surnuaed ja valmis kabelihoone

1899 – Vadi koolimajas oli esimene näitemängu pidu, kui mängiti Eiseni “Isaisa viis ja ” Teie käsu peale härra leitnant”

1903 – (mai) Maetsmas asutati Awinurme karskuse selts “Waprus”, esimene Avinurme vallas registreeritud selts
– (august) Vadil asutati muusika-lauluselts “Metsakaja”
– asutati Avinurme kogudus

1905 – (13. veebruar) avati Avinurme pastoraat (Avinurme valla 7. juuni 1904 protokolli nr 8 andmetel sai hoone valmis 1904)
– (mai) Avinurme riigimõis lõpetas tegevuse (viimase mõisarentniku Oebiuse rendilepingut ei pikendatud ega uuendatud)

1906 – tegutsemist alustas Vabatahtlik Tuletõrje Ühing
– jaotati taludeks Avinurme mõisa süda, mõis likvideeriti, tekkis Mõisaküla (Mõisa küla)

1909 – valmis Avinurme kirik (ehitamist alustati 1906, projekteeris Wilhelm von Stryk)
– Piilsis asutati Eesti Nooresoo Kasvatuse Selts 

1910 – valmis Avinurme Pritsimeeste seltsimaja

1911 – (19. mai) põles Avinurme mõisa elumaja ja laut

1912 – valmis Avinurme uus vallamaja (ehitajaks Jüri Peepson Laiuse vallast)
– asutati Avinurme raamatukogu (Avinurme Vabatahtliku Tuletõrjeseltsi juurde)

1913 – asutatu Laekannus Rahva Raamatukogu Selts (mõnel andmel 1917)
– asutati Avinurme Kaubatarvitajate Ühisus “Abi ”

1917 – tegevust alustas Ulvi Raamatukogu Selts

1918 – Avinurme Vallavalitsus muudetakse territooriumil elutsevate kodanike esinduseks
– loodi Maetsmas Raamatukogu Selts

1919 – loodi Avinurmes Põllumeeste Selts (mõnel andmel 1920)

1920 – moodustati Avinurme kihelkond, mis oli väikseim ja noorim Eestis
– asutati Avinurme Kõrgem Algkool ja Pärniku Algkool

1923 – valmis Ulvi koolimaja (1997. a. kuulutati arhitektuurimälestiseks)
– loodi Pärniku raamatukogu selts

1924 – asutati karskusselts “Edu”

1925 – asutati Ulvi Piimaühistu (märtsis) ja ehitatakse Ulvi Piimaühistu meierei

1926 – Sonda–Mustvee raudtee avalmine (1. august)
– asutati Avinurme Ühispank (11. jaanuar)
– loodi Avinurme Piimaühisus; endisest magasiaidast ehitati meierei;

1927 – valmib Avinurme jaamahoone

1928 – likvideeriti Avinurme kihelkond
– tules hävis Maetsma koolimaja. Kool viidi üle Avinurme vallamajja ja liideti Avinurme kõrgema algkooliga.
– valmib Vadi (“Metsakaja”) setsimaja (mõne allika järgi 1929; ehitamist alustati 1925)

1931 – (august-september) valmis Avinurme rausteesild

1932 – alustati Avinurme apteegi ehitamist (arhitekt Edgar Velbri)
– alustati Raja poe uue poehoone ehitamist (arhitekt Edgar Velbri)

1933 – (25. mail) avati Ulvi Rahvaraamatukogu seltsi rahvamaja (ehitust alustati 1932).

1937 – asutati Haridusselts

1939 – toonase sotsiaalministri seaduse alusel võetakse kaitse alla põlispuudena kaitse alla Piilsi kooli kasesalk (16 puud) (tänaseks hävinud)

1941 – valmis Piilsi uus koolimaja (ehitama hakati 1940)
– jaamahoone ja suur osa alevist hävinevad põlengus
– valmis Ulvi rahvamaja ([ümber]ehitust alustati 1937, põles maha 1973)

1944 – (19.–20. september) Avinurme lahing
– (sügis) Avinurme Vallavalitsus lõpetab tegevuse
– sõjatules hävis Vadi seltsimaja

1945 – asutati Avinurme Tarbijate Kooperatiiv endise Raja kaupluse ruumides

1946 – (1. oktoober) avati Avinurme haigla

1948 – loodi Ulvile kolhoos

1950 – (1. oktoober) likvideeriti vallad kogu Eestimaal. Kohapealseteks haldusüksusteks jäid Avinurme, Ulvi, Vadi, Laekannu ja Piilsi külanõukogud, mis allutati Mustvee rajoonile.

1954 – tegutsemist alustab Avinurme kolhoos (tegutses kuni 1997)

1958 – alustati Avinurme tünnitööstuse ehitamist

1959 – kaitse alla võetakse Avinurme vallas Uustalu tamm (tänaseks hävinud)

1961 – avatakse Avinurme lasteaed (vanas pastoraadis)
– Maetsmas alustavad jahimehed jahilasketiiru ehitamist
– (6. september) valmis Avinurme tünnitööstuse hoone

1962 – Avinurme sai elektivalguse

1963 – suleti Vadi algkool

1964 – avatakse II maailmasõja lahingukoha mälestussammas

1965 – avatakse Wilhelm Küchelbeckeri mälestusmärk

1966/1967 – moodustati Rahvakunstimeistrite Koondise “UKU” Avinurme jaoskond

1968 – (25. mai) Avinurme uue koolimaja nurgakivi panemine
– Avinurme–Mustvee raudteelõigu sulgemine, Avinurmest sai Sonda-Avinurme liini lõppjaam

1969 – asutati metsapunkti puhkpilliorkester, dirigendiks Evald Tamm

1972 – (1. mai) Sonda–Avinurme raudteelõigu sulgemine

1973 – Avinurme uue koolimaja, õpetajate maja ja katlamaja avamine

1977 – valmis Avinurme spordihoone, valmis spordiväljak (õpilaste, õpetajate ja lastevanemate ühistööna)

1977 – Avinurme sai aleviku nimetuse

1980 – Avinurme kolhoosi eramud (arhitekt Toomas Rein, 1974)

1983 – tegutsemist alustas Avinurme meeskoor

1987 – valmis Avinurme lasteaia uus hoone

1988 – alustati uue kultuurimaja ehitamist

1990 – avati Avinurme Koduloomuuseum (vanas pastoraadis)
– tegutsemist alustas Avinurme naiskoor

1992 – (13. veebruar) moodustati Avinurme vald; koosseisus oli 16 küla (Adraku, Alekere, Kaevussaare, Kiissa, Kõrve, Kõrvemetsa, Kõveriku, Laekannu, Lepiksaare, Maetsma, Paadenurme, Sälliksaare, Tammsaare, Ulvi, Vadi ja Änniksaare)

1993 – Avinurme kolhoos lõpetab tegevuse ning antakse üle varahoidjatele

1995 – vald rajab Avinurme haigla ruumidesse vanurite maja koos päevakeskusega (Vilma Raimetsa eestvedamisel)
– Avinurme rajati EMT tugimast

1997 – ilmuma hakkab ajaleht “Avinurme vald” (esimesed toimetajad Aime Salmistu ja Peeter Velt, 1998 – 2001 toimetavad vallalehte Aire Jago ja Jüri-Henn Uuetoa)
– (1. aprill) vallavalitsus kolib endisest kontorihoonest (Ööbiku tn) endisesse kolhoosi kontorisse

1998 – Vadil taasasutatakse muusika- ja lauluselts “Metsakaja”

1999 – (28. veebruar) avatakse Avinurme Kultuurikeskus
– asutati MTÜ Ulvi Naiste Ühendus
– asutati MTÜ Avijõe Selts
– tervisepargi ehitamiseks rekultiveeriti vana liivakarjäär

2000 – (23. juuni) algab Avinurme Tünnilaada, nüüdse Pütilaada traditsioon
– vallavalitsus kolib kultuurikeskusesse

2001 – vallaleht ilmub nime all “Avinurme Valla Leht” (toimetavad Linda Kivisild ja Aivar Saarela; selle nime all ilmub kuni 2008)
– asutati MTÜ Avinurme Kultuuri ja Hariduse Seltsi “Nurmetuled”

2002 – staadionile ehitatakse Avinurme laululava (projekti autoriks Arvi Tooming)

2003 – avatakse Avinurme Ujula
– Ulvi kooli sulgemine

2004 – asutati Puhkpilliorkester Avinurme MTÜ
– tegutsema asus Adraku Külaselts

2005 – asutati Avinurme Meeskoor MTÜ

2008 – asutati Avinurme Külavanemate Koda MTÜ

2009 – vallaleht hakkab ilmuma nime all “Awwinorm” (toimetab Mari-Liis Tikerperi)

2010 – (10. juuni) Avinurme Elulaadikeskuse avamine
– (18. juuni) Avinurme Puiduaida avamine

2012 – loodi Avinurme vabatahtlik päästekomando MTÜ Avinurme Pritsimeeste Selts  

2014 – Avinurme Konsumi pood (arhitekt Andres Põime, Lauri Vaimel, Anu Põime, 2013)

2017 – haldusreformi järel saab Avinurmest Jõgevamaa Mustvee valla osa
– “Awwinorm” lõpetab ilmumise

2018 – avati Avinurme kitsarööpmeline raudtee-muuseumi jaamahoone

2020 – asutatakse MTÜ Avinurme Ajavakk 🙂

2020 – Avinurme külade piirkond valiti Jõgevamaa aasta külaks

2021 (21. mai) – avati Kadunud külade kaar ehk kadunud külanimede kodu