Avinurme Ajavakk
Maikuu – lehekuu, külvikuu – laatasid nimetati ka mailaatadeks või kevadlaatadeks, ehkki mai algusesse jäid veel mõned jürilaadad (Pärnus ja Rakveres). Vanemal ajal ei olnud mai oluline laadakuu, sest siis algas juba kibedam põllutöö hooaeg. 1803. aastal laadakalendrist leiame üksnes suvistepühal peetud Vastseliina laada ning sajandi teisel poolel ilmusid lisaks eelmainitud Pärnu ja Rakvere laatadele kalendrisse ka Loodi mõisa, Karilatsi ja Võõpsu laadad, lisaks mõned laadad Liivimaa Läti aladel. Vabariigi ajal kasvab aga ka maikuiste laatade arv plahvatuslikult, ent jääb siiski arvukuselt eelnevatele kuudele alla ning laadateadeteski kurdetakse sageli, et maarahvas on põllutööga hõivatud ning seetõttu laadad hõredavõitu.

Igal pool, kus Eestikeel walitseb Eesti ja Liiwimaal, tuntakse Awinurme mehi. Isegi kodumaa piiridest üle Pihkwani käib nende kuulsus. Kuulsaks teeb neid nende puutöö. Iga laada pääl „Soome lahest kuni Walga-Pihkwani” on suured koormad puu-anumaid Awinurme wallast ostjaid ootamas. Laatadelt rändawad toowrid, pütid, panged, sarjad jne. wõib küll ütelda igasse mõisa ja talusse. Sellest tuleb, et Awinurme mehi nime pidi ehk kuulu järele igal pool tuntakse.

Postimees, nr. 102, 10. mai 1896. 

MAIKUISED TEATED

Maikuu ei olnud ka Awinurme meeste jaoks kõige olulisem laadakuu. Laadaülevaadete järgi hinnates väisati mais laatu eelnevatest kuudest vähem ning laadareisid jäid peamiselt kuu esimesse poolde. Samuti sagenesid maikuised laadareisid alles Vabariigi ajal, samas kui varasemast ajast on vaid üksikud teated.

Nimelisi teateid Avinurme meeste osalusest on 12 laada ja 2 turu ülevaadetes, lisaks on neid erinevas võtmes mainitud veel kahes paigas. Üldsõnaliselt on puunõude müümist mainitud veel 8 laadal ning ühe laada teates osutatakse puunõude puudumisele.

Valdav osa teadetest on 1920.–1930. aastatest. Tsaariajast leiame vaid kaks äramärkimist: 1899. aastal Võõpsu laadal ning 1912. aastal Rakvere turul.

Seejuures võibki täheldada, et Avinurme mehi puudutavates laadateadetes on esindatud pikema traditsiooniga kevadlaadad – Pärnu, Rakvere, Võõpsu – ning Karilatsi puhul mainitakse puunõude müümist üldsõnaliselt. Loodi kohta teateid ei leidnud. See ehk osutabki sellele, et laatade külastamise traditsioonid olid ka awinurmikutel pikaajalised ja püsivad.

Enim teateid ongi Pärnust, mis on üks vanematest järjepidevalt toimunud kevadlaatadest, ehkki avinurmikute kohalolu mainitakse seal alles Vabariigiaegsetes teadetes: aastatel 1924–1941 leiab nimelisi teateid 4, üldsõnalisi 6. Võõpsu laadalt on 3 teadet ajavahemikust 1899–1934.

Siiski sisenevad laadakalendrisse ka mitmed uued, vabariigiaegsed laadad: Tõrva, Jõhvi, Otepää, Haapsalu, Räpina jt.

Lähiümbruse laatadest nimetatakse Avinurme meeste osalemine ära Mustvee laadal ning üldsõnaliselt mainitakse puunõude müümist Lohusuu laadal.

Ent vähemalt laadateadete järgi on toodete valik kevadlaatadel suuresti sama kui varem ning olulisi hooajalisi erinevusi ei saa täheldada.

Alustuseks taas ülevaatlik tabel 1803–1940. a. peetud laatadest. Rohelisena taas laadad, mille teadetes on mainitud Avinurme mehi või Avinurme puunõusid, hallina laadad, kust on üldsõnalisi teateid puunõude müümisest. Seekord said roosakana märgitud laadad, mille teadetes Avinurme mehi mainitakse, ent ise nad laadal ei osalenud.

VAATA TABELIT SUUREMANA

PÄRNU JÜRILAAT

kuu esimene K ja N

Pärnu jürilaat, mis on üks pikemate traditsioonidega kevadlaatadest, toimus vana kalendri järgi kolmapäeviti ja neljapäeviti enne jüripäeva, ent uue kalendri järgi nihkus see mai algusesse.

1924. aastal leiab Wabas Maas (7.05.24) puunõude osas üldsõnalise teate:

Müügil wõis leida ka puunõusid, puust valmistatud majapidamise tarberiistu ja vankreid. 

Postimehe Pärnu väljaandes lisatakse (8.05.24), et hinnad olid puunõudel umbes samad kui eelmisel aastal. Kaja (10.05.24) omakorda täpsustab:

Puunõude hinnad 25 kuni 1000 margani tükk, alates wõi karbist ja lõpetades lihasoolamise nõuga.

1925. ja 1926. aastal mainitakse Pärnu jürilaada teates puunõusid samuti üldsõnaliselt:

Ei puudunud ka puunõud ning muu puukaup. (Postimees: Pärnu väljaanne, 7.05.25)

Eriti rohkesti oli müügil mitmesuguseid toiduaineid, talu willastriiet ja puunõusid. (Vaba Maa: Pärnu väljaanne, 6.05.26)

1928. aasta laadast avaldas Postimehe Pärnu väljaanne (2.05.28) lühikese ülevaate:

Vaatamata 1 mai pühale oli juba eile kogunud laadale rohkesti maarahvast. Suurel arvul on toodud müügile Rapla vankreid hinnaga 100—95 krooni tükk. Rikas on laat ka Avinurme puunõude poolest. Põrsastest, keda ka rohkesti müügil, nõutakse suuruse järgi 15—40 senti naelast. Hobuste hinnad näivad põllutööde alguse puhul olevat kerkinud. Nii nõutakse kehvavõitu tööhobustest juba 180—200 krooni, ja parematest 300 kr. ja enam. Kariloomi laadal vähepoole.

Pärnumaa Teataja (4.05.28) täiendas:

Laadale olid tulnud mitmed Awinurmelased oma puunõudega ja samuti ka Raplamehed wankritega. Puunõude hinnad olid wõrdlemisi kallid, sellepärast leidus ka wähe ostjaid. Nii maksid toobrid 280—360 senti, panged 100—120 s., pesunõud 700 s., suuremad wannid 1200—1500 s., külimitud 220 s. ja sõelad 150-160 senti.

Ent Pärnu Päevaleht (2.05.28) mainib üldsõnaliselt:

 Müügil olid peaasjalikult põrsad, puunõud ja wankrid.

1929. aastal osutab Postimees (Pärnu väljaanne, 10.05.29), et majanduslikult raske aasta tõttu oli ostuhuvi laadal loid ning mainib üldsõnaliselt:

Keskmine oli puunõude laat. 

1931. aastal oli 5. mail alanud jürilaat kujunenud õige rahvarikkaks, sest “teed olid parajasti muutunud kuiwaks ja maamehel raha häda küllalt suur”. Ning nagu juba artikli alapealkirjas märkimist leiab, siis:

Suure ala laadaplatsist wõtsid oma alla Rapla tööwankrid ja Awinurme puunõud. (Pärnu Päevaleht, 6.05.31)

Pärnu Päevaleht, 6. mai 1931.

Ka Postimees (8.05.31) märgib sama laada kohta:

Siilma torkas Rapla tööwankrite ja Aivinurme puunõude rohkus, rikkalikult oli müügil ka mitmesugust käsitööd. 

1933. aastal rikkus äge vihm laada esimese päeva ära – kohal olid peamiselt kaugemalt tulnud inimesed, kes olid teekonda enne vihmasadu alustanud. Nii oli ka kaupa laadal siiski rohkesti (Pärnu Päevaleht, 3.05.33):

Eriti oli rohkesti toodud müügile puunõusid ja hobuseid.

Laadaülevaate pealkiri ajalehes Pärnu Päevaleht, 3. mai 1933 (Digar)

1934. aastal kirjutab Waba Maa (4.05.34), et laat algas juba teisipäeva õhtupoolikul, 1. mail ning kolmapäeval kujunes see õige elavaks:

Wäga rohkesti oli laadale toodud põrsaid, hinnad olid kõrged. 30—50-naelalisest põrsast küsiti 15—20 krooni. Keskmistest tööhobustest nõuti 80—120 krooni. Kariloomi oli wähe. Head äri tegid Awinurme mehed oma puunõudega. Kihnulased ja ruhnolased purjetasid Pärnu alla oma kaubaga — hülgeraswa, kiwide ja kartulitega. Nende kaubal oli minekut.

1940. aastal toodi laadaülevaates esile seda, et müügile oli toodud rohkelt hobuseid. Lõpus lisatakse:

Laadale oli ilmunud ka rohkelt rannarahvast paatidega ning avinurmelasi puunõudega. Laada lõppedes vooris pikk voor puunõusid linnast uut laata otsima. (Uus Eesti, 10.05.40)

1941. aasta laada puhul mainitakse üldsõnaliselt (Töörahva Hääl, 8.05.41):

Laadale oli toodud rohkesti hobuseid, põrsaid, lehmi, puunõusid, põllumajandussaadusi ja muud laadakaupa.


RAKVERE JÜRILAAT

muutuvad kp.

Rakvere jürilaat toimus lihavõttepühade kuupäevast sõltuvalt enamasti aprilli viimastel päevadel, ent mõnel aastal sattus ka mai algusesse.

Nii peeti see 1934. aastal näiteks 2. mail ning ilusa ilma tõttu oli see eriti rahvarohke, sest maarahvas tegi enne algavat tööaega veel tarvilisi oste. Virumaa Teataja (5.05.34) kirjutab, et kui tavaliselt oli jürilaat suur hobuselaat, siis seekord oli see mõnevõrra tagasihoidlikum. Rohkelt oli põrsaid, kevadise laadakaubana pakuti ka istutusmaterjali – puid ja põõsaid – ning seemneid.

Awinurme mehed olid laadal waprasti wäljas oma puunõude ja wankriratastega.

Muu laadakauba osa lisatakse:

Jahisaagist pakuti metsiseid, hind 3 kr. Wõrdluseks olgu märgitud, et riigimetsas metsise küttimise eest tuleb maksta 5 kr.

1939. aastal oli “elawuseta kevadlaadale” inimesi tulnud hoopis vähe. Loomalaadal oli ainult 37 hobust ja sarvloomi ei olnud ühtki. Põrsaid oli toodud Petserist, Elvast ja Pukast suuremal arvul.

Puunõusid oli Avinurmest laadale toodud paar koormat. Pesupalide hinnad 6—9 kroonini. (Põhja Kodu, 5.05.39)

Avinurme mehed Rakvere laadal 1927. a. (Eesti Põllumajandusmuuseum, EPM FP 70:1)

RÄPINA LAAT

2. mai

1931. aastal peeti Räpina mailaat 4. mail ning Postimees (7.05.31) märgib laadaülevaates ära:

Halwa tee tõttu puudusid Awinurme puunõude kaupmehed.

1934. aastal kirjutab Kaja (4.05.34), et Räpina alevis 2. mail peetud laat kujunes õige rahva- ja kaubarohkeks. Laadakaubana tuuakse välja põrsad (neid oli müügile toodud enneolematu hulk), piimalehmad (neid oli vähe), vasikad, linad, kartulid, nisu ja rukki. Lõpuks lisatakse:

Laadal ei puudunud ka Awinurme puunõud, kuid neid osteti wähe, sest praegusel ajal wäga paljud talumehed walmistatvad ise omale kõik wajalised nõud.


TÕRVA LAAT

2.–3. mai

1924., 1925. ja 1932. aastal mainitakse puunõude müüki Tõrva mailaadal üldsõnaliselt:

Muud kaupasid just õige rohkel arvul ei olnud, nagu seda vahest mõnel möödaläinud aastal ette tuli, nii näit oli puunõusid vähe näha. (Lõuna-Eesti, 7.05.24):

4 skp. oli Tõrwas mai laat, kuhu hea ilma tõttu palju inimesi oli kokku tulnud. Eriti rohkearwuline oli puunõude ja nahakauba müüjate arw, kuna ka kariloomi oli wõrdlemisi rohkelt laadale toodud. (Postimees, 7.05.25)

Elawamat kauplemist wõis märgata kariloomade, hobuste ja puunõude laadaosas. (Lõuna-Eesti, 5.05.32)

1933. aastal mainitakse taas üldsõnaliselt (Lõuna-Eesti, 4.05.33):

Laadaplatsil terved read puunõusid, koormatäied kalu ja wärskeid räimi.

1934. aasta laadast annab Maa Hääl (5.05.34) ülevaate:

Kolmapäewal peetud kewadlaat Tõrwas kujunes eriti rahwa- ja kaubarohkeks. Laadal leidus eriti palju nahakaupa. Pastlapaar maksis 1—1.40, säärikud 6—15 krooni. Kohale olid ilmunud ka Awinurme mehed oma puunõudega, milledest suuruse järele makseti 1—7 kr. Hobuste hinnad kõikusid 70—280 kroonini, keskmisest hobusest makseti 150 kr. Weiste hinnad kõikusid 50—100 kroonini. Rohkesti oli laadale toodud põrsaid, hinnaga 8—12 kr.

Tõrva alev 1920.–1930. aastatel. (Eesti Kunstimuuseum SA, EKM j 64141 FK 6915)

OTEPÄÄ LAAT

3. mai

1924. aastal peeti Otepää laat 5. mail ning poristele teedele ja vihmasele ilmale vaatamata oli see kauba- ja rahvarohke.

Paar Awinurme meest olid ka, waatamata halbadele teedele, laadale oma puunõusid müüma tulnud. (Teataja, 9.05.24)

Postimees (8.05.24) annab samast laadast pikema ülevaate, ent Avinurme mehi nimeliselt ei maini:

Samuti oli puunõude turg kaunis rohkearwuline müüjate poolest. Kolmjalad maksid 300—500 mrk., wannid 150—350 mrk., toobrid 200—500 mrk., kipid 50—75 mrk., külimatid 200—225 mrk., matid 45—75 mrk., sõelad 100—125 mrk., rautatud tööwankrid 9.000—10.000 mrk., wokid 750—300 mrk. 

1925. aastal mainitakse laadaülevaates puunõusid aga üldsõnaliselt (Tartu Teataja, 9.05.25):

Puunõusid ja laastudest korwistd oli laadal kaunis koguke, hinnad harilikud.

1937. aastal oli laat jäänud keskpäraseks ning Postimees (4.05.37) märgib ära:

 Puunõud puudusid müügilt.


MUSTVEE LAAT

3. mai

1933. aasta Mustvee laata kirjeldatakse Päewalehes (5.05.33) rahva- ja rahavaesena. Märgitakse, et loomi oli müügile toodud vähe ja needki jäid müümata, sest pakutud ostuhinnad olid müüjate jaoks liiga madalad. Samas lisatakse:

Awinurme puunõusid oli laadal rohkesti.

1939. aastal oli Mustvee laat seevastu kaunis rahvarohke. Hobuseid oli keskmiselt, veiseid rohkesti, põrsaid ja lambaid vähevõitu.

Rohkesti oli aga laadal awinurmikute puuriistu. Wankrirattad olid 12—16 kr. 4 tükki ja puuwärk 16 kr.

Ka kalu oli laadal väga palju. (Tartumaa Teataja, 8.05.39)


JÕHVI LAAT

3.–4. mai

1927. aastal oli Jõhvis kohal rohkelt laadalisi.

Kõige omapärasem osa laadast oli loomade ja puuriistade turg. Hobuste hinnad olid mitmesugused, setukad maksid 5—7 tuhat, keskmised tööhobused 12—16 tuhat ja head hobused 26—30 tuhat mk. Kõige rohkem osteti keskmisi tööhobuseid. Awinurme ja teised Peipsi äärsed käsitöölised olid laadale toonud omi produkte — walmis puuriistu, sõelu jne.

1930. aastal kirjutab Alutaguse Elu (10.05.30), et Jõhvi mailaat oli eeskujulik, aga seda laadaliste käitumise, mitte ostu-müügi tehingute poolest (arestimajja viidi ainult üks tuikuv “puurilind”). Ostu-müügitehinguid oli aga rahapuudusel vähevõitu.

Ka oli wähe puunõusid, mida muidu ikka murdu on olnud. 

1932. aastal peeti Jõhvi laat 6. ja 7. mail ning ilusale ilmale vaatamata oli see varasematest aastatest tagasihoidlikum.

Üldiselt oli kaupmehi rohkesti, eriti igasuguste tingel-tangelitega ning Awinurme riistadega, toolide — lännikutega. (Virumaa Teataja, 10. mai 1932)


ELISTVERE LAAT

4. mai

1934. aastal kirjutatakse 7. mail peetud Elistvere laada ülevaates (Tartumaa Teataja, 12.05.34):

Awinurme puuriistade müüjad puudusid. 


HAAPSALU KEVADLAAT

5. mai

1938. aasta kevadlaadal oli ilusale ilmale vaatamata harilikust vähem rahvast, mille põhjuseks peetakse seda, et maal on juba käimas kibe põllutöö.

Kaupmehi oli rohkesti. Peaaegu täiesti puudusid Awinurme mehed oma puunõudega. (Uus Eesti, 6.05.38)

1940. aastal kirjutatakse (Lääne Elu, 8.05.40), et laat, mida peeti seekord 6. mail, jäi rahvakehvaks – osalt seetõttu, et maal on juba põllutööd alanud.

 Laadalt puudusid igaaastased külastajad Rapla mehed oma tööwankritega, kuid Awinurmemeeste puunõudega oli täidetud nende mahapanemise koht rikkalikult. Lookadest nõuti 75—250 senti ja juba müügile toodud rehawartest 15—25 senti. 


Tapa laada kuulutus. Järva Teataja, nr. 52, 3. mai 1937.
TAPA MAILAAT

6. mai

1935. aastal kirjutab Järva Teataja (8.05.35), et seekordne Tapa mailaat oli nii rahva kui ka kauba poolest keskpärane. Kevadiste tööde jaoks tarviliku muretsemise kõrval toimus laadal ka taludesse suvisteks töödeks teenijate kauplemine. Ent tööotsijaid oli vähe ning palgad olid viie aasta tagusel tasemel (“Tüdrukuile pakuti 20—28 krooni kuus, kuna meesteenijaile 30—38 kr. Harwemail juhtudel ka kuni 40 kr.”) Palju trügimist oli hobuselaadal ning elav nõudmine ka põrsaste ja vasikate, ent ka marjapõõsaste ja viljapuude ning aia- ja juurviljaseemnete järele

Wastandiks eelmistele kordadele, oli seekord laadal puunõudega waid paar Awinurme meest. Erilist elewust nende kauba ostmisel ei olnud märgata.

Mainitakse ära, et tammepuu aamid maksid 8—10 kr. tk., toolid 1.5—1.9 kr. tükk.

1939. aasta Tapa laadal oli osavõtt hõre, mis oli osalt tingitud nii põllutööhooajast kui ka sellest, et laadapäeva oli edasi tõstetud. Muu kauba kõrval mainitakse:

Puunõusid oli kohal waid üks koorem. (Järva Teataja, 17.05.39)


NARVA MAILAAT

6. mai

1937. aastal kujunes Narva mailaat küllaltki vaikseks ning

Hoopis vähe oli laadal seekord puunõusid. (Uus Eesti Narva uudised, 7.05.37)

1938. aastal peeti Narvas laat 5. mail ning juba samal õhtul kirjutas Uus Eesti Narva uurised (5.05.38), et laat oli osavõtult üsna tagasihoidlik, suuremal arvul oli müügise toodud üksnes põrsaid. Lõpetuseks lisatakse:

Avinurme puunõude osakond oli seekord hoopis wäike. Müügil oli waid mõni üksik wann ja pesupali. Wannid maksid 2,5—4 krooni, pesupalid 4-6 krooni tükk. 

1939. aastal oli Narva kevadlaat pigem tagasihoidlik. Ainus suurema elavusega ala oli põrsaturg, ent rohkelt oli ka kevadist hooajakaupa – noori õunapuid (hind 1,5–2 kr.) ja marjapõõsaid (sõstrapõõsas 30–50 senti, vabarnad sent tükk).

Awinurme ja Lohusuu meeste puunõusid oli 6 Peetri tän. nurgal waid käputäis. Hinnad puunõudel püsisid endisel tasemel.

Lõpetuseks lisatakse, et loomulikult ei puudunud laadalt ka igasugune tsirkus ja õnnekarussellid. Uudisalana oli üles seatud ka 4-5 “käsikino” ja nn “jõuatomaati”. (Uus Eesti Narva uudised, 4.05.39)


HÄÄDEMEESTE KEVADE LAAT

9. mai

Häädemeeste laadaga on selline huvitav lugu, et laadaülevaadetes mainitakse Avinurme mehi kahel korral – 1935. ja 1938. aastal – ning üsna kummalisel kombel.

1935. aastal kirjutab (Pärnumaa Teataja, 14.05.35) muidu rahva- ja kaubarikka laada kohta:

Kahjuks osteti ka wähe puunõusid, mis küll hääduse poolest kuulsaist Awinurme omadest taha ei jäänud.

Ning ka 1938. aastal, mil kevadlaat oli “kaunis rahwarikas ja rohke kauba poolest”, nenditakse:

Kodukäsitööd oli laadale rohkesti loodud, sest tegutsewad ju ka siin mitmed puunõude tegijad ja wõiwad wõistelda juba kuulsate Awinurme puunõudega. (Pärnumaa Teataja, 12.05.38)


Võõpsu küla tänava vaade u. 1900. a.. Foto: Wilhelm Staden. (ERM Fk 543:80)
VÕÕPSU LAAT

9. mai / 22. mai

Võõpsu (vanema nimekujuga Võõbsu) laat oli üks vähestest tsaariajal alguse saanud maikuistest laatadest, mille kohta kirjutati, et sinna tulevad müüjatena tavaliselt Liivimaa kubermangu laadalised, ostjateks on aga enamasti Pihkva ja Peterburi kubermangu inimesed.

1899. aastal 10. mail peetud laada kohta kirjutab Postimees (19.05.1899), et seda laata oleks võinud ubina laadaks nimetada, sest “pea iga kolmanda laadalise rattil silmasid ubina kotikesi”. Muu laadakraami mainimise kõrval märgitakse:

Awinurme meeste töödest pidasiwad iseäranis wenelased lugu.

Taas mainitakse Avinurme mehi Võõpsu laada ülevaates mitukümmend aastat hiljem: 1932. aastal, mil laata peeti kuu lõpus, märgitakse “Võõpsu Nigula laada” ülevaates, et halvale ilmale vaatamata oli laat väga rahva- ja kaubarohke, sest see on seal viimane laat enne sügist. Muu laadakauba äranimetamise kõrval märgitakse:

Eriti rikkalik oli Avinurme meeste puunõude turg. (Wõru Teataja, 26.05.32)

1934. aastal peeti laata 22. mail ning vihmasele ilmale vaatamata oli see rahva- ja kaubarohke, ehkki halva ilma tõttu hakkas rahvas siiski varakult lahkuma. Müügile oli toodud näiteks põrsaid, piimalehmasid, hobuseid ja lina.

Awinurme puunõusid oli palju, kuid neid müüdi vähe. Awinurmikud rääkisid, et nõude walmistamine ja kauge vedu ei tasu enam. (Kaja, 24.05.34)


RAKVERE LIHATURG

1912. aastal kirjutab Postimees (9.05.1912), et Rakveres peetakse turgu kesknädalal ja laupäeval ning

Awinurme mehed on sagedasti puunõuudega platsis.


JÕHVI TURG

1928. aastal kirjutatakse, et Jõhvis laupäeval, 31. mail toimunud turg kujunes õige suureks ja rahvarikkaks, “sest igal maainimesel oli enne heinaaega midagi toimetada ja asju ajada, mida kibedal heinaajal wõimata teha”. Muu turukauba seas leiab märkimist (Virumaa Teataja, 4.06.28):

Turul oli rohkesti katusepilpaid Lohusuu ja Awinurme meestelt 180—200 s. tuhat. Et aga praegu ehituste hooaeg, siis müüdi pilpad õige ruttu läbi.


VANA-ROELA

Roelas küll ametlikku laata kalendris ei olnud, aga 1934. aastal kirjutab Virumaa Teataja (3.05.34) maipühadest Vana-Roelas, mida tähistati laulu ja muusika saatel:

Õhtupoolikul kujunes alewikuwahe n. n. potilaadaks, kus Rakwerre sõitwad awinurmlased kauplesid puuriistade ja põrsastega. 


Laat Valga turuplatsil (Valga Muuseum, VaM F 2720:5)

Üldsõnaliselt mainitakse puunõude müüki veel kaheksal laadal, lisaks ühel laadal teatatakse sellest, et puunõusid müügil ei olnud. Need teated ei pruugi, aga võivad osutada Avinurme meeste kohalolule.

1920. aastal peeti PETSERIS 20. mail ristipäeva laata.

Laadal oli näha õige mitmet sugu kaupasid, õige rohkesti nagu: riiet, nööpa, nõelu, kalu, loomi, wasikanahku, puunõusid ja muud. Kuid hinnad on kõrged: mis enne sõda maksis 25—30i kop., selle eest tahetakse nüüd 50—60 marka ja weel rohkem. (Päewaleht, 27.05.20)

1924. aasta laada puhul kirjutatakse puunõude kohta (Kaja, 18.05.24):

Puunõusid ja korwe oli ennenägemata palju. Toobrid maksid 200—350 mrk., pangid 55—85 mrk., loogad 80—120 mrk., tööwankrid 7500—10.500 mrk. ja sõiduwankrid 16.—18.000 mrk. Sõelad maksid 50—90 mrk., kangasoad 1000—1300 mrk., kohwrid 1000 kuni 2350 mrk. ja lauad 285—600 mrk.

1935. aastal mainitakse taas üldsõnaliselt:

Elaw oli puunõude ja plekkanumate turg, millede järele oli nõudmine wõrdlemisi rohke. (Elu, 17.05.35)

VALGA LAADA puhul mainitakse puunõusid üldsõnaliselt nii 1922. kui ka 1924. aastal:

Puunõusid oli palju ja need osteti ära. (Tallinna Teataja, 4.05.22)

Puunõudest makseti näiteks toobrist 250 m., wannidest 200 m., töö- ja sõiduwankrid 8—22 tuhat, wankrirattad 100—500 mrk., loogad 100 —1.75 m., kapid 3—7000 mrk., toolid 150—900 m. tükk. (Kaja, 26.05.24)

1923. aastal kirjutatakse VÕRU MAILAADA ülevaates, et laat oli eriliselt suur ja mitmekesine müügiainete poolest:

Eriti, mis silma paistis, oli puuanumate rohkus, nendest maksid suuruse järele panged 75—85 mrk, wõianumad 100—125 mrk., toobrid 300—350 mrk., wannid 350—400 marka. Ka plekknõude ja walmissaapa müüjaid oli rohkesti.. (Wõru Teataja, 17.05.23)

Ka 1924. aastal kirjutatakse enne saapakauba, kodukootud villast riide, hobuste ja muu laadkauba tutvustamist üldsõnaliselt:

Kraamilaadal kaupa rohkesti. Puunõud: wannid 260—300, toobrid 275, pangid 75, sõelad 100, kolmjalad 400, kipid 50, toolid 160—200 mrk. Rautatud wankri kere 7500 – 9000, terwe wanker 11.000, sats rautamata rattaid 12.000—13 000 m. (Wõru Teataja, 15.05.24)

1925. aasta KARILATSI LAADA kohta kirjutatakse (Tartu Teataja, 20.05.25):

Plekk nõud puudusid täiesti, kuid sellewastu oli puuanumaid paar koormatäit, mis Wõru laadal üle oli jäänud, siia müügile toodud.

Toobrid ja kolmjalad maksid 250—300 marka tükk, leiwa mõhed 400—600 marka, panged 70—90 marka, kibud 50 marka, sõelad 48—100 marka, jahu (wilja) mõõdud 175-300 marka tükk. Oli ka ühed rautatud korwi ja tööwankrid müügile toodud ja mille eest nõuti 9000 marka. 

1926. aastal mainitakse PAIDE LAADA ülevaates (Järvamaa, 18.05.26):

Tähele wõis panna eriti rohkel arwul puunõusid, riidekaupa ja mitmesugust muud kribu-krabu.

Üldsõnaliselt mainitakse puunõude müük ära ka 1934. aastal laadal (Järva Teataja, 19.05.34):

Puunõusid oli waid üks koorem ning ostjaid selle mõni üksik.

1938. aasta laat kujunes vaikseks ja väikeseks, kuna maainimestel käisid juba kibedad tööd põllul ja laadale tulemiseks ei olnud enam aega.

Wähesel arwul oli ilmunud isegi puunõude kaupmehi, keda harilikult kohal arwukalt. (Järva Teataja, 18.05.38)

1926. aastal kirjutatakse Kaarepere PIKJÄRVE kõrtsi juures peetud laada kohta:

Puuriistadest oli müügile toodud toole ja sõelu. (Postimees, 5.05.26)

ELVAS hakati maikuus laata pidama 1930ndate lõpus ning 1939. aastast on üldsõnaline teade, et seal ka puunõusid müüdi. Tartumaa Teataja kirjutab (8.05.39), et laat oli õige perekas, aga kauplemine kujunes sellele vaatamata üsna tagasihoidlikuks. Elusloomade müümise kõrval märgitakse ära:

Puuanumaid ja eriti kartulikorwe oli tublisti. Puuanumate hindades muutusi ei esinenud. 

1939. aastal 8. mail peetud LOHUSUU LAADA kohta kirjutab Tartumaa Teataja (15.05.39), et ilusa ilma tõttu oli see pererikas ning rohkelt oli müügil nii põrsaid kui ka karielukaid. Lõpuks lisatakse:

Palju oli ka puunõusid.

1925. aasta 4. mail peetud KÕLLESTE-ALAMUSTI LAADA kohta kirjutatakse aga (Tartu Teataja, 9.05.25):

Plekknõusid osteti õlge wähesel arwul, kuna puuanumad täiesti puudusid. 


1803.–1941. aastatest oleme maikuuste laatade kohta seni leidnud 58 asjakohast laadateadet (kordused arvestamata jättes) 23 laada, turu vmt kohta (kuivõrd Vana-Roelas oli tegemist pigem spontaanse müügisituatsiooniga). Neist 12 puhul (28 teadet) mainitakse Avinurme meeste kohalolu, ühel juhul nende puudumist (Elistvere) ning Häädemeeste puhul võrreldakse kohalike meeste toodangut Avinurme omaga. 30 teates (9 laadal) mainitakse puunõude müümist (neist ühel juhul puuanumate puudumist) üldsõnaliselt.

Enim on teateid Pärnust (10 teadet aastatest 1924–1941) ja Tõrva (5 teadet 1924–1934), Jõhvi (4 teadet 1927–1932).

Ent aastate lõikes hinnates võib ka mais täheldada laadasihtkohtade arvu suurenemist Vabariigi ajal ning 1930ndate lõpus taas teatavat langust – kas siis repotraažide avaldamises või laadareisides.

Ehkki maikuine laadakaart on mõnevõrra hõredam, siis võib ometi öelda, et Avinurme mehed käisid endiselt laadaretkedel e-v üle Eesti: